lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-100179/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 04.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-100179/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 444 lg 1, 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 630 lg 1Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusTsMS § 637 lg 21

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Väike Teemant OÜ11289854(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

4. juuli 2024

Kohtunik

Kadi Karting (end Aavik)

Hagihind

2543,70 eurot

Hageja

Väike Teemant OÜ (registrikood: 11289854; asukoht: Õuna 13, Viljandi linn)

Hageja seaduslik esindaja

juhatuse liige E. T. (e-post: [email protected])

Kostja

A.J. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx; e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista solidaarvõlgnik A.J.lt Väike Teemant OÜ kasuks kahju 2145,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 159,97 eurot ja alates 05.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista A.J.lt Väike Teemant OÜ kasuks menetluskulu 385 eurot ja viivist tasumata menetluskulult alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni lg 1 II lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 128 lg 2Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 145Käendaja vastutus
VÕS § 312 lg 1Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad
VÕS § 113
5.Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja tugineb oma nõuetes kostja vastu hageja (üürileandja) ja K. K. (üürnik, põhivõlgnik) vahel 06.04.2023 sõlmitud üürilepingule (dtl 38-44), millega võttis kostja solidaarkohustuse vastutada käendajana hageja ja põhivõlgniku vahel üürilepingu nõuetekohase täitmise eest.
3.Hageja esitas põhivõlgniku ja kostja vastu nõude 04.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses 2363,47 euro saamiseks. Põhivõlgnik võlgnevuse osas vastuväiteid ei esitanud ning kohus tegi maksekäsu. A.J. esitas vastuväite, millest johtuvalt esitab hageja nõude kostja vastu.
4.Üürileandja on esitanud üürnikule 5 arvet, kogusummas 2145,60 eurot (dtl 45-50). Hageja nõue üüri ja kõrvalkulude osas on kokku 1449,90 eurot, mis kujuneb järgnevalt: arve nr 29/RE 19,41 eurot; arve nr 36/RE 443,70 eurot; arve nr 42/RE 447,18 eurot; arve nr 48/RE 410,94 eurot, arve 53/RE read 1-9 kokku 128,67 eurot. Lepingu punkti 8.3 ning VÕS § 312 lg 1 kohaselt tuleb üürilepingu lõpetamisest ette teatada kolm kuud. Põhivõlgnik teatas soovist leping lõpetada ette vähem kui kolm kuud, s.o 8 päeva. Ehk põhivõlgnik teatas soovist leping lõpetada 30.09.2023 ning üürileping lõppes 08.10.2023, millest johtuvalt teatas põhivõlgnik soovist üürileping lõpetada ette vähem 2 kuud ja 23 päeva. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudusid põhivõlgnikul alused. Ühe kuu üür oli lepingu p 4.1 kohaselt 340 eurot. Hagejal tekkis kahju seoses üürilepingu lõppemisest vähem etteteatatud ajaga 940,70 eurot, mis on kujunenud järgnevalt: 2 kuu üür 680 eurot (340x2) + 260,70 eurot (340/30x23). Lisaks kohustus põhivõlgnik lepingu p 6.2.17 tulenevalt teostama lõpukoristuse, millist kohustust põhivõlgnik samuti ei täitnud ning millest kantuna kandis hageja kahju summas 125 eurot seoses akende pesu, külmiku ja kappide koristusega. Kuivõrd põhivõlgnik ei tagastanud hagejale ka kahte võtit, oli hageja sunnitud laskma valmistada 2 lisavõtit, millega kaasnes kahju 30 eurot.
5.Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist kokku 127,05 eurot ja jooksvat viivist kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras.
6.Kostja hagi 26.05.2024 ei tunnista (dtl 64), märkides mh, et tema arvates tuleks menetlus lõpetada, kuna üürnik on nõus maksegraafikuga. Lisaks avaldab kostja, et tema ei ole üürilepingut allkirjastanud ja hageja pole esitanud digiallkirjastatud lepingut.
7.Hageja täiendavas seisukohas 04.06.2024 selgitatakse, et põhivõlgnik ei ole kordagi pöördunud hageja poole ettepanekuga võlgnevus ajatada. Samuti on põhivõlgniku osas tehtud maksekäsk, mida põhivõlgnik täitma ei ole asunud. Lisaks ei välistaks põhivõlgniku poolt nõude osaline tasumine nõude esitamist hageja vastu. Kostja ja põhivõlgnik vastutavad solidaarselt. Hageja on esitanud hagiavalduse lisas 1 üürilepingu, mille p-s 12 on sätestatud käendusega seotud kokkulepped. Ka üürilepingu päises on selgelt märgitud kostja kui käendaja. Üürilepingu, milles sisalduvad käendusega seotud kokkulepped, on kostja allkirjastanud ehk teisisõnu dokumendil on kostja digitaalallkiri ning kostja ei saa sellest johtuvalt ka väita, et ta ei ole dokumenti allkirjastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

Kohus leiab, et hagile lisatud dokumentidega (dtl 38-50) on hagis kirjeldatud asjaolud usaldusväärselt tõendatud. Hageja ja K. K. sõlmisid 06.04.2023 eluruumi üürilepingu. On tuvastatav, et lepingupooleks on käendajana ka kostja, kes on lepingu 6.04.2023 kell 16.06 digitaalselt allkirjastanud. Digikonteineris on ka üürniku ja üürileandja esindaja allkirjad. Nimetatud lepingu p-dega 12.1-12.3 võttis kostja solidaarkohustuse vastutada käendajana hageja ja põhivõlgniku vahel üürilepingu nõuetekohase täitmise eest, kui üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses enam kui 30 päeva. Üürilepingus sätestati, et kostja käendajana vastutab solidaarselt lepingu nõuetekohase täitmise eest, sh üüri, kõrvalkulude, viiviste, leppetrahvi, kahju, samuti põhivõlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 7000 eurot (s.o käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma). Kostja on kohustatud täitma põhivõlgniku poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 10 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase vähemalt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis edastatud teate saamisest.

10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kõik kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lõikes 2 tuleneb, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõikest 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lõike 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
12.VÕS § 145 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevalt on üürilepingus kokku lepitud üürniku ja käendaja solidaarses vastutuses. Viimati viidatud paragrahvi lg 2 esimese ja teise lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
13.Kohus on eelviidatud sätetele tuginedes seisukohal, et hagi kostja kui käendaja vastu tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt kui solidaarvõlgnikult tuleb hageja kasuks välja mõista kahju 2145,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 159,97 eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 05.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
14.Kohus selgitab, et solidaarvõlgnikul on solidaarkohustuse täitmisel õigus põhivõlgnikult võlausaldajale tasutu tagasi nõuda, st solidaarvõlgnikule läheb sellisel juhul üle võlausaldaja nõue solidaarvõlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
15.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud, s.o riigilõivu 385 eurot kostja

kanda. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks välja ka viivise tasumata menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja