Mõista S N Ailt OÜ OSK Grupp kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt 519,91 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.Hageja on xxxx poolt asutatud äriühing ja hageja põhikiri on kinnitatud xxxx 22.06.2016 otsusega nr xxxx. Põhikirjast tulenevalt on hageja peamiseks tegevusalaks soojusenergia tootmine jaotamine ja müümine. Kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnistu (korteriomand) registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx. Hageja on xxxx linnaosa haldusterritooriumil soojusettevõtja ja hageja on seega osutanud soojusenergia müügiteenust korterelamu xxxx korteriomanikele, sh hagejale. Hageja teeb arvestusi korteriomanike vahel lähtudes korterelamu soojusarvesti näitudest igal perioodil (s.o üks kuu). Arvestuse põhiandmeteks on arvesti näidud, korteriomandite suurused ja soojusenergia maksumus. Korterelamus xxxx on seaduse (KrtS) alusel loodud korteriühistu (so xxxx korteriühistu; registrikood: xxxx). Korteriühistul puudub juhatus ning hageja osutab korteriomanikele ka tasuta abi remondi fondi ja hooldustasu raha kogunemisel. Hageja esitas xxxx korteriomanikele igakuised arved, kus on märgitud tasumisele kuuluvad summad, remondi fondi tasu, hooldustasu ja soojusenergia müügiteenuse eest. Kostja tasus remondi fonditasu ja hooldustasud, kuid soojusenergia eest kostja ei tasunud. Hageja on kostjale esitanud täielikud ja täpsed andmed soojusaresti näitudest ja tarbitud soojusenergia jaotumisest, kostja ei ole esitanud tõendeid, soojusarvesti näidud oleksid ebaõiged. Hageja selgitas, et kostjal puudub tarbijapaigaldis ning järelikult puudub ka võimalus ühendada tarbijapaigaldist võrguga KKütS nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Seetõttu ei saagi hageja sõlmida kostjaga liitumislepingut ega ka soojusenergia müügilepingut. Asjaolu, et elamu Xxxx tn x, Xxxx majandamiseks on asutatud korteriühistu, ei välista seda, et kommunaalettevõte esitab oma nõude otseselt korteriomanike vastu. Hageja ja Xxxx, Xxxx tn x korteriühistu vahel ei ole sõlmitud soojusenergia müügilepingut ja hagejal puudub nõudeõigus korteriühistu vastu. Hageja teenust kasutas kostja ja on saanud otseselt kasu. Kuna poolte vahel puudub leping, siis on hageja nõude õiguslikuks aluseks käsundita asjaajamine (VÕS § 3 p 4, § 1018 lg 1 p 2; vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-08) ja käsundita asjaajamise korral on tasu maksmist õigus hagejal nõuda tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel (dtl 21-25; dtl 150; dtl 151).
2.15.02.2024 menetlusdokumendis vähendas hageja põhinõuet 66,99 euro võrra ja loobus viivisenõudest 5,63 eurot (esialgne põhinõue oli 05.10.2023 hagiavalduses 521,41 eurot, viivis 5,63 eurot). Hageja lõplikuks nõudeks on põhinõue summas 454,42 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja selgitas, et kasutas soojusenergia arvestamisel ebaõigelt korteriomandite üldpinna suurust. Õigeks korterelamu üldpinnaks on 1322,1 m2. Hageja võttis aluseks samad lähteandmed (v.a elamu üldpindala), tarbitud soojusenergia koguse (vt hagi lisad 5 ja 6); soojusenergia maksumuse (s.o 68,616
eurot/MWh koos käibemaksuga); maja pindala 1322,1 m2; korteri pindala 38,3 m2. Lähtudes eeltoodust on hageja lõplikud nõuded järgmised (dtl 193 ja dtl 194). Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on tõendanud, et tal on õigus vastavalt kaugkütteseadusele toota, jaotada ja müüa soojusenergiat. Selleks, et kostjat saaks pidada tarbijaks, kes saab soojust otse võrguettevõtjalt, on vajalik, et kostjale kuuluks keskkütteseaduse nõuetele vastav tarbijapaigaldis, mis on ühendatud hageja võrguga ja peavad olema individuaalsed mõõteriistad (KKütS § 15). Tarbijapaigaldis on korteriühistul või on võimalik, et hageja enda valduses ning liitumispunkt piki elamu perimeetrit. Korterelamu puhul on sidususisikuks korteriühistu (KKütS § 10 lg 11). Korteriomanik saab olla seotud isik, kui tema tarbijapaigaldis on võimalik võrku ühendada läbi nõuetele vastava liitumispunkti. Korteriomandi omanik ei saa eraldiseisvalt olla seotud isik tarbijapaigaldise puudumise tõttu KKütS tähenduses. Alates 01.01.2018 on KKütS § 10 lg 11 järgi korterelamu puhul tarbijaks vaid korteriühistu. Soojuse müügilepingu pooleks ja tarbijaks saab olla vaid korteriühistu ning korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 1). Seega tuleb asjas tuvastada, kes on soojuse müügilepingu pooleks, kas soojusenergia teenuse osutamine toimus lepingu või muul alusel. Kostja arvates oli soodustatud isikuks korteriühistu (st õigeks kostjaks on korteriühistu). Kostja on olnud korteri omanik alates 14.09.2022. Hageja varustas korteriühistut soojusega ilma soojuse müügilepinguta ja ei ole kasutanud õigust alates 01.01.2018 nõuda juhatuse asendusliikme määramist. Kostja hinnangul on võimatu kontrollida arvestite näitude õigsust ja nende tehnilise hoolduse õigsust ning vastavust normidele ja nõuetele. Hageja varjas kostja eest soojusarvesti näitu ega näidanud arvetel vastavat teavet. Hageja argumendid käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele on alusetud. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et väljaspool maja perimeetrit asuva tarbijapaigaldise liitumispunkti tarbis kostjale kuuluv konkreetne korteriomand nimetatud ajavahemikul tegelikult soojusenergiat. Kostja korter oli lahutatud hoone üldküttesüsteemist, mida haldab korteriühistu, aga mitte hageja. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, et Oru selles piirkonnas tegelikult soojust tarbiti. Kostja leidis, et kui hageja lähtub asjaolust, et kostja tarbis soojusenergiat müügilepinguta, siis peab hageja täitma KKütS § 16 lg 1 ja lg 3 sätestatut (tuleb näidata omavolilise soojustarbimisega seonduvad andmed). Lisaks märkis kostja, et korterite ja ruumide osa reaalpind on 1322,1 m2, so 169,85 m2 rohkem kui hageja arvestas. Kostja arvestuste kohaselt oleks teenuse kogumaksumus kogu perioodi (oktoober 2022 kuni aprill 2023) peale 461,25 eurot (dtl 91-93; dtl 96 ja dtl 97; dtl 189; dtl 190; dtl 191). Kohtuotsuse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 05.10.2023 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista tasumata soojusenergia eest põhivõlgnevuse 521, 41 eurot ja viivise 5,63 eurot (dtl 20). 15.02.2024 menetlusdokumendis loobus hageja 5,63 eurosest viivisenõudest (dtl 194). Kohus võtab hageja esitatud viivisenõudest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-23-135853 viivisenõude 5,63 euro osas menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagiavalduse eseme, so viivisenõude 5,63 euro osas. Hageja vähendas põhinõuet 66,99 euro (521,41-454,42=66,99 eurot) võrra ja hageja põhinõudeks on 454,42 eurot. Kohus menetleb seega hageja põhinõuet summas 454,42 eurot.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhinõude 454,42 euro osas põhjendatud ja hagi vastavas nõudes
kuulub rahuldamisele.
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
7.Vaidlustamata asjaoluna kuulub kinnistusraamatu andmetel alates 14.09.2022 kinnistu (korteriomand) registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx xxxx kostjale ja korteri üldpinnaks on 38,30 m2. Hageja on xxxx linnaosa haldusterritooriumil soojusettevõtja, kel on õigus osutada soojusenergia müügiteenust. Hageja varustas soojusenergiaga Xxxx, Xxxx tn x korterelamut ja kostja korterit. Kostja on jätnud soojusenergia eest hagejale tasumata. Soojusenergia teenust osutab hageja kostjale lepinguta, vastupidist kostja tõendanud ei ole. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja KKütS § 14 lg 1 tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega. KKütS § 10 lg 11 näeb ette, kes on korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul liitujateks, mitte tarbijateks. Tarbija mõiste on sätestatud KKütS § 2 p-s 9 ning tarbijaks on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-13 punktis 13 märkinud, et käsundita asjaajamise sätted (so VÕS § 1018 lg 1 p 2) kohalduvad lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1018 lg 1 p 2 alusel kostja korterile soojusenergia teenuse osutamine vastab kostjast korteriomaniku, kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja väide, et tema korter soojusenergiat ei tarbinud on TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendamata. Kohus leiab, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud.
8.Kostja viide omavolilisele soojustarbimisele ei ole asjakohane, kuivõrd KKütS § 16 lg 1 sätestab soojuse ebaseaduslikku kasutamist tarbija poolt, mida asjas ei esine ja hageja ei ole KKütS § 16 lg-s 2 sätestatult kolmekordset tasu kostjale esitanud. Kostja seisukohad ja vastuväited, mis puudutavad korteriühistul juhatuse puudumist, sh hageja ja korteriühistu vahel soojuse müügilepingu puudumist, hageja ei ole nõudnud kostja juhatuse asendusliikme määramist, tarbijapaigaldisega seonduvat, ei ole asjakohased ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
9.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult (VÕS § 1023 lg 2). VÕS § 1023 lg 1 kohaselt tuleb käsundita asjaajamise korral hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Samuti peavad kulutused olema mõistlikult vajalikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-08 märkinud, et käsundita asjaajamise korral ei vastuta korteriomanikud solidaarselt. Järelduvalt saab hageja nõuda kulutusi, mida ta on teinud kostja korterile. Seega on kostja tarbijana soojusenergiat tarbinud ning kostja on kohustatud selle eest tasuma ja hageja tasunõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel, kui käsundita asjaaja tasunõude. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 454,42 euro väljamõistmist. Hageja ja kostja on mõlemad ühtviisi kulutuste suuruse kindlakstegemisel (arvestamisel) õigesti lähtunud kõigi korteriomandite üldpinna suurusest, so 1322,10 m2 ja kostja korteri üldpindala suurusest 38,30 m2 ning soojusenergia maksumusest 68,616/MWh koos käibemaksuga. Soojusenergia koguse ja lõppsumma 454,42 euro (tabelis toodult periood: november 2022 kuni aprill 2023) osas vaidlust ei ole. Kostja ei ole hageja 15.02.2024 hagiavalduse täienduses toodud soojusenergia arvestusele, sh soojusenergia kogusele (dtl 195) vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue 454,42 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 454,42 eurot.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub 01.03.2024 menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud summas 628 eurot (sh riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 450 eurot, käibemaksuta, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 3 eurot). Hageja õigusabikulud koosnevad järgnevast: hagiavalduse koostamine 2 h x 100= 200 eurot (vt 05.10.2023 hagi p 3.8 on märgitud hagiavalduse koostamine 2 h x 100= 200 eurot, 01.03.2024 menetluskulude nimekirjas on kulu suurus, kuid toiming puudub); kostja vastusega tutvumine ja 23.11.2023 seisukoha koostamine, 1,5 h x 100= 150 eurot. Ajakulu 1 h, 100 eurot: 15.02.2024 nõude vähendamise avalduse koostamine 15 minutit, 01.03.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Kohus on seisukohal, et näidatud menetlustoimingute ajakuluks on 45 minutit, mitte 1 h (toiminguid 15 minuti ulatuses ei ole menetluskulude nimekirjas kajastatud), seega põhjendatud menetluskuluks on 75 eurot (45 min/60 x 100= 75 eurot). Kostja ei ole hageja menetluskuludele ega hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja õigusabiteenuse tunnitasu mõistlik, põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 603 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 3 eurot, õigusabikulud 425 eurot, käibemaksuta, mis koosnevad järgnevast: hagi koostamine 200 eurot, kostja vastusega tutvumine ja 23.11.2023 seisukoha koostamine 150 eurot, 15.02.2024 nõude vähendamise avalduse koostamine, 01.03.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 75 eurot).
Kohus rahuldas hagi põhinõude 454,42 euro osas. Kohus lõpetas asjas menetluse viivisenõude 5,63 euro osas (hageja loobus 5,63 eurosest viivisenõudest). Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskuludest TsMS § 168 lg 4 alusel 13,78 % (83,09 eurot) ulatuses hageja enda kanda ja 86,22% (so 519,91 eurot) ulatuses jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 519,91 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud (dtl 21; dtl 194) ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
11.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.