OÜ GS Core hagi T. V. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 1 133,39 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (e-post [email protected]) Kostja: T. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista T. V.lt põhivõlg 665,30 eurot ja viivis 181,63 eurot OÜ GS Core kasuks.
3.Välja mõista T. V.lt viivis põhinõudelt (so 665,30) eurolt alates 31.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Menetluskulud jätta 18,23% ulatuses OÜ GS Core ning 81,77% ulatuses T. V. kanda.
5.Välja mõista T. V.lt menetluskulu 245,31 eurot OÜ GS Core kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T. V.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitatud väited ja nõue
1.B AS ja kostja sõlmisid 15.06.2015 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 3 000 eurot intressiga 32,35% aastas ja kohustusega tagastada laen 60 igakuise osamaksena. Esimese osamakse maksetähtpäevaks oli 27.07.2015, lepingu lõpptähtpäevaks oli 27.06.2020. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 2 216,28 eurot, mille hageja arvestab põhivõla katteks. Lepingu lõpptähtpäevaks oli kostjal tasumata põhivõlg summas 783,72 eurot. Hageja on arvestanud viivist perioodi 28.06.2020 – 30.08.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 255,62 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 783,72 eurot, viivise 255,62 eurot ning viivise põhinõudelt, s.o 783,72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Kostja seisukohad
2.Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 07.09.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.Kohus tuvastab, et kostja on 15.06.2015 taotlenud i AS-ilt laenu maksimaalse laenusummaga 3 000 eurot, intressimääraga 32,35% aastas ning tagasimakseperioodiga 60 kuud (leping dtl 29-40, isikutuvastus dtl 30 ja 42). Lepingus puuduvad andmed krediidikulukuse määra kohta. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4031 lg 1 p 9 kohaselt tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes krediidi kulukuse määr aasta kohta. Vastavalt VÕS § 404 lg 2 p 2 peab tarbija tahteavalduses olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. VÕS § 408 lg 4 kohaselt 4 kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on i AS kostjale 17.06.2015 laenulepingu alusel välja makstud 2 880 eurot (dtl 54). Seega tuleb 15.06.2015.a laenuleping lugeda kehtivaks hoolimata asjaolust,
et selles puuduvad andmed krediidikulukuse määra kohta. VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimisest kuni 30.06.2016.a. 0,05% aastas ja edasi kuni lepingu lõppemiseni 0%.
6.Äriregistrist nähtuvalt on i AS-i (registrikood xxxx) uueks ärinimeks B AS. Nõude loovutamise teatistest (dtl 56) nähtuvalt on B AS loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, selgelt loovutamise kuupäeva kõnealusest dokumendist ei nähtu, kuna nõude loovutamise teatises on nõude loovutamise kuupäevaks märgitud 28.12.202. Hagiavalduse kohaselt on nõue hagejale loovutatud 28.12.2021. Kostja nimetatud väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega loeb kohus kostja poolt omaks võetuks, et nõue on hagejale loovutatud 28.12.2021.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on kostjale laenulepingu alusel välja makstud 2 880 eurot ning hagiavalduse kohaselt on kostja laenu tagasi maksnud 2 216,28 euro ulatuses, millest 1,58 eurot arvestati perioodi eest kuni 30.06.2016 VÕS § 94-järgne intress, siis võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 665,30 eurot (2 880 – 2 216,28 + 1,58). Kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 665,30 eurot.
9.Kohus mõistab välja viivise 28.06.2020-30.08.2023 eest 181,63 eurot vastavat järgmisele arvestusele:
10.Kohus mõistab välja viivise alates 31.08.2023 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
11.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 133,39 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 926,77 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 18,23% ning kostja kanda 81,77% menetluskuludest.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal menetluskulu kokku 300 eurot, millest kulu riigilõivule moodustab 280 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 20 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 79,42 eurot ja hagi esitamisel on täiendavalt tasutud 200,58 eurot riigilõivu. Seega on riigilõivu kokku tasutud 280 eurot.
13.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
14.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 245,31 eurot (300 x 81,77%).
15.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.