OÜ GS Core hagi V. L. vastu võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Hagihind
1 095,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (e-post xxx) Kostja: V. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus OÜ GS Core nõude osas mõista V. L.lt välja sissenõudmiskulude hüvitis.
2.Rahuldada hagi.
3.Välja mõista V. L.lt seoses 06.10.2020 Säästukaart Pluss kasutamise lepinguga nr CNT00000124600 tagastamata krediidisumma 798,54 eurot ja viivis 180,82 eurot.
4.Välja mõista V. L.lt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 798,54 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.09.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni OÜ GS Core kasuks.
6.Välja mõista V. L.lt menetluskulu 300 eurot OÜ GS Core kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. L.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras OÜ GS Core kasuks.
8.V. L.l tuleb tasuda OÜ GS Core kasuks välja mõistetud summad OÜ GS Core arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, märkides makse selgitusse oma nime ja lepingu numbri. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 06.10.2020 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000124600, millega krediidiandja andis kostjale krediiti 800 eurot ja kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 19,9% aastas ning tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks iga kuu 5. kuupäevaks. Ajavahemikul 16.10.2020 kuni 19.10.2020 võttis kostja kasutusse krediidi 798,54 euro ulatuses, kuid igakuiseid makseid ei tasunud. Põhivõlgnevuse katteks ei ole kostja ühtegi makset teostanud. Krediidiandja ütles lepingu üles 25.02.2021 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 25.02.2021 hagejale. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 20 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 798,54 eurolt perioodi 26.02.2021 kuni 19.09.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku summas 180,82 eurot. Hageja hinnangul täitis Coop Finants AS kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Coop Finants AS on omandanud laenutaotlejalt teabe (veebis esitatud laenutaotlus), mis võimaldab täita krediidivõimelisuse hindamise nõude. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta omandas Coop Finants AS lisaks ka avalikest andmebaasidest, muuhulgas Krediidiinfo andmebaasist, Rahvastikuregistrist ja võlgnike portaalist taust.ee. Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 798,54 eurot, viivise 180,82 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt 798,54 eurot kuni nõude kohase tasumiseni alates 20.09.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning sissenõudmiskulu hüvitise 20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27.10.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Hageja 14.03.2024 taotlus
3.14.03.2024 esitas hageja menetlusdokumendi, milles märkis, et loobub sissenõudmiskulude nõudest summas 20 eurot.
4.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles hageja on taotlenud sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist kostjalt. Menetlusse jäävad nõuded: välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 798,54 eurot, viivis 180,82
eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 798,54 eurot kuni nõude kohase tasumiseni alates 20.09.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus tuvastab, et Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 06.10.2020 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000124600, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti kuni 800 eurot intressiga 19,9% aastas ning kostja kohustus tasuma iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu kohustuste summa, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 1,46% aastas (leping dtl 40, üldtingimused dtl 41-43, teabeleht dtl 44-45).
9.Lepingu ülesütlemise teatisest (dtl 48) ja teatest nõuete loovutamise kohta (dtl 52) nähtuvalt on Coop Finants AS loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (varasemalt GelvoraSergel OÜ-le (registrikood 14550827)) 25.01.2021.
10.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kohtule on esitatud kostja poolt 06.10.2020 digitaalselt allkirjastatud 06.10.2020 Säästukaart Pluss kasutamise leping nr CNT00000124600 (dtl 39-45).
11.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
12.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 06.10.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,52%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 1,46% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1järgset piirmäära ei ületanud.
13.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:
-
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
14.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
15.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
16.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
17.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
18.Hageja on selgitanud, et lepingu nr CNT00000124600 sõlmimisel 06.10.2020 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades veebis esitatud laenutaotlust (dtl 35) ning päringuid Krediidiinfo andmebaasist, Rahvastikuregistrist ja võlgnike portaalist taust.ee (maksehäired puudusid). Hageja viitas hagiavalduses (dtl 27-29), et kostja märkis oma sissetulekuks 1 200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Coop Finants AS hindas kogumis kostja poolt esitatud ja
avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid ning jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
19.Kohus leiab, et lähtudes nimetatud selgitusest on krediidi andmisel täielikult jäetud kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu, samuti võimalike kohustuste põhiosa ja intresside suurus, lepingute kestus ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Hageja esitatust ei nähtu, et pangakonto väljavõtte või Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike sissetulekute, aga ka nn majapidamiskulude suurus, so igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms.
20.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 06.10.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll kostja jätnud kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest andmetest teadlik, kuid otsustas täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
22.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
23.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
24.Seoses 06.10.2020 lepinguga on kohtule esitatud 28.01.2021 ülesütlemise hoiatus (dtl 47), mille kohaselt on krediidiandja kostjale andnud täiendava tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 19.02.2021 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust
ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, on Coop Finants AS-il õigus leping üles öelda ja nõuded võõrandada kolmandale osapoolele. Enne lepingu ülesütlemist oli kostjal tasumata tagasimaksed 4 kuud (05.11.2020, 05.12.2020, 05.01.2021, 05.02.2121). Lisaks esitas hageja kohtule 25.02.2021 ülesütlemise teate (dtl 48), mille kohaselt öeldi leping üles 25.02.2021 seisuga. Hageja selgitas, et lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise teade saadeti kostja laenutaotluses (dtl 35) märgitud aadressile xxx. Kostjal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks laenu põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 25.02.2021.
25.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
26.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud laenusumma oli 798,54 eurot. Hageja kostja vastu muid lepingu ülesütlemise seisuga tasumata nõudeid (s.o intress, haldamisega seotud kulu ja tasumata osamaksete tulemusena tekkinud kulu) ei esitanud. Hageja esitatu kohaselt kostja ühtegi tagasimakset ei teostanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 798,54 eurot.
27.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
28.Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 798,54 eurolt perioodi 26.02.2021 kuni 19.09.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku summas 180,82 eurot. Kohus rahuldab nõude taotletud ulatuses. Juhindudes TsMS § 367 mõistab kohus välja viivise alates 20.09.2023 põhivõlgnevuselt 798,54 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
29.Kohus rahuldab hageja 19.09.2023 taotluse määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostjal tuleb väljamõistetud summad tasuda OÜ GS Core arveldusarvele. Menetluskulud
30.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Kohus selgitab, et kuna hageja poolt hagist loobutud nõude suurus on arvestades menetlusse jäänud nõudega marginaalne, siis on põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
31.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 300 eurot, millest 280 eurot riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskuluna 20 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 280 eurot riigilõivu.
32.TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on
kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista taotletud summa 20 eurot.
33.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.