OÜ GS Core hagi M. K. vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Hagihind
4 490,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja esindaja: Alar Liivamägi (e-post xxx) Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M. K.lt põhivõlgnevus 1 917,61 eurot OÜ GS Core kasuks.
3.Välja mõista M. K.lt OÜ GS Core kasuks viivis põhivõlgnevuselt (so 1 917,61 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ GS Core nõuded M. K.lt intressivõlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivisvõlgnevuse perioodist 24.02.2022-14-04.2023 välja mõistmiseks.
5.Menetluskulud jätta 47,83% ulatuses OÜ GS Core ning 52,17% ulatuses M. K. kanda.
6.Välja mõista M. K.lt menetluskulu 266,07 eurot OÜ GS Core kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M. K.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 01.10.2020 krediidikonto lepingu, millega krediidiandja andis kostjale krediiti 3 000 eurot ning kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 41,12% aastas ning tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja võttis kasutusse krediidi 3 011,76 euro ulatuses, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kokku üksnes 1 094,15 euro ulatuses. Alates 2021.a novembri maksest on kostja jätnud kõik lepingust tulenevad kohustused täitmata. Seega on kostja põhivõla suuruseks 2 538,01 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 23.02.2022 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 369,13 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 43,65 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2 538,01 eurolt 24.02.2022-14.04.2023 perioodi eest määraga 0,0671% päevas kokku summas 890,67 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingute sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja poolt esitatud andmetest ja pensioniregistri ning maksehäireregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingu teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 538,01 eurot, intressivõlgnevuse 369,13 eurot, viivisvõlgnevuse 890,67 eurot (periood 24.02.202214.04.2023) ning sissenõudmiskulu hüvitise 43,65 eurot, samuti viivise 0,0671% põhinõudelt (2 538,01 eurolt) päevas alates 15.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 16.05.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 01.10.2020 krediidikonto lepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti kuni 3 000 eurot ostude tegemiseks Hobby Hall Group OÜ-s intressiga 41,12% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste maksetena 5% kasutusel olevast limiidist (arvutatuna viimase tehingu hetke järgsest kasutuses olevast krediidisummast), milles sisaldub põhiosa tagasimakse ja intress. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 41,12% aastas, lepingu perioodiks oli 35 kuud (leping dtl 31).
5.Hageja on 11.06.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et laenulepingu alusel saadud raha ei liikunud krediidiandja kontolt kostja kontole nagu tavalise laenu puhul, vaid kostja on krediidi kätte saanud ostetud kauba kujul. TF Bank AB krediidikonto üldtingimuste p 1.1 kohaselt annab pank lepingu alusel annab kliendile lepingus sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti kliendile krediidilimiidi võimaldamise kaudu (dtl 33). Krediit väljastatakse kliendile Hobby Hall GROUP OÜ ja krediidivõtja vahel sõlmitud müügilepingu alusel tarne tegemise päeval krediidivõtjale. Krediidiandja teeb müüjale makse kauba eest
tasumiseks, millega loetakse krediit kliendile kättesaadavaks tehtuks. Krediidikontot saab kasutada tasumiseks ostude eest, mis on sooritatud Hobby Hall GROUP OÜ poolt opereeritavatest ostukeskkondadest (dtl 34). VÕS § 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. VÕS § 414 lg 21 kohaselt kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja on laenusumma kätte saanud. Nõude loovutamise teatisest (dtl 58) nähtuvalt on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 23.02.2022.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 01.10.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,52%. Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määr 41,12% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1järgset piirmäära ei ületanud.
8.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
9.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
11.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
12.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
13.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 01.10.2020 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades pensioniregistri väljavõtet ning maksehäirete päringuid. Pensioniregistri päringu vastuse kohaselt oli lepingueelse kolme kuu jooksul kostja palgalt tasutud pensionikindlustusmakseid kogusummas 439,33 eurot, st keskmiselt 146,44 eurot kuu kohta, mis arvestuslikult tegi kostja tõendatud keskmiseks kuusissetulekuks 2440 eurot. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja ainus minevikus eksisteerinud maksehäire oli lõppenud 20.12.2018, s.o ligi 2 aastat enne lepingu sõlmimist.
14.Kohtu hinnangul on esitatust ilmne, et sisulist kontrolli enne 01.10.2020 lepingu sõlmimist krediidiandja ei teostanud. Esitatu ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste kulude suuruse. Kostja sissetulekute suuruse on krediidiandja ise tuletanud Pensioniregistri andmete põhjal, samas puuduvad kohtule esitatud Pensioniregistri tõendil (dtl 79) mistahes viited sellele, kelle andmeid nimetatud tõend kajastab. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud andmeid tema sissetulekute suuruse kohta. Enne 01.10.2020 lepingu sõlmimist ei ole küsitud ka konto väljavõtet. Ei nähtu, et krediidiandja oleks kogunud ühtegi tõendit kostja kohustuste ulatuse kindlaks tegemiseks.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 01.10.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus andis hagejale 16.02.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 08.03.2024. 07.03.2024 on menetlusdokumendis on hageja märkinud, et juhul, kui kohtu hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud, siis hagejal intressinõuet ei ole, kuid kostjalt tuleb välja mõista põhiosa, sissenõudekulu ja viivis seaduslikus määras, arvestades muuhulgas, et lepingu lõpptähtpäev on möödunud ja sissenõudmiskulu ning viivis ei ole laenulepingust tulenevad kõrvalnõuded vaid VÕS §-s 101 nimetatud õiguskaitsevahendid.
17.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal on VÕS § 94järgne intressimäär 0%.
18.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping sõlmiti tähtajaga 35 kuud ning lõppes 01.09.2023, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Hageja selgituste kohaselt oli krediidilimiit korduvkasutatav ja kostja on kasutanud krediiti kogusummas 3 011,76 eurot. TF Bank AB krediidikonto üldtingimuste p 1.2 ja 1.3 (dtl 33) kohaselt oli kostjal õigus lepingu tingimustel sooritada müüja juures piiramatu arv kordi (v.a punktis 1.3 toodud juhul) kaupade oste krediidilimiidi ulatuses. Krediidilimiit on taastuv, mis tähendab seda, et kasutusele võetud krediidi tagastamisel, taastub vastavas ulatuses krediidilimiit ja kliendil on õigus see uuesti kasutusele võtta. Kliendil tekib õigus sooritada krediidilimiidi arvel järgmised ostud peale seda, kui klient on teinud vähemalt ühe tagasimakse kõige varasema ostu eest summas, mis moodustab 5% viimase tehingu järgsest kogusummast. Hagiavalduse kohaselt on kostja lepingu täitmiseks tasunud kokku 1 094,15 eurot, mis kõik tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks. Seega on kostja põhivõla suuruseks 1 917,61 eurot (3 011,76 - 1 094,15). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tagastamata krediidisumma 1 917,61 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning leping on lõppenud 01.09.2023, siis on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisest. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude perioodi 24.02.2022-14.04.2023 eest. Kohus mõistab välja viivise alates 01.09.2023 põhivõlgnevuselt 1 917,61 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
21.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega 43,65 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale
seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
22.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 4 490,06 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 2 147,72 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 47,83% ning kostja kanda 52,17% menetluskuludest.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 510 eurot, mis koosneb riigilõivust 490 eurot ja kulust lepingulise esindajale 20 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 135,44 eurot ja hagi esitamisel on täiendavalt tasutud 354,56 eurot riigilõivu.
24.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
25.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 266,07 eurot (510 x 52,17%).
26.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.