TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K Ki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 832,98 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja: K K (isikukood xxx, e-post xxx) kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K Kilt põhivõlg 387,27 eurot ja viivis 32,68 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks.
3.Välja mõista K Kilt viivis põhinõudelt 387,27 eurolt alates 31.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Menetluskulud jätta 45,87% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ning 54,13% ulatuses K Ki kanda.
5.Välja mõista K Kilt menetluskulu 295,01 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Kil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Pooled sõlmisid 05.03.2021 võlatunnistuse nr xxx, millega sõlmiti poolte vaheline maksekokkulepe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 571,55 eurot, millest põhivõlg on 461,22 eurot, viivis 9,61 eurot, sissenõudekulu 20 eurot ja intress 45,72 eurot. Eelnevale lisandub ühekordne lepingutasu summas 35 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole võla katteks ühtki makset teinud. Kostja võlgneb hagejale 571,55 eurot. Hageja on arvestanud viivist tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast s.o 11.04.2021 kuni hagi esitamiseni 30.08.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065% päevas. Võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on poolte vahel 16.08.2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 70xxx, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 532,94 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.02.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.02.2021 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.02.2021 lepingu üles. Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Maksuameti ja Pensioniregistri kaudu. Lepingu sõlmimisele eelneval kuuel kuul oli kostja keskmine neto sissetulek ligikaudu 720 eurot. Kostja on märkinud enda kohustuseks 100 eurot kuus. Lepingu sõlmimisega lisandus osamakse summas 60 eurot. Kohustuste/sissetulekute suhtarv oli 22,2% ja nominaalselt jäi kostjale reservi vähemalt 560 eurot. Hageja hinnangul oli saadud teave lepingu sõlmimiseks piisav ning kostja pangakonto väljavõtte võis jätta nõudmata. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kompromissisumma 571,55 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 152 eurot (so periood 11.04.202130.08.2022) ning täiendava viivise 0,065% põhinõudelt, s.o 461,22 eurolt päevas alates 31.08.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on 05.03.2021 lepingust tulenev kohustus täidetud. Kostja hinnangul ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimise ajal puudus kostjal töökoht ning tal oli mitu maksehäiret. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et: 4.1 pooled sõlmisid 16.08.2020 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel finantseeris hageja kostjal ostude sooritamist H G OÜ-st kokku 532,94 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma tagastama osamaksetena 12 kuu jooksul, maksetähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 43,34% aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 53,08% aastas (leping dtl 97); 4.2 pooled sõlmisid 05.03.2021 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr xxx. Võlatunnistuse kohaselt tunnistab kostja, et tal on hageja ees võlgnevus võlatunnistuse andmise päeva seisuga summas 536,55 eurot, millest põhivõlg on 461,22 eurot, viivis 9,61 eurot, kahjuhüvitis 20 eurot ja intress 45,72 eurot ning eelnevale lisandub ühekordne lepingutasu 35 eurot (leping dtl 262
27). Vastavalt võlatunnistuses kokku lepitud maksegraafikule kohustus kostja võlgnevuse tasuma osamaksetena perioodi 10.04.2021 – 10.04.2022 jooksul.
5.Riigikohus on selgitanud, et tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama (2-21-13098, p 27). Kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. /.../ Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (2-21-13098, p 28).
6.Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 16.08.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 53,08 % aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
9.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
10.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
11.Hageja on selgitanud, et järelmaksulepingu nr xxx sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ja Maksuametist ning Pensioniregistrist saadud teabe alusel. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine töötasu lepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu jooksul oli ligikaudu 720 eurot. Igakuiste kohustustena oli kostja märkinud 100 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimisega igakuine kohustus 60 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 560 eurot ning see omakorda tähendab sissetulekute/kohustuste suhtarvu 22,2%. Eeltoodust tulenevalt leidis krediidiandja, et kostja on võimeline täitma lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
12.Kohtu hinnangul nähtub kohtule esitatud andmetest, et sisulist kontrolli enne 16.08.2020 lepingu sõlmimist hageja ei teostanud. Kohtule esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et hageja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda väidetud andmete õigsuse osas. Konto väljavõtet ei küsitud. Kohtule on esitatud Maksu- ja Tolliameti andmete väljavõtted (dtl 107-112) ja Pensioniregistri väljavõte (dtl 113), millistest ei ole võimalik aru saada, kelle andmeid need kajastavad, kuna nimetatud dokumentidel puuduvad mistahes viited isikule, kelle kohta nimetatud väljavõtted käivad. Ka ei saa nimetatud tõenditest tuleneda teavet isiku kohustuste kohta.
13.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 16.08.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 16.08.2022 lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 tühine. Seoses sellega on VÕS § 421 alusel tühine ka 05.03.2021 kompromissileping/võlatunnistus.
15.Vastavalt 16.08.2020 lepingu maksegraafikule oli viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.08.2021, st kostjal oli kohustus kogu laenusumma tagastada hiljemalt 10.08.2021. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on 11.06.2024 menetlusdokumendis märkinud, et kostja sai järelmaksulepingu alusel laenu 532,94 eurot ja on teinud tagasimakseid 145,67 euro ulatuses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet laenu saamise kohta 532,94 euro ulatuses, mistõttu loeb kohus antud asjaolu kostja poolt omaksvõetuks. Kostja vastuväidete kohaselt on ta kohustuse täitnud, kuid ühtki tõendit oma väidete kinnitamiseks kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 387,27 eurot (532,94 – 145,67), so saadud laenusumma tagastamata osa.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning 16.08.2020 lepingu kohaselt oli kostjal kohustus laen tagastada 12 kuu jooksul ja igakuised maksed tuli teha iga kuu 10. kuupäeval, siis lõppes leping 11.08.2021. Hagejal on õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 11.08.2021 kuni 30.08.2022 32,68 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele: võlaperiood
19.Kohus mõistab välja viivise alates 31.08.2022 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulud
20.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 832,98 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 450,93 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 45,87% ning kostja kanda 54,13% menetluskuludest.
21.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 485,50 eurot, millest 245 eurot riigilõivule ja 1 240,50 eurot lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel on täiendavalt tasutud 180 eurot riigilõivu. Seega on riigilõivu kokku tasutud 245 eurot.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine TsMS § 4842 alusel 20 eurot; - täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 460 eurot; - 19.12.2022 menetlusdokumendi esitamine 338 eurot; - 25.01.2024 menetlusdokumendi esitamine 338 eurot; - 11.06.2024 menetlusdokumendi esitamine 84,50 eurot.
23.TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas teinud maksekäsku ega lõpetanud menetlust võla tasumise tõttu. Seega ei kuulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel kostja poolt hüvitamisele.
24.Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi ega 25.01.2024 hagiavalduse täpsustuse koostamisele koos seonduvate toimingutega kuluda kokku üle 2 tunni. Hageja 19.12.2022 menetlusdokument (vastus kostja vastusele) on samuti standardne vastus, analoogseid vastuseid on hageja kohtule esitanud ka teistes menetlustes. Seega on antud vastuse koostamisel kasutatud eelnevalt ettevalmistatud dokumendipõhja, mistõttu ei saanud antud vastuse koostamisele kuluda rohkem kui 0,5 tundi. 11.06.2024 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 0,5 h peab kohus põhjendatuks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tunni ulatuses (1+1+0,5+0,5). Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 120 eurot tund ja 169 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindaja kokku on kohtu hinnangul 300 eurot (100 x 3 h) ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 545 eurot.
25.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
26.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 295,01 eurot (545 x 54,13%).
27.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.