Nord Collect OÜ hagi S. A. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
3 645,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) Hageja lepinguline esindaja: Igor Vavilov (e-post xxx) Kostja: S. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata) kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S. A.lt põhivõlg 1 359,92 eurot ja viivis 360,92 eurot Nord Collect OÜ kasuks.
3.Välja mõista S. A.lt viivis põhinõudelt (so 1 359,92 eurolt) alates 24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Jätta rahuldamata Nord Collect OÜ nõue S. A.lt laenulepingust nr Y211116123 tuleneva intressi väljamõistmiseks.
5.Menetluskulud jätta 48,88% ulatuses Nord Collect OÜ ning 51,12% ulatuses S. A. kanda.
Välja mõista S. A.lt menetluskulu 232,60 eurot Nord Collect OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. A.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.S. A.l tuleb väljamõistetud summad tasuda Nord Collect OÜ kontole XXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse oma nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Monefit Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 16.12.2018 kliendilepingu nr 3059594147, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale laenu taotlemist ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamist kostjale lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 16.12.2018 – 26.11.2019 on kostja taotlenud laenu ja täiendava laenuosa saamist järgmiselt: * 16.12.2018 - laen summas 750 eurot, * 28.12.2018 - täiendav laenuosa 500 eurot, * 28.02.2019 - täiendav laenuosa 700 eurot, * 20.04.2019 - täiendav laenuosa 382,64 eurot, * 26.11.2019 - täiendava laenuosa 800 eurot. Kostjal oli kohustus laen tagastada 48 kuu jooksul igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Igakuised osamaksed koosnesid intressimaksest ja võla tagasimaksest. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 39,60% aastas. Kostja ei täitnud oma kohustusi kohaselt. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 12.03.2020 oli kostjal tasumata põhivõlg summas 1915,70 eurot ja intress summas 187,09 eurot. Hageja on arvestanud viivist perioodi 13.03.2020 – 23.05.2023 eest määraga 0,06% päevas summas 1341,37 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 915,70 eurot, intressivõlgnevuse 187,09 eurot, viivisvõlgnevuse 1 341,37 eurot ning viivise põhinõudelt, s.o 1 915,79 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid KÄPO-s kätte toimetatud 29.06.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Hageja on esitanud 16.12.2018 kliendilepingu nr 3059594147 (dtl 29-39), mille kohaselt on kostjal õigus taotleda Monefit Estonia OÜ-lt laenu krediidilimiidi ulatuses. Viidatud lepingul puuduvad lepingu sõlminud isikute allkirjad. Hagiavalduse p 2 kohaselt sõlmiti kõnealune laenuleping interneti teel ning kostja isik tuvastati postkontoris. Kohtule on esitatud 12.09.2014 kostja isikuandmete tuvastamise ankeet (dtl 40). VÕS § 404 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus on 20.02.2024 määrusega hagejale selgitanud, et kuna hagi aluseks olev leping on sõlmitud 16.12.2018, siis ei saa 12.09.2014 isikuandmete tuvastamise ankeediga kostja tahteavaldust tõendatuks lugeda ja palunud hagejal muuhulgas täpsustada, milliste tahteavalduste vahetamise teel tema nõuete aluseks olev leping sõlmiti ning tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja avaldas tahet lepingu sõlmimiseks ja vastav tahteavaldus oli tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus andis hagejale täpsustuste esitamiseks tähtaja kuni 02.04.2024. Hageja kohtule vastanud ei ole. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine mh, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud kliendilepingu nr 3059594147 sõlmimisel VÕS § 404 lg 1 tuleneva vorminõude täitmine, siis on kõnealune laenuleping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine.
7.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saada saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostjale laenulepingu alusel välja makstud 3 132,64 eurot (dtl 60-63 ja 68). Hagiavalduse punktis 2 on hageja märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 1 772,72 euro ulatuses. Kuna laenuleping on tühine, tuleb tasutud summad lugeda tasutuks põhivõla katteks. Seega on kostjal kohustus tühise tehingu alusel saadu tagastada 1 359,92 euro ulatuses (3 132,64-1 772,72).
8.Nõude loovutamise teatistest (dtl 77) nähtuvalt on Monefit Estonia OÜ loovutanud laenulepingust nr 3059594147 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 14.03.2020.
9.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja laenulepingust nr 3059594147 tuleneva võlgnevuse 1 359,92 eurot. Kuna lepingust tulenev intressikokkulepe on tehingu tühisuse tõttu samuti tühine, siis intressinõue rahuldamisele ei kuulu.
10.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 13.03.2020 – 23.05.2023 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras vastavalt järgmisele arvestusele 360,92 eurot:
11.Alates 24.05.2023 mõistab kohus välja viivise põhivõlgnevuselt 1 359,92 eurolt VÕS § § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
12.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte
endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 3 645,58 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1 863,63 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 48,88% ning kostja kanda 51,12% menetluskuludest.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu riigilõivule 455 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 114,94 eurot ja hagi esitamisel on täiendavalt tasutud 340,06 eurot riigilõivu. Seega on riigilõivu kokku tasutud 455 eurot.
14.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
15.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 232,60 eurot (455 x 51,12%).
16.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.