Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-112061
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus EO vastu võla, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1972,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: EO (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ 27.06.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.05.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. EOl ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-23-112061 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 15.11.2021 järelmaksulepingu nr L89006979473, mille alusel sai kostja soetada järelmaksuga kauba, mis maksis 469,35 eurot. Intressimääraks lepiti kokku 19,90%. Kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel 15.12.2021–15.11.2023. Kostja on lepingu alusel tagasi maksnud 122,61 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 15.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni 15.11.2022 kokku 72 eurot. Seega on lepingust nr L89006979473 tulenev põhiosa võlgnevus 346,74 eurot. Kostja intressivõlgnevus on 37,80 eurot. Vastavalt lepingule oli kostjal kohustus tasuda lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus, mille võlgnevus on 10 eurot. Hageja arvestas viivist põhivõlalt 346,74 eurolt 30.11.2022– 20.04.2023 eest 19,90% aastas, s.o kokku 26,84 eurot.
2.19.01.2022 sõlmisid Inbank AS ja kostja makselahenduse lepingu nr C85006521906, mille alusel sai kostja kasutada krediiti limiidiga 1000 eurot. Lepingus lepiti intressimäärana kokku 22% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi igakuiselt kalendrikuu viimasel päeval või sellele järgneval pangapäeval. Lepingu ülesütlemise seisuga 29.11.2022 oli kostja tähtajaks tagastamata krediidilimiit 999,50 eurot. Kostja ei ole põhivõla katteks ühtki tagasimakset teinud. Seega võlgneb kostja lepingu nr C85006521906 alusel 999,50 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 29.11.2022 oli kostjal tasumata intress 89,81 eurot ning laenuhaldustasu võlgnevus 7,50 eurot. Hageja arvestas viivist põhivõlalt 999,50 eurolt perioodi 30.11.2022–20.04.2023 eest 22% aastas, s.o kokku 85,55 eurot.
3.Hageja palus kostjalt kokku välja mõista põhivõlgnevuse 1346,24 eurot, intressivõlgnevuse 127,61 eurot, haldustasude võlgnevuse 17,50 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 112,39 eurot ning täiendava viivise 19,90% lepingust nr L89006979473 tulenevalt põhivõlalt 346,74 eurot aastas alates 21.04.2023 kuni põhivõla tasumiseni ja viivise 22% lepingust nr C85006521906 tulenevalt põhivõlalt 999,50 eurot aastas alates 21.04.2023 kuni põhivõla täitmiseni. Kostja vastuväited
4.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 19.05.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 27.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Maakohus menetles asja lihtmenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1) ega andnud luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 367 lg 21).
6.Maakohus tuvastas:
6.1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 15.11.2021 järelmaksulepingu nr L89006979473 kauba hinnaga 469,35 eurot soetamiseks. Lepingujärgne intressimäär oli 19,90% aastas. Kostja
2-23-112061 kohustus järelmaksu tagastama osamaksetena 24 kuu jooksul, tasudes iga kuu 15. kuupäeval 29,95 eurot. Krediidikulukuse määr oli 55,37% aastas (leping dtl 28–29).
6.2.Inbank AS ja kostja sõlmisid 29.01.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr C85006521906, mille alusel sai kostja laenu krediidilimiidiga 1000 eurot ja intressimääraga 22% aastas. Kostja kohustus kasutatud krediidilimiidi tagastama enda valitud summas ja tähtajal, kuid kord kuus maksepäeval kohustus kostja tasuma krediidiandjale minimaalse tagasimakse, mille suurus koosnes üldtingimuses märgitud protsendimäärast ning eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata intresside ning teenustasude summast. Krediidikulukuse määr oli 32,49% aastas (leping dlt 33–38).
6.3.Nõude loovutamise teatistest (dtl 52-53) nähtuvalt on Inbank AS 30.11.2022 loovutanud nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
7.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingute nr L89006979473 ega nr C85006521906 alusel kostjale laenu andmist. 16.02.2024 määrusega selgitas kohus hagejale, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude rahuldamise eelduseks on mh, et krediit on tarbija kasutusse antud ja palus hagejal esitada tõendid kostjale laenude andmise kohta. Kohus andis hagejale tähtaja täienduste esitamiseks kuni 08.03.2024. Hageja kohtumäärusele ei vastanud.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele laenude kostja kasutusse andmist tõendanud, siis jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, millega maakohus jättis tema hagiavalduse rahuldamata, ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule, samuti anda hagejale tähtaeg 16.02.2024 kohtunõudele vastamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-d 1 ja 3), kuna maakohtu otsus on põhjendamata, samuti on see üllatuslik.
11.Maakohus andis 16.02.2024 kohtumäärusega hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 08.03.2024. Hagejale – erinevalt kostjast – määrust kätte ei toimetatud, vaid tehti e-toimikus nähtavaks. Hageja hinnangul ei ole kohus menetlusosalisi võrdselt kohelnud. Hageja avas määruse alles peale kohtuotsuse tegemist 31.05.2024. Maakohus on jätnud hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole 16.02.2024 kohtumäärusele vastanud.
12.TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine selle üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks sellega õigeaegselt tutvuda. Hageja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-22-5688, milles ringkonnakohus on selgitanud, et iseenesest võis maakohus TsMS § 466 lg 1 teise lause
2-23-112061 ja TsMS § 310 lg 1 järgi edastada määruse hagejale enda valitud viisil, st seadusest ei tulene, et kohus peaks puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrava määruse toimetama menetlusosalisele igal juhul kätte. Küll aga peab kohus veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha. Selleks võib kõige tõhusam viis siiski olla määruse kättetoimetamine.
13.Hageja märgib ka, et ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta samal päeval e-posti teel teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja hagiavalduses märgitud menetlusposti aadressina [email protected]. Selles olukorras ei olnud põhjendatud saata kohtumäärust hageja esindaja e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale epostiaadressile, ei saanud kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Hageja sai Harju Maakohtu määruse kätte alles 31.05.2024, st pärast kohtu määratud tähtaja möödumist ning kohtuotsuse tegemist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
15.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse kokku 1346,24 eurot, intressi 127,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 112,39 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ning lisanduva viivise 19% lepingust nr L89006979473 tulenevalt põhivõlalt 346,74 eurot aastas alates 21.04.2023 kuni põhivõla tasumiseni ja viivise 22% lepingust nr C85006521906 tulenevalt põhivõlalt 999,50 eurot aastas alates 21.04.2023 kuni põhivõla täitmiseni. Seega ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ka maakohus arutas asja lihtmenetluse asjana.
16.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole oma otsuses edasikaebamiseks luba andnud. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus
2-23-112061 kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
17.Maakohus selgitas 16.02.2024 määruses tõendamiskoormist ning palus hagejal mh esitada selged faktiväited, millised olid kummastki lepingust tulenevad lepingupoolte peamised kohustused ning milliseid kohustusi ja mis viisil kostja rikkus. Kohus märkis, et ei tuleta iseseisvalt poole võimalikke faktiväiteid hagile lisatud tõenditest. Samuti palus kohus hagejal selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Kohus andis hagi täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks hagejale tähtaja 08.03.2024 ning seejärel kostjale vastamiseks tähtaja 28.03.2024 (dtl 79–81). Kuna hageja kohtunõudele ei vastanud, jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kostjale laenu andmist.
18.Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et sai Harju Maakohtu 16.02.2024 määrusest teadlikuks (avas selle) 31.05.2024, st alles pärast maakohtu 27.05.2024 otsuse tegemist. Hageja väitel tehti määrus talle e-toimikus nähtavaks ja selle kohta saadeti samal päeval teavitus hageja lepingulise esindaja e-postiaadressile, mis ei olnud aga kohtule avaldatud hageja esindaja epostiaadress. Samuti rikkus maakohus hageja väitel poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kostjale oli määrus kätte toimetatud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus 16.02.2024 määruse edastamisel menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et teade 16.02.2024 määruse nähtavaks tegemise kohta saadeti hageja lepingulise esindaja epostiaadressile, kuid et hageja hagiavalduses oli kontaktaadressina märgitud [email protected]. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud, millisele konkreetsele e-postiaadressile määruse kohta teade saadeti. Ringkonnakohus tuvastas päringuga e-toimiku haldurile, et 16.02.2024 kohtumäärus on tehtud nähtavaks Anni Kennedyle, kelle kontaktaadressiks on etoimikus e-mail [email protected] (01.07.2024 vastus, dtl 72).
20.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 määruse nr 111 „Etoimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ (määrus) § 2 lg 4 kohaselt saab e-toimiku süsteem andmevahetuskihi X-tee kaudu andmeid teistest andmekogudest. Määruse § 3 lg 4 p 1 järgi on e-toimiku süsteemiga liidestatud andmekoguks mh kohtute infosüsteem (KIS). Määruse § 11 lg 2 kohaselt tehakse kanne e-toimikusse ning dokumendid sisestatakse ja salvestatakse e-toimiku süsteemi viivitamata pärast kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumist või sellest teadasaamist või dokumendi vastuvõtmist või loomist põhisüsteemis. Määruse § 12 lg 1 teine lause sätestab, et põhisüsteemi ja e-toimiku süsteemi andmevahetus tagatakse tarkvaraliselt X-tee kaudu. Nii saadetakse KIS-is menetlusdokumendi nähtavaks tegemisel teade e-toimikus märgitud e-postiaadressile. Kuna käesoleval juhul on hageja märkinud e-toimikus oma e-postiaadressiks [email protected], mida ta peab ka apellatsioonkaebuses õigeks enda avaldatud aadressiks, siis on maakohus määruse nähtavaks tegemise kohta teate sellele e-postiaadressile saatmisega taganud, et hageja saab teate kätte ja saab määrusega tutvuda. Asjaolu, et kohtumääruse kohta on saadetud teade Anni Kennedy, mitte Alla Žulinskaja nimele, ei ole olukorras, kus teade on seotud üldise epostiaadressiga, relevantne. Hageja enda põhjendustest nähtub, et hageja on soovinud, et teade saadetakse üldisele „juristi“ e-postiaadressile, mitte konkreetse juristi isikulisele aadressile. Seejuures on hageja kohtule ette heitnud just seda, et teade saadeti isikustatud e-postiaadressile, mitte üldisele aadressile, mis aga ei vasta tõele. Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme.
21.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõustub hageja väitega, et kuigi maakohus ei pidanud 16.02.2024 määrust TsMS § 306 lg 5 kohaselt kätte toimetama, pidi ta siiski valima
2-23-112061 määruse edastamiseks sellise viisi, mis tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Kuna käesoleval juhul kasutas kohus menetlusdokumendi kohta KIS-st e-toimikusse teate edastamiseks (X-tee kaudu) neid kontaktandmeid, mille menetlusosalise esindaja ise kohtule avaldas, siis sai kohus lähtuda sellest, et hageja saab teate (ja määruse) kätte. Hageja ei ole tõendanud, et kohus oleks saatnud teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et X-tee kaudu andmete edastamine on toimunud määrusekohasel viisil. Sellises olukorras oli majandus- ja kutsetegevuses tegutseva hageja kohustus kontrollida kohtule avaldatud e-postiaadressi. Arvestades, et 16.02.2024 määruses anti hagejale tähtaeg 08.03.2024, kuid kohus tegi otsuse alles 27.05.2024, oli hagejal piisav ajavaru määrusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Asjaolu, et hageja avas 16.02.2024 määruse alles pärast otsuse tegemist, ei anna alust väita, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud. Seega sai maakohus otsuse tegemisel tugineda sellele, et hageja ei vastanud kohtu 16.02.2024 määrusele ega esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis oleksid võimaldanud tarbijakrediidiga seotud hagi rahuldada.
22.Mis puudutab 16.02.2024 määruse kostjale Ametlike Teadaannete (AT) kaudu kättetoimetamist, siis ei ole sellega asetatud hagejat kostjaga võrreldes ebasoodamasse olukorda. Käesolevas asjas on maakohus toimetanud kostjale AT kaudu kätte nii hagiavalduse kui ka hiljem 16.02.2024 määruse ja 27.05.2024 otsuse. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine on võimalik vaid TsMS § 317 lg-tes 1, 11 ja 12 toodud juhtudel ning tegemist on n-ö viimase abinõuga, kui dokumentide kättetoimetamine isiklikumal moel ei ole õnnestunud. Kindlasti ei saa pidada menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamist isiku jaoks soodsamaks või kaitsvamaks viisiks, kui on dokumendi nähtavaks tegemise kohta teate saatmine e-postiaadressile, mille menetlusosaline ise on kohtule avaldanud. Vastupidi, dokumendi avalik kättetoimetamine on äärmuslik abinõu olukorraks, kus muud võimalused dokumendi kättetoimetamiseks on olnud edutud (vt nt RKTKm 07.01.2015, 3-2-2-3-14, p 7). Seega ei ole käesoleval juhul rikutud poolte võrdsuse põhimõtet, kui hagejale on 16.02.2024 määrus tehtud nähtavaks ja saadetud sellekohane teade hageja enda avaldatud e-postiaadressile.
23.Kuna maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ega ole ka materiaalõigust vääralt kohaldanud, ei ole alust apellatsioonkaebust menetlusse võtta ega anda hagejale võimalust maakohtu 16.02.2024 määruses nõutud andmete ja tõendite esitamiseks. Käesoleval juhul ei esine ühtegi alust maakohtu otsuse erandkorras (TsMS § 637 lg 21) tühistamiseks ja uueks arutamiseks saatmiseks (sh ei ole hageja menetluskulusid eraldi vaidlustatud, vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 15).
24.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kaebuse menetlusse võtmise korral tekiksid apellandil kaebuse rahuldamata jätmise tõttu täiendavad kulud.
25.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (käesoleval juhul 315 eurot).
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal
2-23-112061 ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.