Allar Oja hagi Allan Koiduaru ja Emma Koiduaru vastu võlgniku asemel kohustuse täitmiseks kohtutäiturile
Tsiviilasi
Tsiviilasja
hind 19 980 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2024. a otsus Allar Oja apellatsioonkaebus
28. mai 2024 nende Apellant (hageja): Allar Oja
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Kristjan Nõges
(isikukood esindaja
Vastustajad (kostjad):
1.Allan Koiduaru (isikukood XXXXXXXXXXXX)
2.Emma Koiduaru
XXXXXXXXXXXX)
(isikukood
Vastustajate lepinguline esindaja Gunnar Leht Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Siim Voznesenski (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ain Laansalu
2.Jätta Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2024. a otsus muutmata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Allar Oja kanda.
4.Määrata Allan Koiduaru ja Emma Koiduaru menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 900 eurot.
5.Mõista Allar Ojalt Allan Koiduaru ja Emma Koiduaru kasuks solidaarselt välja menetluskulud ringkonnakohtus 900 eurot.
Edasikaebamise kord
Siim Voznesenskil puuduvad ringkonnakohtus rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Allar Oja (hageja) esitas 2. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi Allan Koiduaru (kostja 1) ja Emma Koiduaru (kostja 2) vastu kohustuse täitmiseks võlgniku asemel hageja kasuks kohtutäiturile. Hageja palus kohustada kostjaid solidaarselt tasuma võlgniku asemel hageja kasuks kohtutäiturile Tartu notar Andres Oti poolt 16. detsembril 2020 tõestatud kinnistu müügilepingu nr 4263 järgi tasumisele kuuluva kinnistu ostuhinna osa 18 500 eurot hetkest, millal: a) jõustub menetlust lõpetav kohtulahend tsiviilasjas nr 2-21-805 ja b) tingimusel, et tsiviilasjas nr 2-21-805 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisel jääb täitmist tagava abinõuna jõusse hageja kasuks võlgniku nõuete arestimine kostjate vastu, mis tulenevad XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) võõrandamisest summas 18 500 eurot. Põhinõude täitmisega viivitamisel tuleb kostjatel solidaarselt tasuda põhinõudelt arvestatud viivist iga viivitatud päeva eest alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda ja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hageja esitas 18. jaanuaril 2021 maakohtule hagi Siim Voznesenski (võlgnik) vastu võla väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-21-805). Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2021. a määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus, millega mh arestiti hageja kasuks võlgniku nõuded kostjate vastu, mis tulenevad XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) võõrandamisest summas 18 500 eurot. Arestitud nõuete aluseks on 16. detsembri 2020 XXXXXXXX kinnistu müügileping nr 4263, mille punkti 2.3 järgi pidid kostjad tasuma võlgniku kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 1. juuliks 2021 18 500 eurot. Lisaks seati hagi tagamise korras mh käsutamise keelumärge XXXXXXXX kinnistule võlgniku kasuks seatud hüpoteegile summas 18 500 eurot.
22.jaanuaril 2021 toimetas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kostjatele ja võlgnikule kätte rahalise nõude arestimise akti, millega kohustas kostjaid mitte maksma võlgnikule kinnistu müügilepingu järgi tasumisele kuuluvat ostuhinda 18 500 eurot ja selgitas, et kõnealune nõue on hageja kasuks arestitud. Kohtutäitur keelas nõude käsutamise. 31. jaanuaril 2021 pöördus kostja 1 hageja esindaja poole väitega, et arestitud nõuet ei ole olemas, kuivõrd kostjate kohustused võlgniku ees on täidetud. Pöördumisele oli lisatud pilt käsikirjaliselt allkirjastatud dokumendist, mille kohaselt on kinnistu ostuhinna osa 18 500 eurot tasutud 29. detsembril 2020. Kostja 1 nõudis hagejalt XXXXXXXX kinnistut võlgniku kasuks koormavale hüpoteegile hagi tagamise määrusega seatud käsutamise keelumärke kustutamist. Kostja 1 selgitas, et arestitud nõue on täidetud n-ö tänavalt võetud laenuraha arvel, mille intress on panga poolt pakutud laenuintressist 7 korda kõrgem ja mida kostja 1 on soovinud esimesel võimalusel kinnisvara tagatisel refinantseerida. Kostja 1 lisas, et hageja kasuks hüpoteegiga seatud keelumärge tekitab talle igakuiselt vähemalt 700 eurot kahju. 9. veebruaril 2021 edastas kostja 1 hageja esindajale võlgniku poolt saadetud elektronkirja, milles võlgnik kinnitas nõuete puudumist kostjate vastu. Hageja leiab, et kostjad on võlgniku suhtes jätkuvalt kohustatud isikud. Võõrandamislepingu punkti 2.3 järgi tuli tasumisele kuuluv ostuhinna osa 18 500 eurot tasuda võlgniku arvelduskontole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-st 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-st 1 tulenevalt saab kinnistu võõrandamislepingus kokku lepitud tasumise viisi kehtivalt muuta üksnes samas vormis, s.o notariaalselt sõlmitud kokkuleppega. Muus vormis tehtud muudatused on TsÜS § 83 lg 1 järgi tühised. Hageja on veendunud, et arestitud nõuet pole täidetud mis tahes viisil. Hageja hinnangul kostjate ja võlgniku kinnitusi selle kohta, et kostjad täitsid müügilepingu sularahas, ei ole võimalik pidada eluliselt usutavaks. On oluliselt tõenäolisem, et võlgnik soovib hoiduda kõrvale enda rahaliste kohustuste täitmisest hageja ees ja on seetõttu otsustanud varjata nõuet kostjate vastu. Tõsiseid kahtlusi arestitud nõude täitmises tekitab asjaolu, et selle väidetav täitmine olevat toimunud samal päeval, mil kinnistusraamatusse kanti arestitud nõuet tagav hüpoteek. Tekib küsimus, milleks üldse seada kinnistule hüpoteek, kui kostjatel oli võimalik tasuda müügihind juba hüpoteegi seadmise hetkeks. Seejuures olid pooled kinnistu võõrandamislepingu punktis 4.3 kokku leppinud, et hüpoteegi kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb sooritada hiljemalt ühe kuu jooksul hüpoteegiga tagatud nõude täitmisest. Kui hüpoteegiga tagatud nõue olnuks tõesti täidetud 29. detsembril 2020, pidanuks hüpoteegi kustutamiseks vajalikud toimingud olema sooritatud hiljemalt 29. jaanuariks 2021. Nõude arestimise hetkeks, s.o 22. jaanuariks 2021, polnud pooled astunud hüpoteegi kustutamiseks ega ümber vormistamiseks mitte ühtegi sammu ega broneerinud isegi notari vastuvõttu. See on vastuolus kostja 1 selgitustega, mille kohaselt täideti nõue n-ö tänavalt võetud laenuga, millel on hirmkallis intress ja mida kostja 1 soovis 2021. a esimestel nädalatel refinantseerida hüpoteegi vastu väljastatava pangalaenuga.
Kahtlusi arestitud nõude täitmises süvendab nõude täitmiseks kasutatud vahendite väidetav hankimise viis, s.o raha laenamine n-ö tänavalt ja intressiga, mis on panga poolt pakutust seitse korda kõrgem. Jääb arusaamatuks, millest oli tingitud kostjate vajadus võtta sedavõrd ebasoodsatel tingimustel n-ö kiirlaenu olukorras, kus kostjatel oli nõude täitmiseks jäänud aega veel rohkem kui pool aastat. Seda enam, et kostjad oleksid saanud ja enda sõnul ka soovisid kasutada laenu tagatisena hüpoteeki. Täiendavaid kahtlusi arestitud nõude täitmisele lisab see, et enam kui aasta jooksul pole kostjad astunud ühtegi sammu, et vabastada oma kinnisasi seda väidetavalt alusetult koormavast hüpoteegist vaatamata asjaolule, et kostjate sõnul tekitab kinnistu jätkuv hüpoteegiga koormamine neile igakuiselt vähemalt 700 eurot kahju. Hageja on veendunud, et kui kostjatel oleks tõesti õigus nõuda hüpoteegi kustutamist, siis kostjad kasutaksid sellist õigust ega lõpetaks suhtlust hagejaga niipea, kui hageja esindaja viitab kostjate käitumises pettuse tunnuste avaldumisele. Hageja leiab, et kui kostjate poolt hagejale avaldatud info vastaks tõele, siis ajendanuks hageja esindaja etteheited kostjaid oma õiguste eest veel rohkem seisma, mitte vastupidi. Hageja on veendunud, et kostjate kohustus tasuda võlgnikule XXXXXXXX kinnistu võõrandamisest tulenev ostuhinna osa 18 500 eurot on täitamata vaatamata asjaolule, et kostjad on proovinud jätta muljet kohustuse täitmisest.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud palusid kostjad tasuda kostja 1 pangakontole. Kostjate vastuse kohaselt oli neil soov ehitada ostetud kinnistule päikesepark. Et Siim Voznesenski kasuks seatud hüpoteek oli takistuseks finantseerimisel, otsustasid nad tasuda müügihinna detsembris 2020. Hüpoteegi oleksid nad kustutanud/loovutanud finantseerimistehingu tegemise käigus, kuid hüpoteek arestiti ning nad ei saanud päikeseparki soovitud suuruses välja ehitada. Kostjate poolt on müügihind tasutud. Seda on kinnitanud hagejale ka Siim Voznesenski. Seetõttu ei saa neil olla kohustust tasuda müügihinda kaks korda. Seadusest ei tulene, et ülekande asemel sularahas tasumise puhul (kui ka sellega võlausaldaja nõustub) oleks tegemist lepingu muutmisega. Tegemist on lubatud viisil lepingu täitmise, mitte lepingu muutmisega ning kõrvalistel isikutel ei tohiks olla sellega mingeid probleeme.
3.Siim Voznesenski (kolmas isik) kinnitas, et kostjad on täitnud tema ees kõik 16. detsembri 2020 notariaalsest XXXXXXXX kinnistu müügilepingust nr 4263 tulenevad raha tasumise kohustused ning tal ei ole kostjate vastu mingeid nõudeid. Oma menetluskulud palub kolmas isik jätta hageja kanda. Kolmas isik palus määrata, et hageja on kohustatud kohtu poolt välja mõistetavad menetluskulud tasuma Liivo Voznesenskile. Samuti palus kolmas isik määrata, et otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni on hageja kohustatud tasuma viivist hüvitamata menetluskulude osalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 10. jaanuari 2024. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud 750 eurot, märkides et need tuleb tasuda kostja 1 pangakontole. Maakohus määras kolmanda isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 500 eurot, märkides et need tuleb tasuda Liivo Voznesenski pangakontole. Kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja nõude aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1, mille kohaselt nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sh õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2021. a hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-21-805 arestiti hageja kasuks Siim Voznesenski nõuded kostjate vastu, mis tulenevad XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) võõrandamisest summas 18 500 eurot. Hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-21-805 Siim Voznesenskilt rahalise kohustuse täitmist. Hagi esitamise ajal ei olnud kohus selles tsiviilasjas veel lahendit teinud. Hageja esitas vastavalt TsMS §-le 369 hagi tulevase nõude täitmiseks. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 221-805 jõustus kohtumenetluse ajal. Hageja tsiviilasjas nr 2-21-805 esitatud hagi rahuldati ja kohaldatud hagi tagamise abinõu jäeti jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Arestitud nõuete aluseks on Tartu notar Andres Oti poolt 16. detsembril 2020 tõestatud XXXXXXXX kinnistu müügileping nr 4263. Siim Voznesenski müüs lepingu esemeks oleva XXXXXXXX kinnistu kostjatele hinnaga 28 500 eurot. Lepingu p 2.2 kohaselt oli ostuhinnast 10 000 eurot ostjate poolt müüjale tasutud ülekandega enne lepingu sõlmimist. Lepingu p 2.3 kohaselt ostuhinnast 18 500 eurot kohustusid ostjad tasuma Siim Voznesenski pangakontole hiljemalt 1. juuliks 2021. Lepingust tulenevate müüja nõuete täitmise tagamiseks, sh lepingu eseme eest tasumata ostuhinna osa tasumise nõude täitmise tagamiseks, lepiti kokku lepingu esemele hüpoteegi seadmises hüpoteegisummaga 18 500 eurot. Kostjad tuginevad sellele, et nad tasusid ostuhinna tasumata osa 18 500 eurot detsembris 2020 sularahas. Kostja 1 saatis 31. jaanuaril 2021 hagejale ja tema esindajale e-kirja, milles kinnitas, et kostjad ei võlgne Siim Voznesenskile midagi. Kostja 1 kinnitas, et on täitnud müügilepingust tuleneva tasumise kohustuse täielikult, mistõttu Siim Voznesenski arestitavaid nõudeid ei ole. Kostja 1 lisas e-kirjale foto tasumise kinnitusest. Kostja 1 selgitas, et viimased maksed Siim Voznesenskile on finantseeritud laenuraha arvel, lootuses see laen refinantseerida aasta esimestel nädalatel. Kostja 1 märkis, et panga poolt pakutud intress on võrreldes praeguse laenu krediidikuluga enam kui seitse korda väiksem. Lisaks XXXXXXXX kinnistu võõrandamisest tulenevate nõuete arestimisele seati tsiviilasjas nr 2-21-805 esitatud hagi tagamiseks käsutamise keelumärge XXXXXXXX kinnistule Siim Voznesenski kasuks seatud hüpoteegile. Sellest tulenevalt kostja 1 märkis, et mistahes panga laenukonsultant on öelnud, et sellise laenu saab anda üksnes esimesel järjekohal asuva hüpoteegi vastu. Kostja 1 lisas, et rahalises vääringus on see vähemalt 700 eurot kahju iga kuu kohta, millal tal ei õnnestu seda „tänavalaenu“ kinnisvara tagatisel oleva panga poolt antava laenu vastu refinantseerida. Lisatud oli Siim Voznesenski ja kostja 1 omakäeliselt allkirjastatud kokkulepe, mille kohaselt
30.novembril 2020 tasuti 2000 eurot, 16. detsembril 2020 6000 eurot ja 2000 eurot ning 29. detsembril 18 500 eurot, s.o kokku 28 500 eurot. Kostja 1 edastas 9. veebruaril 2021 hageja esindajale Siim Voznesenski saadetud e-kirja, milles viimane kinnitab, et kostja 1 on täitnud kõik notariaalsest müügilepingust ja asjaõiguslepingust tulenevad tasumise kohustused. Kostja 1 kohtuistungil vande all antud seletuste kohaselt taheti tema käest seda krunti (XXXXXXXX kinnistut) ära osta. Ta tahtis seda (krunti) kiirelt kaelast ära saada. Kuu aega oli intressi maksmine ja ta tahtis kiiresti tagasi maksta kui krunt on müüdud. Kostja 1 sõnul laenas ta tuttavalt 18 500 eurot. Kostja 1 küsis talt 27/28ndal ja 29ndal sai sularahas kätte. Raha üleandmine toimus kostja 1 töökohas XXXXX. Intress oli 10-12%. Veebruari lõpuks pidi tagasi maksma. Selleks ajaks kui hakati müügiga edasi tegelema, siis oli arest juba peal. Kostja 1 sõnul nad teavad Siim Voznesenskit 2020. aasta suvest, kui ta tuli oma krunti
esimest korda vaatama. Seal oli tollel hetkel kaks maja valmis, kolmandat ehitati, kostjal 1 tekkis küsimus, kes seal võõra autoga sõidab ja kostja 1 läks sinna juurde küsima. Siim Voznesenski tutvustas end. Ta tegeles seal, oli plaan ehitama hakata. Talvel näitas kellelegi krunti, et plaanib maha müüa. Hiljem ütles, et ei müünud maha ja kostja 1 ise soovis krunti osta. Kui notaris käidi, siis 10 000 eurot oli ette makstud. Üks plaan oli edasi müüa, teine plaan oli päiksepaneelid peale panna ja kolmas plaan oli, et jätavad endale ja lastele. Tuli pakkumine ja oleks sealt vahelt teeninud 7500 eurot tulu. Nüüd on seal kinnistu peal päikesepaneelid. Need saab vajadusel enda krundi peale tõsta. Kostja 2 vande all antud seletuste kohaselt ta usaldab oma abikaasat raha-asjades, ta oli notaris tehingu tegemise juures, ei tea kelle käest mees 18 500 eurot laenas. Maakohus leidis, et kostja väide kohustuste täitmise kohta sularahas on tõendatud hagile lisatud kostja 1 ja Siim Vozesenski e-kirjade ja tasumise kinnituse ning kostja 1 poolt kohtule vande all antud seletustega. Maakohus möönis, et kohustuse täitmise asjaolud tekitavad mõningaid kahtlusi. Leping sõlmiti 16. detsembril 2020, lepingu kohaselt oli kostjatel tasumata ostuhinna osa tasumiseks aega 1. juulini 2021 ja see tuli lepingu kohaselt tasuda pangaülekandega, kohustuse täitmise tagamiseks lepiti kokku kinnistule hüpoteegi seadmises, ostuhinna tasumata osa tasuti juba 29. detsembril 2021 sularahas, ebasoodsatel tingimustel sularahas võetud laenuraha eest. Maakohtu jaoks ei olnud lõpuni selge, miks oli lepingust tulenevate kohustuste täitmine vaja selliselt korraldada, nagu seda tehti. Samas olid kostja 1 vande all antud seletused maakohtu hinnangul usutavad. Kohtunikul ei tekkinud kostja 1 selgitusi kuulates tunnet, et kostja 1 valetab. Hageja tõstatatud kahtlused ei kummuta maakohtu hinnangul lepingupoolte, kostja 1 ja Siim Voznesenski väiteid lepingust tulenevate kohustuste täidetuse kohta. Maakohus märkis, et vabas maailmas ei ole keelatud rahalise kohustuse täitmine sularahas (VÕS § 91 lg 1). Hageja ise on samuti sularahas oma sõbra Siim Voznesenskiga tehinguid teinud ja selle kohta on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-805. Tegemist on kostjate ja kolmanda isiku vahelise lepinguga. VÕS § 76 lg-s 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kolmas isik võlausaldajana on lepingu täitmist kinnitanud ja temal sularahas täitmisega seoses pretensioonid puuduvad. Eeltoodud põhjendustel maakohus leidis, et Siim Voznesenski nõuded kostjate vastu, mille täitmist hageja nõuab, olid juba enne nõude arestimist täidetud. Seega on kohustus lõppenud ja hageja selle täitmist enam nõuda ei saa.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui kuulas kostjad vande all üle ilma hageja osavõtuta. Sellest tulenevalt jäi kogumata asja õigeks lahendamiseks määravat tähtsust omav informatsioon, mis omakorda tingis ebaõige kohtulahendi tegemise. Hageja esitas taotluse kostjate täiendavaks vande all ülekuulamiseks.
Kostjate vande all ülekuulamise läbiviimisel ei palunud kohus kostjatel selgitada ilmseid ebakõlasid kostjate käitumises. Kohus ei palunud kostjatel isegi avaldada, kelle käest laenati nii kahtlastel asjaoludel 18 500 eurot sularaha, vaid rahuldus vastusega „tuttavalt“. Teisalt on kohus kirjutanud kohtuotsuse põhjendavas osas, et „kohustuse täitmise asjaolud tekitavad mõningaid kahtlusi“ ning „kohtu jaoks ei ole lõpuni selge, miks oli lepingust tulenevate kohustuste täitmine vaja selliselt korraldada nagu seda tehti“. Hageja leiab, et ütluste usaldusväärsuse tagamiseks tuleb vähemasti proovida kahtlused kummutada ning luua selgus kohustuse täitmise asjaoludes. Kohus ei tohiks nentida isiku ütluste usaldusväärsust olukorras, kus ütluste sisu tekitab tegelikult kahtlusi, mida kohus pole proovinud kõrvaldada. Hageja arvates pole keeruline näha, mis võiks ajendada kostjaid kolmanda isikuga kokku mängima. Kolmandat isikut rahuldab igasugune sularahas saadud summa, sest tema pangakonto on hageja kasuks arestitud. Hageja ei välista, et mingisugune sularahatehing on kostjate ja kolmanda isiku vahel tõesti tehtud. Kindlasti ei pea hageja tõenäoliseks, et selline tehing tehti enne nõuete arestimist, sest seni pole selles osas esitatud ühtegi loogilist selgitust. Hageja soovib võimalust eeltoodu tõendamiseks.
6.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad vaidlevad vastu hageja taotlusele kostjate täiendavaks vande all ülekuulamiseks. Kostjad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kohus leidis põhjendatult, et Siim Voznesenski nõuded kostjate vastu, mille täitmist hageja nõuab, olid juba enne nõude arestimist täidetud. Seega on kohustus lõppenud ja hageja selle täitmist enam nõuda ei saa. On igati loogiline ja põhjendatud, et kostja 1 soovis võimalikult kiiresti oma võlast vabaneda, raha müüjale ära maksta ja ostetud kinnistu teenima panna. Kostjal 1 oli õigus enne tähtaja saabumist võlg tasuda ja seejuures ise otsustada, millal ta seda teeb.
7.Kolmas isiku apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Hageja on palunud menetluses kaasata kolmanda isikuna hageja võlgniku Siim Voznesenski. Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt kolmanda isiku kaasamist eraldi otsustanud (TsMS § 216 lg 4), kuid hagi menetlusse võtmise määruses on võlgnik nimetatud kolmanda isikuna menetlusosaliste hulgas. Kostjad ei ole võlgniku kaasamise suhtes oma vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kolmas isik ise enda kaasamisele vastu vaielnud, vaid esitanud kohtule seisukoha hageja nõude osas. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata igas staadiumis igas kohtuastmes (TsMS § 213 lg 2). Võlgnik esitas hagi menetlusse võtmise määrusele oma seisukoha, milles ta ei vaidlustanud enda kaasamist. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata eraldi otsustuse puudumisele maakohtu poolt, saab poolte ja kohtu menetlusdokumente arvestades lugeda, et võlgnik on menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
9.Maakohus tuvastas, et hagejal on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue (maakohtu otsuse p 7). Hageja kasuks on 21. jaanuari 2021 maakohtu määrusega arestitud võlgniku
nõuded kostjate vastu, mis tulenevad XXXXXXXX kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX võõrandamisest, summas 18 500 eurot. Nimetatud kinnistu 16. detsembri 2020 notariaalse müügilepingu p 2.3 järgi kohustus kostja 1 tasuma 18 500 eurot võlgnikule hiljemalt 1. juuliks 2021. Hageja nõue kostjate vastu on suunatud raha saamisele, mida kostjad olid notariaalse müügilepingu alusel kohustatud tasuma võlgnikule. TMS § 118 lg 1 järgi on nõude arestimise puhul sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Hageja saab esitada kostjate vastu nõude seega siis, kui kostjatel on võlgnevus hageja võlgniku ees pärast nõude arestimist. Sissenõudja on TMS § 118 lg 1 järgi sisuliselt menetlusõiguse mõttes võlgniku õigusjärglane, kelle vastu võivad kohustatud isikud esitada ka kõik vastuväited nõudele. Kostjad esitasid menetluses hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlgniku nõue kostjate vastu täidetud jube enne selle arestimist.
10.TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagimenetluses poolel tõendada neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjatel tuli tõendada, et võlgnikul ei olnud kostjate vastu nõuet selle arestimise hetkel. Praeguses menetluses on hageja ise esitanud kohtule võlgniku ja kostja 1 vahelise kokkuleppe (tl 14), mille kohaselt on kostja 1 tasunud võlgnikule kogu müügilepingus kokkulepitud ostuhinna (seega lepingu täitnud). Viimase osamakse 18 500 eurot on kostja 1 kokkuleppe kohaselt võlgnikule tasunud 29. detsembril 2020, seega enne võlgniku nõude arestimist. Hageja leiab, et selle kokkuleppe puhul on tegemist intellektuaalse võltsimisega, hageja seisukoha järgi on formaalselt autentsesse dokumenti (dokument on võlgniku ja kostja 1poolt koostatud), kantud sisult ebaõiged andmed. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 14; 09.04.2020, 2-17-14766, p 15). Seega isegi juhul, kui hageja poolt esitatud võlgniku ja kostja 1 vaheline kokkulepe oleks allkirjastatud mõnel teisel ajahetkel (enne nõude arestimist), võisid sellest tekkida hageja nõuet välistavad õiguslikud tagajärjed – kostjate kohustus on võlgniku ees täitmisega lõppenud enne nõude arestimist. Seda ka vaatamata müügilepingujärgsele kokkuleppele tasumise viisi (raha tuleks tasuda ülekandega) suhtes.
11.Maakohtupoolse menetlusõiguse rikkumise tõttu kuulas ringkonnakohus kostjad ära vande all. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjate poolt vande all antud selgitused võimaldaksid kahtlusteta järeldada, et kohustuste täitmist kostjate poolt ei ole aset leidnud. Ringkonnakohtule oli usutav kostja 1 soov kinnisasja müügiga raha teenida. Seda ka vaatamata asjaolule, et viis, kuidas kostja 1 oma äritegevust finantseerida soovis (kõrge intressiga kiireloomulise laenu saamine isikult, kelle selliste laenude andmisega tegeleb), ei pruugi olla mõistlik ega vastata tänapäevasele ettekujutusele äritegevusest. Asjaolu, et abikaasad ei pruugi olla kursis üksteise ärilise tegevusega, ei ole ebatavaline.
12.Hageja leiab, et kostja 2 selgitused müügilepingu sõlmimise asjaolude suhtes (eelkõige selle suhtes, kas ta iseseisvalt osales tehingu tegemisel) on menetluses olnud vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, samas ei jäänud ringkonnakohtule arusaama kostja 2 ütlustest, et vastuolud oleks põhjustatud kostja 2 ebaõigetest ütlustest. Kostjale 2 tuli kohtuistungil selgitada, mida tähendab kinnisasja võõrandamise plaan, mida tähendab tehingu
tegemisel isiklikult osalemine. Usutav oli kostja 2 väide, et abikaasa tegeleb rahaliste asjadega ja tema sellesse ei sekku. See, et kostja 1 ettekujutus tehingust saadavast kasust, mille tegemiseni ei jõutud, on ligikaudne, on usutav. Hüpoteegi kustutamata jätmise osas müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise järel oli ringkonnakohtu hinnangul usutav kostja 1 väide, et aastavahetuse eel oli kiire, siis jäi perekond haigeks ning siis juba arestiti võlgniku nõuded. Õige on hageja väide, et kostja 1 selgitused päikesepargi rajamise suhtes ei ole üheselt arusaadavad, samas oli hagejal võimalus taotleda kostja 1 seisukohtade täpsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust see, kas kinnistul hetkel töötab päikesepark või mitte ning kas see oli juba võlgnevuse tasumise ajal valmis ehitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et väidetavalt kanti hüpoteek võlgniku kasuks sisse kostjate võlgnevuse tasumisega samal päeval (tl 44 pöördel), et kostjatel oleks olnud võlgnevus võlgniku ees vara arestimise hetkel. Kostja 1 teatas hagejale võlgnevuse puudumisest 31. jaanuaril 2021 (tl 17), seega vahetult pärast nõude arestimist.
13.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjate menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 900 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kostjate esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik ning esindaja poolt apellatsioonimenetluses kostjate esindamisele kulutatud aeg 9 tundi on tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud. Hagejalt tuleb solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud 900 eurot. Kolmas isik ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks menetluskulude nimekirja. Kolmandal isikul puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks rahaliselt kindlaks määrata tsiviilasja materjalide põhjal (TsMS § 174 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.