lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-134928/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-134928/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Päring
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-06-13
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-09-11
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-19
Taotlus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-08-09
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-08-14
Päring
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-01-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 404 lg 1, 2Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaVÕS § 4034 lg 1, 6, 7VÕS § 113 lg 1ViivisKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesKAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OMEGA INVEST OÜ10866568(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-134928

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi K Ki vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudekulude hüvitise nõudes

Hagihind

1 427,96 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post xxx) Kostja: K K (isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K Kilt tagastamata krediidisumma 766,03 eurot ja viivis 91,67 eurot Omega Invest OÜ kasuks.
3.Välja mõista K Kilt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 766,03 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.06.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni Omega Invest OÜ kasuks.
4.Jätta rahuldamata Omega Invest OÜ nõuded K Kilt intressivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 144 lg 7Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4842
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 195 lg 2Lepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 408 lg 1Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed
5.
Menetluskulud jätta 33,50% ulatuses Omega Invest OÜ ning 66,50% ulatuses K Ki kanda.
6.Välja mõista K Kilt menetluskulu 312,55 eurot Omega Invest OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Kil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Omega Invest OÜ kasuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue

1.Kostja sõlmis portaalihalduri OÜ Omaraha vahendusel e-teenuste keskkonnas (portaalis) investoritega 29.12.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laen summas 880 eurot, krediidi kulukuse määraga 44,5% aastas. Kostjale kantud laenusummast arvestati maha lepingutasu 17,60 eurot, tagatisfondi tasu 30,80 eurot ja ülekande tasu 0,50 eurot, mistõttu kanti kostja pangakontole 831,10 eurot. Kostja teostas maksegraafiku järgseid makseid kokku summas 65,07 eurot. Kostjale anti edutult täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning portaalihaldur ütles investorite nimel laenulepingu üles alates 07.07.2023. Samaaegselt ülesütlemisavalduse edastamisega loovutas portaalihaldur Omaraha OÜ investorite nimel laenulepingust tulenevad investorite nõuded kostja vastu hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 868,12 eurot. Samuti intressinõue intressimääraga 34% aastas kokku summas 97,92 eurot, mis koosneb tasumata intressimaksetest perioodil 29.01.2023 kuni 29.06.2024 (25,09 + 24,92 + 24,75 + 24,58 + 24,40 + 24,21 – tasutud osa 50,01). Hageja viivise nõue 132,18 eurot koosneb lepingujärgse viivise võlgnevusest 07.07.2023 seisuga summas 0,92 eurot ja viivisest alates laenulepingu ülesütlemisest summas 131,26 eurot (perioodil 08.07.2023 kuni 22.12.2023, viivisemääraga 0,09% päevas, 168 päeva). Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja maksevõime hindamisel võeti aluseks kostja laenutaotlustes esitatud andmed, päring Maksu- ja Tolliameti andmebaasi, samuti teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister (maksehäired puudusid). Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 868,12 eurot, intressivõlgnevuse 97,92 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 43 eurot ja viivise 132,18 eurot, samuti viivise arvestusega 0,09% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (868,12 eurot) alates 23.12.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 01.03.2024. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Hageja on esitanud 29.12.2022 laenulepingu nr XXX (dtl 51-54), mis sõlmiti portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel e-teenuste keskkonnas (portaalis) laenuandjatest investoritega. Laenusummaks on 880 eurot, tagasimakseperiood on maksegraafiku alusel 5 aastat (dtl 51-54) ning laenu tagastamise lõpptähtpäevaks on 29.12.2027 (dtl 54).
7.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kohtule on esitatud kostja poolt 16.03.2022 digitaalselt allkirjastatud Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimused (dtl 56), samuti 29.12.2022 digitaalselt allkirjastatud laenulepingu nr XXX laenutingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabeleht (dtl 61).
8.Kohus leiab, et hageja on esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
9.Kohus tuvastab, et kostja sõlmis portaali OÜ Omaraha vahendusel 29.12.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laen summas 880 eurot, millest on maha arvestatud 48,90 eurot (lepingutasu 17,60 eurot, tagatisfondi tasu 30,80 eurot ja ülekande tasu 0,50 eurot), krediidi kulukuse määraga 44,5% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama intressiga 34% aastas vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule igakuiste maksetena perioodil 29.01.2023 kuni 29.12.2027 (laenuleping ja maksegraafik dtl 51-54, laenusaaja laenutingimused dtl 57, teabeleht dtl 58-60, OÜ Omaraha portaali kasutamise üldtingimused dtl 62-68).
10.Nähtuvalt nõude loovutamise teatisest (dtl 69) loovutas portaalihaldur Omaraha OÜ investorite nimel 29.12.2022 laenulepingust nr XXX tulenevad investorite nõuded kostja vastu 07.07.2023 hagejale.
11.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 29.12.2022 sõlmimise ajal 15,31%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 44,5% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
12.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

13.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
15.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
16.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
17.Hageja on selgitanud, et laenulepingu nr XXX sõlmimisel 29.12.2022 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades selleks kostja laenutaotlustes esitatud andmeid, päringut Maksuja Tolliameti andmebaasi ning päringuid AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (maksevõime analüüs dtl 70-71). Hageja viitas, et krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1 200 eurot) ja Maksuametilt saadud (964,71 eurot) info. Arvestati kliendi poolt esitatud andmetega tema finantskohustuste (400 eurot) kohta, igakuiseid majapidamiskulusid (200 eurot) ja ülalpeetavate kulusid (127,50 eurot). Vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele arvestas OÜ Omaraha kostja sissetulekuks 1 157,65 eurot ja kohustustena 727,50 eurot (vt 22.12.2023 hagiavaldus dtl 43, hageja

05.02.2024 selgitused dtl 80-81). Hageja hinnangul oli kostja sissetulekute ja kohustuste vahe piisav laenu saamiseks (laenu igakuise makse suuruseks oli 30,79 eurot kuus).

18.Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust, samuti kohustuste põhiosa ja intresside suurust, lepingute kestust ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Hageja esitatust ei nähtu, et pangakonto väljavõtte või Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, so igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi seoses vastuoludega kostja enda esitatud andmete ja krediidiandja kogutud andmete vahel. Asjaolu, et 29.12.2022 päringute vastusena kehtivaid maksehäireid ei nähtunud, nimetatut ei välista.
19.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et laenuandja rikkus 29.12.2022 laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll kostja jätnud kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest andmetest teadlik, kuid otsustas täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
21.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal 29.12.2022 oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
22.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
23.Seoses 29.12.2022 lepinguga on kohtule esitatud 07.07.2023 lepingu ülesütlemisavaldus (dtl 69), millega öeldi laenuleping üles ja viidati kohustusele tasuda viivitamatult kogu võlgnevus. Hageja märkis täiendavalt, et krediidiandja edastas 22.06.2023 kostjale kirjaliku teatise, millega anti kostjale täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja hoiatati, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (vt memo dtl 55). Kostja võlgnevust ei tasunud. 07.07.2023 ülesütlemisavaldus on 07.07.2023 kostjale edastatud posti teel (so laenulepingus märgitud kostja aadressile) ja e-posti aadressil xxx. Kostjal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks laenu põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 07.07.2023.
24.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
25.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli 831,10 eurot (dtl 94). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud 65,07 eurot. Ülejäänud lepingujärgsed maksed jättis kostja tasumata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 766,03 eurot (831,10 – 65,07). Kuna VÕS § 94järgne intressimäär oli 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 868,12 eurolt viivist määraga 0,09% päevas perioodi 08.07.2023 kuni 22.12.2023 eest summas 131,26 eurot, samuti esitanud lepingujärgse viivise nõude seisuga 07.07.2023 summas 0,92 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 766,03 eurot. Kohus rahuldab nõude 42,31 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele:
28.Samuti mõistab kohus välja viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast 23.12.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 766,03 eurot summas 49,36 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
29.Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 91,67 eurot (42,31 + 49,36), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Juhindudes TsMS § 367 mõistab kohus välja viivise

alates kohtuotsuse tegemisest põhivõlgnevuselt 766,03 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

30.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitiste välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 43 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
31.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 427,96 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 949,62 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 33,50% ning kostja kanda 66,50% menetluskuludest.
32.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 980 eurot, millest 280 eurot riigilõivule, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskuluna 20 eurot ja 680 eurot lepingulisele esindajale. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 280 eurot riigilõivu.
33.TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista taotletud summa 20 eurot.
34.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi toiminguid 4 tundi, s.o hagi koostamine koos seonduvate toimingutega. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust 170 eurot tunnis (käibemaksuta), mis kohtu hinnangul keskmist võrreldava vandeadvokaadi õigusteenuse hinda ei ületa. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus asub seisukohale, et hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 470 eurot (280 + 20 + 170).
35.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
36.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 312,55 eurot (470 x 66,50%).
37.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja