nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), volitatud esindaja A K Kostja K V (isikukood xxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi K V vastu osaliselt.
2.Mõista K V ́lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõla jääk 1171,90 eurot, intress perioodi 01.01.2023 kuni 14.03.2023 eest 5.86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 76,48 eurot arvestatuna põhinõude jäägilt 1171,90 eurot perioodi 15.03.2023 kuni 12.10.2023 eest ja sissenõudekulude hüvitis 35 eurot, s.o. kokku 1289,24 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi K V vastu põhivõlanõudes 1647,06 eurot, intressinõudes 326,48 eurot ja viivisenõudes 475,42 eurot.
4.Jätta menetluskulud 34 % ulatuses kostja K V ja 66 % ulatuses OK Incure OÜ kanda.
Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 455 eurot.
6.Mõista K V ́lt välja menetluskulud 34 % ehk 154,70 eurot OK Incure OÜ kasuks. K V ́l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Toimetada otsus K V ́le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3421,99 euro saamiseks. Kohus tegi 16.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.10.2023 Harju Maakohtule hagi K V vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis xxx (endise ärinimega xxx) kostjaga laenulimiidi lepingu, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Kostja kasutas limiiti kokku 3556 euro ulatuses, limiidi väljamaksed on kostjale tehtud 29.06.2022 summas 400 eurot, 24.10.2021 summas 156 eurot ja 06.08.2021 summas 3000 eurot.
4.Kostja on teinud tagasimakseid summas 2384,10 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 737,04 eurot, kulude katteks 41,68 eurot ja intressi katteks 1605,38 eurot.
5.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 2818,96 eurot (3556 – 737,04). Leping sõlmiti 06.08.2021 ning lepingu eritingimuste punkti K kohaselt moodustus esimesed 30 päeva intressimäär 0%, seega arvestab hageja intressi alates 10.12.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 332,34 eurot aastamääraga 45,2965% aastas arvestatuna krediidijäägilt 2818,96 eurot.
6.Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.10.2023 intressiga võrdses määras, kuid mitte üle kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja võlgneb hagejale viivist 551,90 eurot. Hageja arvestab viivist kolmekordse seadusjärgse viivisemäära ulatuses vastavalt VÕS § 415 lg-le 1.
7.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (04.04.2023 nõudekiri maksumusega 25 eurot, 18.04.2023 pretensioon maksumusega 5 eurot ja 25.04.2023 hagihoiatus maksumusega 5 eurot). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 euro ulatuses.
8.xxx on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest.
9.Kohus kohustas 06.12.2023 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe
andmise kohustust ning selgituse kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik).
10.Oma 19.12.2023 vastuses kohtunõudele selgitab hageja, et on esitanud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hagiavalduse punktis 16 vastavalt algse krediidiandja xxx poolt esitatud tõenditele. Hageja esitab Rahvastikuregistri väljavõtte, mille alusel tuvastati ja kontrolliti kostja isikusamasus ja Maksehäireregistri väljavõtte, millega tuvastati, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal võlgnevused teiste võlausaldajate eest. Samuti hinnati Eesti Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute registrisse teostatud päringu kaudu, et kostja nelja kuu keskmine sissetulek (märts 2021 – juuni 2021) oli 1494,75 eurot.
11.Hageja esitas oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist, siis palub hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt välja mõista summa 1254,24 eurot, millest väljastatud krediidisumma jääk 1171,90 eurot (väljastatud krediit 3556 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 2384,10 eurot), intress seadusjärgses määras perioodil 01.01.2023-14.03.2023 5,86 eurot ja viivis seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt 1171,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevalt päevalt 15.03.2023 kuni hagi esitamiseni 12.10.2023 76,48 eurot.
12.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01.05.2024 ja hageja nõude ümberarvestus avaldamisega Ametlike Teadaannetes 13.06.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 19.12.2023 esitatud ümberarvestatud alternatiivnõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
17.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et xxx hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, tuvastas maksehäirete puudumise ja tuvastas kostja isikusamasuse.
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju
kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3556 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid summas 2384,10 eurot.
24.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse jääki 1171,90 eurot (3556 – 2384,10) ja kohus rahuldab põhinõude jäägi 1171,90 eurot ning jätab põhinõude 1647,06 eurot (2818,96 – 1171,90) rahuldamata.
25.Hageja nõuab kostjal intressi perioodi 01.01.2023 kuni 14.03.2023 eest 5,86 eurot, VÕS § 94 järgses määras, milleks on 2,5% aastas. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. Kohus rahuldab intressinõude 5,86 eurot ning jätab intressinõude lepingujärgses määras 326,48 eurot (332,34 – 5,86) rahuldamata.
26.Hageja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevats päevast 15.03.2023 kuni hagi esitamiseni 12.10.2023 kindla summana 76,48 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kohus rahuldab viivisenõude 76,48 eurot ning jätab viivisenõude 475,42 eurot (551,90 – 76,48) rahuldamata.
28.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
29.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
30.Hageja selgitab, et meeldetuletuskirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist 11.02.2023. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, kuivõrd nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Kohus rahuldas hageja 3738,20 euro nõude 34 % ehk 1289,24 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 34 % ulatuses kostja ja 66 % ulatuses hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 455 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt esitanud ei ole.
35.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
36.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 455. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 34 % hageja menetluskuludest ehk 154,70 eurot.
37.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
38.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.