Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
28. juuni 2024, Pärnu
Tsiviilasja hind
7784 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H.H. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx); lepingulised esindajad advokaat Katrin Paulus ja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas (e-post: [email protected]) Kostja: C.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)
Kohtuistung
07. september 2021 veebis, osalesid H.H., adv Jakubauskas,
C.B.;
Poolte nõusolekul menetlus jätkus kirjalikus menetluses
H.H.i hagi C.B.i vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H.H.i hagi C.B.i vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, kahjuhüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.C.B. on kohustatud eemaldama Facebooki gruppidesse „Salo eestlased!“, „Turu Eestlased“, „Tööpakkumised Soomes“, „Eestlaste elu Soomes“ ja „Tööpakkumised Soomes jm“ ning enda isikliku konto, nimega „J.B.“, seinale 15. novembril 2020. a kasutaja „J.B.“ postitatud tekstist sõnad „Vahendaja tööliste otsija: H.H.“.
Mõista C.B.ilt H.H.i kasuks välja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4.Mõista C.B.ilt H.H.i kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 168 eurot ja alates 29. juunist 2024 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni viivis protsendina kahjuhüvitiselt (500 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Menetluskuludest jäävad C.B.i kanda tema enda menetluskulud täies ulatuses ning hageja menetluskuludest riigilõiv 450 eurot ja 2/3 hageja õigusabikuludest. Hageja kanda jääb riigilõiv 25 eurot ja 1/3 hageja enda õigusabikuludest.
2-20-18970
7.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2421,01 eurot, s.o riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 1946,01 eurot.
8.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista C.B.ilt H.H.i kasuks välja menetluskulude katteks 1747,33 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb C.B.il tasuda H.H.ile kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.H.H. esitas 23. detsembril 2020.a Pärnu Maakohtule hagi C.B.i vastu kahju tekitava tegevusse lõpetamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et ta avaldas
15.novembril 2020. a oma isikliku konto, nimega „J.B.“, alt Facebooki portaali gruppides „Salo eestlased!“, „Turu Eestlased“, „Tööpakkumised Soomes“, „Eestlaste elu Soomes“, „Petturid ja võlgnikud avalikuks“, „Tööpakkumised Soomes jm“ ja „FinEst-Sulide, kelmide vastane grupeering“ ning enda isikliku konto, nimega „J.B.“, seinal järgmise postituse:
HOIATUS KÕIGILE!
HUIARID NING PETTUR FIRMA: HANSSON OÜ.
Juhatuse liige: M.H. Vahendaja tööliste otsija: H.H.. Registrikood:14374158 Võtavad tellingu paigaldamis tööle erinevaid inimesi lätlased, eestlased jne. Firmal oli jube kiire töödega ja oli vaja inimest tööle, tehti pakkumine ja läksin Turku. Lasevad tööd teha ca 1 - 2 nädalat. Tegutsevad Turkus ja Helsinkisi. Käisin nende juures tööl 2 nädalat. Algul oli jutt ilus ja kanti isegi elamis raha, et tekiks usaldus firma vastu. Nädal aega hiljem hakati jahuma, et teevad spets lepingu, et makse firmal vähem oleks jne.Elamisraha maksti samuti päevarahades, et viilida kõrvale. 2 nädalat sai tööd tehtud, enamusjaolt +12 tundi päevas ning vahepeal juhutus ka nii ,et lõpetasid hommikul vara 3 ajal. Lasti 4 h magada ja juba tööle. Pikeim tööpäev oli 18h jutti. Pause ei lubata töö juures teha muidu hakatakse ähvardama palga langetamisega jne. Tegin ise 154 tundi tööd, koguaeg tamp taga nagu eestlastel kombeks. Emtasse kanti mind 2 nädalase viivitusega sisse. Helistasin M.H.ile, et palk kätte saada, sealt tuli vastus, et palk 15ndal kuupäeval (oli suht närvis) ootasin üle nädala ja helistasin täna uuesti ütles, et makstud ja kukuti
2-20-18970 räuskama ning seejärel pandi kõne ära. Arvele oli tõesti 182 € kantud ja selgitus oli "palk" isegi ei olnud selgitust mis perioodi eest jne. HETKEL KAHJU -3000€ seaduse järgi Tean ka aadressi kus isik hoiab enda isiklikku tellingu tavaari mis tal ostetud. Kui keegi teab mida selliste vendadega ette võtta võib kirjutada mulle.
POSTITUS JÄÄB ÜLESSE KUNI VÕLG MAKSTUD!
3.Hageja laimamine on põhjendamatu. Kostja postitusest nähtub, et tal on tekkinud tööõiguslik vaidlus enda tööandja Hansson OÜ-ga. Hageja ei ole Hansson OÜ juhatuse liige ning ta ei ole olnud mitte mingil moel seotud kostjale töötasu maksmisega. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ühtegi lepingut, mille tulemusena oleks hageja jätnud kostjale mingi tasu maksmata. Kuna hagejal puudus igasugune kohustus kostjale midagi maksta, siis on igal juhul tõele mittevastav kostja väide, nagu oleks hageja teda kuidagi „petnud“. Kostjal ei olnud ühtegi faktilist alust ega muud põhjendust hageja „petturiks“ või „huiariks“ nimetamiseks.
4.Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga, pakkus kohtuvälist kompromissivõimalust ning nõudis laimavate väidete eemaldamist. Kostja e-posti teenuse pakkuja server kinnitas e-kirja kätte toimetamist. Kostja ei ole kirjale vastanud, mistõttu tuleb järeldada, et kostja keeldus kohtuvälisest lahendusest.
5.Kostja on oma postituse avaldanud väga paljudes Facebooki gruppides ning on hagejat väga suure hulga inimeste ees nimetanud „huiariks“ ja „petturiks“, seostanud hageja nime otseselt seostanud hinnangutega „huiar“ ja „pettur“. Kostja on laimu postitanud lisaks oma isikliku profiili seinale ka veel vähemalt seitsmes erinevas Facebook’i grupis, milles liikmeid kokku ca 56 800. Kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud jõudnud väga paljude inimesteni ning tekitanud hageja mainele ulatuslikku kahju. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat arutada. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise –pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.
6.Kostja avaldatud ning hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab pettur ehk petis ebaausaid võtteid kasutavat ning teisi inimesi petvat isikut. Rahvasuus on analoogne tähendus ka vene keelest tulnud sõnal huiar, mis tähendab kokkuvõtvalt isikut, kes teisi petab või käitub ebaausalt. Inimese „huiariks“ või „petturiks“ nimetamine on äärmiselt negatiivse ja halvustava tähendusega. Kostja esitatud väited ja hagejale antud hinnangud on põhjendamatud.
7.Kostja tahtlust hageja mainet kahjustada näitab see, et ta on hagejat nimetava postituse üles laadinud muuhulgas Facebooki gruppidesse nimega „Petturid ja võlgnikud avalikuks“ ning „FinEst-Sulide, kelmide vastane grupeering“. On ilmne, et kostja on avalikkuse ees nimetanud hagejat petturiks, suliks ja kelmiks. Ei esine ühtegi teist mõeldavat põhjust, miks kostja oleks pidanud hageja nime sellistesse gruppidesse postitama. Keskmine mõistlik inimene saab kostja postitusi taolises kontekstis lugedes aru, nagu oleks hageja pettur, suli ja kelm. Kostja on hagejat alusetult „petturiks“ ja „huiariks“ nimetanud ning seeläbi tema au ja head nime kahjustanud. Kuna „pettus“ on sünonüümne mõistega „kelmus“, mis on KarS § 209 kohaselt kuritegu, siis on kostja keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavalt süüdistanud hagejat kuriteo toimepanemises. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (RKTKo nr 3-2-1- 159-14, p 10). Hageja ei ole kostjat mitte kuidagi petnud, ei ole tema suhtes
2-20-18970 kuidagi ebaausalt käitunud ning kostjal puudub õigus hageja kohta selliseid ebaõigeid väiteid ja hinnanguid esitada, kostja hinnang on põhjendamatu.
8.Kostja on õigusvastaselt kahjustanud hageja mainet. Kostja tekitas hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis hagi esitamise seisuga pole muutunud, kõnealused postitused on sotsiaalmeedias kättesaadavad. Kostja rikkunud ka käibekohustust, mis kohustab ühiskonnaliikmeid hoiduma teistele kahju tekitamisest avalike solvamise ja mõnitamise kaudu.
9.Kostja tegevus on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane, sest kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ja tekitas sellega kostjale kahju. Kostja postitused kutsuvad teisi inimesi kostjat taunima ja temast hoiduma. Esimese alternatiivina on kostja tegevus õigusvastane alates väidete avaldamisest. Teise alternatiivina võib avaldamine muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist. Kostja tegu on õigusvastane minimaalselt alates nõudekirja kättesaamisest ka juhul, kui kostja tõendab õigustatud huvi olemasolu selliste väidete avaldamiseks, sest hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele.
10.Hageja nõuab VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kostjalt kahju tekitava tegevuse lõpetamist. Kostjal ei olnud objektiivset ega seaduslikku alust esitada hageja suhtes taoliseid väiteid ega hinnanguid. Hageja maine kestev kahjustamine tuleb lõpetada. Kostja postitused on avaldatud 15. novembril 2020. a ning hoolimata hagejalt nõudekirja saamisest ei ole kostja endiselt eemaldanud internetist hageja mainet kahjustavaid postitusi, postitused on endiselt leheküljel facebook.ee kättesaadavad. Hagejale kahju tekitamine on seega kestev VÕS § 1055 mõistes. Osad grupid, kuhu kostja hageja kohta laimu on avaldanud, on kinnised. Seega on võimalik, et postitused on moderaatorite poolt hagi esitamise ajaks eemaldatud ilma, et hageja sellest teaks. Hageja esitab postituste eemaldamiseks mitu erinevat alternatiivset nõuet vältimaks olukorda, et nõue jääb tervikuna rahuldamata selle tõttu, et mõnest kinnisest grupist on postitus hageja teadmata eemaldatud. Samuti esitab hageja alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostja kutsumine „huiariks“ ja „petturiks“ on põhjendamatu, kuid teksti ülejäänud osa on põhjendatud. Kui kohus peaks leidma, et postituste eemaldamine tervikuna oleks ebaproportsionaalne, siis palub hageja, et kohus kohustaks kostjat eemaldama vähemalt need laused, kus kostja on selgesõnaliselt hagejat laimanud. Kui peaks juhtuma, et mõnest grupist on kostja laimav postitus eemaldatud, siis on ilmne, et seda on tehtud gruppide moderaatorite ja mitte kostja enda poolt. Kostja isiklikul kontol on hagejat laimav postitus endiselt üleval (hagi esitamise seisuga).
11.VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ning VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel viivist alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Kostja rikkus õigusvastaselt hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamise eest. Hageja hinnangul on talle tekitatud mainekahju ning kostja süü suur. Hageja pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole; kostja esitatud väärtushinnangud on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Kostja avaldatud ebaõiged andmed on toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et ta ei ole kedagi petnud. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, justkui hageja oleks ebaaus inimene ning petaks teisi, see kuvand pole muutunud või muutumas. Kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Kostja tegevus oli täielikult kantud tahtlusest, kostja soovis kaasa tuua õigusvastase tagajärje (VÕS § 104 lg 5), kostja ei kontrollinud fakte, kuigi süüdistuste
2-20-18970 iseloomu arvestades oli faktikontroll vältimatult vajalik. Kostja eesmärgiks oli ilmselgelt hageja maine võimalikult laiaulatuslik kahjustamine. Sisuliselt avaldas kostja kogu Eesti ees, et hageja on ebaaus inimene, kes tegeleb teiste petmisega. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega, või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldatud teksti sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta: eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Kostja ei ole mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka põhjendatud on, see muudabki kostja teksti õigusvastaseks.
12.Arvestades kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine tahtlikku hävitamist väga suure hulga inimeste ees, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot, kuid jätab kahjusumma kohtu määrata. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist. Kostjal ega avalikkusel pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks kostja laim jätkuvalt avalikkusele kättesaadav olema. Kostja pole vabandanud ega saa enda õigusvastasest käitumisest arugi. Hageja leiab, et laimuasjades tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada ka hüvitise eri- ja üldpreventiivseid aspekte. Kui kohus jätab need kohaldamata, saab kostja ning teised temasarnased laimajad internetis veelgi hoogu juurde ning ei lõpeta suvaliste inimeste mõnitamist ja solvamist. Kohtul on võimalik selline ohtlik praktika ära hoida, suurendades kahjuhüvitise summat piirini, kus teise inimese maine hävitamine ei ole enam atraktiivne.
13.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni TsMS §-s 367 sätestatud korras: kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 128 lg 3 kohaselt varalise kahjuna kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kuna kostja rikkus hageja õigusi ning kahjustas tema mainet väga paljude isikute ees, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma. Sellega kaasnesid hagejale õigusabikulud summas 504 eurot (koos käibemaksuga). Kulud koosnevad nõupidamisest hagejaga, õiguslikust analüüsist ning nõudekirja koostamisest. Hageja on pidanud õigusabikulusid kandma ainult kostja õigusvastase ja põhjendamatu käitumise tõttu.
15.Eeltoodu alusel hageja taotleb: 1) esimese alternatiivina kohustada kostjat eemaldama Facebooki gruppidest „Salo eestlased!“, „Turu Eestlased“, „Tööpakkumised Soomes“, „Eestlaste elu Soomes“ ja „Tööpakkumised Soomes jm“ ning enda isikliku konto nimega „J.B.“ seinalt järgmine kasutaja „J.B.“ poolt tehtud postitus: “HOIATUS KÕIGILE! HUIARID NING PETTUR FIRMA: HANSSON OÜ. Juhatuse liige: M.H. Vahendaja tööliste otsija: H.H.. Registrikood:14374158 Võtavad tellingu paigaldamis tööle erinevaid inimesi lätlased, eestlased jne. Firmal oli jube kiire töödega ja oli vaja inimest tööle, tehti pakkumine ja läksin Turku. Lasevad tööd teha ca 1 - 2 nädalat. Tegutsevad Turkus ja Helsinkisi. Käisin nende juures tööl 2 nädalat. Algul oli jutt ilus ja kanti isegi elamis raha,et tekiks usaldus firma vastu. Nädal aega hiljem hakati jahuma, et teevad spets lepingu, et makse firmal vähem oleks jne.Elamisraha maksti samuti päevarahades,et viilida kõrvale.
2-20-18970 2 nädalat sai tööd tehtud, enamusjaolt +12 tundi päevas ning vahepeal juhutus ka nii ,et lõpetasid hommikul vara 3 ajal. Lasti 4 h magada ja juba tööle. Pikeim tööpäev oli 18h jutti. Pause ei lubata töö juures teha muidu hakatakse ähvardama palga langetamisega jne. Tegin ise 154 tundi tööd, koguaeg tamp taga nagu eestlastel kombeks.Emtasse kanti mind 2 nädalase viivitusega sisse. Helistasin M.H.ile, et palk kätte saada, sealt tuli vastus, et palk 15ndal kuupäeval (oli suht närvis) ootasin üle nädala ja helistasin täna uuesti ütles, et makstud ja kukuti räuskama ning seejärel pandi kõne ära. Arvele oli tõesti 182 € kantud ja selgitus oli "palk" isegi ei olnud selgitust mis perioodi eest jne. HETKEL KAHJU -3000€ seaduse järgi Tean ka aadressi kus isik hoiab enda isiklikku tellingu tavaari mis tal ostetud. Kui keegi teab mida selliste vendadega ette võtta võib kirjutada mulle. POSTITUS JÄÄB ÜLESSE KUNI VÕLG MAKSTUD!“ 2) teise alternatiivina kohustada kostjat eemaldama Facebooki gruppidesse „Salo eestlased!“, „Turu Eestlased“, „Tööpakkumised Soomes“, „Eestlaste elu Soomes“ ja „Tööpakkumised Soomes jm“ ning enda isikliku konto, nimega „J.B.“, seinale 15. novembril 2020. a kasutaja „J.B.“ postitatud tekstist sõnad „Vahendaja tööliste otsija: H.H.“; 3) kolmanda alternatiivina kohustada kostjat eemaldama Facebooki gruppidest „Salo eestlased!“ ja „Tööpakkumised Soomes jm“ ning enda isikliku konto, nimega „J.B.“, seinalt järgmine kasutaja „J.B.“ poolt tehtud postitus: „HOIATUS KÕIGILE! HUIARID NING PETTUR FIRMA: HANSSON OÜ. Juhatuse liige: M.H. Vahendaja tööliste otsija: H.H.. Registrikood:14374158 Võtavad tellingu paigaldamis tööle erinevaid inimesi lätlased, eestlased jne. Firmal oli jube kiire töödega ja oli vaja inimest tööle, tehti pakkumine ja läksin Turku. Lasevad tööd teha ca 1 - 2 nädalat. Tegutsevad Turkus ja Helsinkisi. Käisin nende juures tööl 2 nädalat. Algul oli jutt ilus ja kanti isegi elamis raha,et tekiks usaldus firma vastu. Nädal aega hiljem hakati jahuma, et teevad spets lepingu, et makse firmal vähem oleks jne. Elamisraha maksti samuti päevarahades,et viilida kõrvale. 2 nädalat sai tööd tehtud, enamusjaolt +12 tundi päevas ning vahepeal juhutus ka nii ,et lõpetasid hommikul vara 3 ajal. Lasti 4 h magada ja juba tööle. Pikeim tööpäev oli 18h jutti. Pause ei lubata töö juures teha muidu hakatakse ähvardama palga langetamisega jne. Tegin ise 154 tundi tööd, koguaeg tamp taga nagu eestlastel kombeks.Emtasse kanti mind 2 nädalase viivitusega sisse. Helistasin M.H.ile, et palk kätte saada, sealt tuli vastus, et palk 15ndal kuupäeval (oli suht närvis) ootasin üle nädala ja helistasin täna uuesti ütles, et makstud ja kukuti räuskama ning seejärel pandi kõne ära. Arvele oli tõesti 182 € kantud ja selgitus oli "palk" isegi ei olnud selgitust mis perioodi eest jne. HETKEL KAHJU -3000€ seaduse järgi Tean ka aadressi kus isik hoiab enda isiklikku tellingu tavaari mis tal ostetud. Kui keegi teab mida selliste vendadega ette võtta võib kirjutada mulle. POSTITUS JÄÄB ÜLESSE KUNI VÕLG
MAKSTUD!“
4) neljanda alternatiivina kohustada kostjat eemaldama Facebooki gruppidesse „Salo eestlased!“ ja „Tööpakkumised Soomes jm“ ning enda isikliku konto, nimega „J.B.“, seinale
15.novembril 2020. a kasutaja „J.B.“ postitatud tekstist sõnad: „Vahendaja tööliste otsija:
H.H.“;
5) viienda alternatiivina kohustada kostjat eemaldama enda isikliku Facebooki konto, nimega „J.B.“, seinalt järgmine kasutaja „J.B.i“ poolt tehtud postitus: „HOIATUS KÕIGILE! HUIARID NING PETTUR FIRMA: HANSSON OÜ. Juhatuse liige: M.H. Vahendaja tööliste otsija: H.H.. Registrikood:14374158 Võtavad tellingu paigaldamis tööle erinevaid inimesi lätlased, eestlased jne. Firmal oli jube kiire töödega ja oli vaja inimest tööle, tehti pakkumine ja läksin Turku. Lasevad tööd teha ca 1 - 2 nädalat. Tegutsevad Turkus ja Helsinkisi. Käisin nende juures tööl 2 nädalat. Algul oli jutt ilus ja kanti isegi elamis raha,et tekiks usaldus firma vastu. Nädal aega hiljem hakati jahuma, et teevad spets lepingu, et makse firmal vähem oleks jne.Elamisraha maksti samuti päevarahades,et viilida kõrvale. 2 nädalat sai tööd tehtud, enamusjaolt +12 tundi päevas ning vahepeal juhutus ka nii ,et lõpetasid hommikul vara 3 ajal. Lasti 4 h magada ja juba tööle. Pikeim tööpäev oli 18h jutti. Pause ei lubata töö juures teha muidu hakatakse ähvardama palga langetamisega jne. Tegin ise 154 tundi tööd, koguaeg tamp taga nagu eestlastel kombeks.Emtasse kanti mind 2 nädalase viivitusega sisse. Helistasin M.H.ile, et palk kätte saada, sealt tuli vastus, et
2-20-18970 palk 15ndal kuupäeval (oli suht närvis) ootasin üle nädala ja helistasin täna uuesti ütles, et makstud ja kukuti räuskama ning seejärel pandi kõne ära. Arvele oli tõesti 182 € kantud ja selgitus oli "palk" isegi ei olnud selgitust mis perioodi eest jne. HETKEL KAHJU -3000€ seaduse järgi Tean ka aadressi kus isik hoiab enda isiklikku tellingu tavaari mis tal ostetud. Kui keegi teab mida selliste vendadega ette võtta võib kirjutada mulle. POSTITUS JÄÄB ÜLESSE KUNI VÕLG
MAKSTUD!“
6) kuuenda alternatiivina kohustada kostjat eemaldama enda isikliku Facebooki konto, nimega „J.B.“, seinale 15.11.2020. a kasutaja „J.B.“ postitatud tekstist sõnad „Vahendaja tööliste otsija: H.H.“; 7) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; 8) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras 9) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest summas 504 eurot. 10) jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud; 11) kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 1679,01 eurot (riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1204,01 eurot (sisaldab käibemaksu)).
KOSTJA VASTUS
17.Kostja esitas oma vastuväited hagile e-kirja kujul, digitaalselt allkirjastamata. Kuna kostja kordas vastuväiteid istungitel suuliselt, ei ole kohtul kahtlust, et vastused on esitanud kostja. Kostja ei nõustu hageja nõuetega, kuna H.H. oli vahendaja, kes kostjat kui töölist tööle võttis. Kostja esitas e-kirja manuses vestlused, kuidas H.H. organiseeris kostjat tööle teadlikult ja ettekavatsedes, et ei maksta palka. Tööleping tehti hiljem hageja venna poolt, aga alguses esitles hageja end ise tööandjana, mis teeb temast kaasosalise. H.H. oli kaasosaline firma tegevustes, mitte küll juriidiliselt, kuid siiski aitas ta palju kaasa oma venda, et kelmused toimuks ja töölised ilma palgata jääks. On olemas ka kaks läti kodanikust tunnistajat. H.H.i kui ka tema venda sai eelnevalt telefoni teel või kirja teel hoiatatud, et palga mittemaksmise korral antud tähtajaks avalikustatakse nende nimed ja firma avalikult sotsiaalmeedias. Neid see ei huvitanud. Ja vastuseks sai kostja loa ülesse panemiseks. Hagi sisuga kostja ei nõustu, kuna kahju on hoopis tekitatud temale. Ja H.H. on kaasosaline kogu juhtumiga. Sotsiaalmeedias välja toodud fakt tema kohta “Et H.H oli vahendaja ning tööliste värbaja” vastab tõele. Kostja kinnitab, et ei eemalda postitusi sotsiaalmeediast enne, kui H.H. on välja pakkunud kompromissi.
18.Hilisemates kirjalikes seisukohtades kostja leiab, et postitustes ei ole keegi hagejat laimanud ega süüdistanud, postitus oli firma Hansson OÜ kohta, kes jättis kostjale palgad maksmata. Kostja ei nõustu H.H.i nõuetega, kuna hageja oli vahendaja/värbaja, kellel oli suur roll selles, et kostjale jäeti hageja venna poolt palk maksmata. H.H. soetas isegi pileti, et kostja saaks Soome tööle, kuna kostjal endal ei olnud raha. Postitused sotsiaalmeedias olid vaid hoiatamaks teisi, et keegi sama firma alla tööle ei satuks.
2-20-18970 Kostja püüded asja rahulikult lahendada ei andnud tulemust. Koostööst keelduti, sest asi puudutab raha, mis jäeti kostjale maksmata. H.H.i vend on juba Soome kohtusse antud 2020. a lõpus kelmuse tõttu ning kostja ootab Soome kohtukutset. H.H.ile ei ole kostja tahtlikult halba soovinud, kuid pidi võtma käsile teised meetmed, et nad maksaks kostjale palga välja. Kostja ei laima hagejat, vaid hoiatab teisi, sõltub, kuidas keegi tõlgendab. Kostja soovib, et hageja kataks kõik kohtuga seonduvad kulud. Samuti nõuab, et H.H. maksaks kinni kostjale tekitatud stressi ja valuraha 2500 eurot kostjaga manipuleerimise ja ärakasutamise eest.
19.12. augustil 2022 kostja teatas, et Soome poolel sai kõik lahendatud. M.H. oli nõus kompromissi tegema ning maksma töötasu välja läbi kohtu, tingimusel, et postitused on internetist eemaldatud, samuti võttis ta ka kõik teised süüdistused tagasi, mille esitas kostja vastu (valeväited, 2 hagi jne); kohtutasud jäid igaühe enda kanda. Kui sai M.H. aru, et oli ikkagi firma kostjale töötasu võlgu, siis peaks tema vend H.H. ka saama aru, et ilma põhjuseta miskit tema või tema venna firma kohta pole tehtud. Kostja pakub välja kompromissi, et igaüks maksab oma kohtukulud ise, mingit rahalist nõuet ei rahulda ega nõua ka ise midagi juurde, sest töötasu sai makstud pärast aastast kohtuprotsessi.
20.Kostja ei nõustu hageja menetluskulude nõuetega. Kostja leiab, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt enda menetluskulusid, sest puuduvad tõendid, et kostja oleks tahtlikult teinud mittevaralist või materiaalset kahju. Hageja palkas advokaadi vabatahtlikult ning kuritarvitab oma positsiooni, esitades alusetud nõuded kostjale.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled ära ja arutanud nendega kohtuistungitel ning arutanud nendega asja suuliselt, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
22.Hageja esitas kohtule hagi kostjalt mittevaralise ja varalise kahju koos viivistega väljamõistmiseks ning kostja kohustamiseks lõpetada kahju tekitav tegevus (eemaldada hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavad sotsiaalmeedia postitused). Hageja taotlusel kohus andis hagejale võimaluse hagi täiendamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamise ja kostjal edasiselt hagejat laimavate postituste tegemise keelamise nõuetega, hageja teatas, et ei soovi hagi täiendada (toimikus lk 117 ja lk 137). Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et postitused olid põhjendatud, kostja eesmärk ei olnud hagejat laimata, vaid survestada tööandjat kostjale töötasu välja maksma ning teisi selle firma eest hoiatada.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega
24.Kohtule esitatud tõendite ja poolte esitatud avalduste põhjal kohus tuvastas, et vaidlust ei ole selle üle, et: -
Hageja vahendusel kostja asus 2020.a oktoobri lõpus Hansson OÜ-sse tööle Soomes Turu linnas asuval objektil;
-
Hageja ei ole Hansson OÜ juhatuse liige ega osanik;
-
Kostja tegi 15. novembril 2020 Facebook’i gruppidesse „Salo eestlased!“, „Turu Eestlased“, „Tööpakkumised Soomes“, „Eestlaste elu Soomes“, „Petturid ja võlgnikud
2-20-18970 avalikuks“, „Tööpakkumised Soomes jm“ ja „FinEst-Sulide, kelmide vastane grupeering“ ning enda isikliku konto nimega „J.B.“ seinale järgmise sisuga postituse (lk 18 – 28):
„HOIATUS KÕIGILE!
HUIARID NING PETTUR FIRMA: HANSSON OÜ.
Juhatuse liige: M.H. Vahendaja tööliste otsija: H.H.. Registrikood:14374158 Võtavad tellingu paigaldamis tööle erinevaid inimesi lätlased, eestlased jne. Firmal oli jube kiire töödega ja oli vaja inimest tööle, tehti pakkumine ja läksin Turku. Lasevad tööd teha ca 1 - 2 nädalat. Tegutsevad Turkus ja Helsinkisi. Käisin nende juures tööl 2 nädalat. Algul oli jutt ilus ja kanti isegi elamis raha,et tekiks usaldus firma vastu. Nädal aega hiljem hakati jahuma, et teevad spets lepingu, et makse firmal vähem oleks jne.Elamisraha maksti samuti päevarahades,et viilida kõrvale. 2 nädalat sai tööd tehtud, enamusjaolt +12 tundi päevas ning vahepeal juhutus ka nii ,et lõpetasid hommikul vara 3 ajal. Lasti 4 h magada ja juba tööle. Pikeim tööpäev oli 18h jutti. Pause ei lubata töö juures teha muidu hakatakse ähvardama palga langetamisega jne. Tegin ise 154 tundi tööd, koguaeg tamp taga nagu eestlastel kombeks. Emtasse kanti mind 2 nädalase viivitusega sisse. Helistasin M.H.ile, et palk kätte saada, sealt tuli vastus, et palk 15ndal kuupäeval (oli suht närvis) ootasin üle nädala ja helistasin täna uuesti ütles, et makstud ja kukuti räuskama ning seejärel pandi kõne ära. Arvele oli tõesti 182 € kantud ja selgitus oli "palk" isegi ei olnud selgitust mis perioodi eest jne. HETKEL KAHJU -3000€ (grupis „FinEst-Sulide, kelmide vastane grupeering“ on summale lisatud sõnad „seaduse järgi“, teistes postitustes mitte) Tean ka aadressi kus isik hoiab enda isiklikku tellingu tavaari mis tal ostetud. Kui keegi teab mida selliste vendadega ette võtta võib kirjutada mulle.
POSTITUS JÄÄB ÜLESSE KUNI VÕLG MAKSTUD!“
-
Hageja saatis 19. novembril 2020 kostjale nõudekirja (lk 21-32), milles nõudis postituste eemaldamist, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kokku 2504 eurot.
-
Kostja keeldus postitusi eemaldamast ja kahjuhüvitist maksmast.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on postitusega õigusvastaselt hageja au teotanud ja kas temalt saab nõude sellega hagejale tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist ning kui suur on õiglase hüvitise suurus. Hageja nõue on suunatud kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamisele ja hageja õigusi kahjustava tegevuse lõpetamisele. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga. Eeltoodust tulenevalt on isikliku õiguse rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (käesoleval juhul ebakohaste väärtushinnangute avaldamine),
2-20-18970 teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 teine laus ja lg 2 teine lause). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Seega nõude rahuldamise eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) hagejale on tekkinud kahju (tagajärg); 4) kostja teo ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos; 5) kostja on kahju tekitamises süüdi.
26.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on pannud toime teo, millega hageja seostab talle varalise ja mittevaralise kahju tekkimise: kõnealuse postituse üleslaadimine mitmesse sotsiaalmeedia gruppi ja kostja isikliku konto seinale, kus see muutus kättesaadavaks tuhandetele grupi liikmetele. Selline tegevus on postituses sisalduvate faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine VÕS §-ide 1046 ja 1047 tähenduses.
27.Hageja leiab, et kostja on hagejat avalikult „huiariks“ ja „petturiks“ nimetamisega teotanud hageja au ja kahjustanud tema mainet, s.t rikkunud hageja isiklikke õigusi. Isiklike õiguste rikkumine on võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamisega (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2). Erinevalt faktiväitest, mis on kontrollitav ja mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 17.3 ja 28). Kohtu hinnangul kostja poolt hageja kohta avaldatud „huiar“ ja „pettur“ on praegusel juhul käsitatavad väärtushinnangutena. Postituses ei ole hagejat otseselt petturiks nimetatud. Postituse pealkirjas viidatakse Hansson OÜle kui „pettur firmale“, rohkem sõna „pettur“ postituse tekstis ei kasutata. Postitusega on aga loodud mulje, et pettur firma all tegutsevad hageja ja tema vend, sellisena kujundatakse postitusega mulje ka hagejast kui ebaausast ettevõtjast. Et selline mulje tegelikkuses hagejast ka tekkis, nähtub postituste juures olevatest kommentaaridest, kus hagejat ja tema venda võrreldakse tarbijaõiguste rikkumise kohta tehtud telesaadetest üldsusele tuttavaks saanud petturärimeeste, vendade T. ja T.ga (lk 25). Kostja kirjeldab postituses oma töösuhet, töötingimusi, ülipikki tööpäevi, tööandja käitumist ja suhtumist töötajatesse, viitab maksudega skeemitamisele, heidab tööandjale ette palga maksmisega viivitamist ja osaliselt maksmata jätmist, töötajale kahju tekitamist. Kahtlusteta on postituse pealkiri ja üldine meelsus selles märgitud isikute suhtes negatiivne ja halvustav. Kostja postitusest saab mõistlik kõrvaline isik aru, et hageja peab postituse pealkirjas nimetatud huiariks ja petturiks ka hagejat, keda nimetab postistustes „vahendaja tööliste otsija“. Hageja nimi on märgitud vahetult postituse pealkirja „Huiarid ning Pettur firma: Hansson OÜ“ ning juhatuse liikme M.H.i nime alla, hageja nimele järgneb Hansson OÜ registrikood 14374158. Selliselt kajastatud andmed ei jäta mõistlikule kõrvalseisjale kahtlust, et hageja on otseselt seotud kostja postituses nimetatud ebaausa tööandjaga, firmaga, kes kostja väidetel töösuhtes pettis kostjat ja jättis tehtud töö eest tasu maksmata.
28.VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg-t 1 tulenevalt ebakohase väärtushinnanguga isiku au teotamise õigusvastasust eeldatakse.
2-20-18970 Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja
15.veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Kohtu hinnangul on väljend „huiar“ käsitatav ebakohase väärtushinnanguna nii seetõttu, et väljend on ebasünnis, kui ka seetõttu, et on hageja suhtes põhjendamatu. Kostja väidab, et pidas silmas Soome keelset väljendit „huijari“, mis tähendab petturit/suli, ka hageja tõlgenduse järgi tähendab „huiar“ kostja postituse kontekstis kokkuvõtvalt petist ja kelmi. Postitused on avaldatud Soomes elavatele ja töötavatele eestlastele suunatud sotsiaalmeedia gruppides. Seetõttu kohus ei analüüsi postituses kasutatud mõiste „huiarid“ sõnatüve sarnasust vene keelest pärineva vulgaarse sõnaga. Sõltumata väljendi keelelisest päritolust on sellel selgelt halvustav ja isikut, kelle kohta sõna kasutatakse, alavääristav tähendus. Kellegi nimetamine „huijariks“ on alandav ja subjekti negatiivselt sildistav. Postituses kasutatud labast ja halvustavat väljendusviisi ei oleks avalikus postituses kohane kasutada isegi siis, kui hageja tõepoolest oleks käitunud kostja suhtes ebaausalt ja kostja oleks olnud õigustatud sellist teavet avaldama (mida kostja praegusel juhul tõendanud ei ole). Ka petturite kohta saab infot edasi anda neutraalseid väljendeid kasutades.
29.Postituse kontekstis hageja suhtes väljendite „huiar“ ja „pettur“ kasutamine on põhjendamatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 28. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980/127, p 19 ; 23. märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 11). Kostjale pidi olema ja oli juba enne postituse tegemist teada, et hageja ei ole Hansson OÜ-ga seotud sel viisil, et saaks otsustada töölepingu sõlmimist või palga maksmist. Kostja on põhjendamatult seostanud hagejat talle palga maksmata jätmisega ning kujutanud hagejat ebaausa isikuna. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad hageja väiteid, et ta üksnes vahendas tööotsijaid Hansson OÜsse, mis kuulub tema vennale, osutas venna firmale teenust. Tõenditena esitatud pooltevahelistest Messenger’i vestlustest nähtuvalt hageja pidas 21. oktoobrist 2020 kostjaga Messengeris vestlust Soome Hansson OÜ-sse tööle asumise võimaluse ja tingimuste osas: hageja pöördus kostja poole tööpakkumisega (lk 42), kirjeldas kostjale konkreetseid töölepingu ja töötamise tingimusi (lk 89 – 95) - tunnitasu 12 eurot alguses, saab ka 12,58 eurot, firma maksab majutuse kinni, kokkuleppel ka laevapileti Eesti ja Soome vahel, tööriided firma poolt, töö sisuks tellingute paigaldamine, töö tegemise koht paar nädalat oleks Turkus, siis tuleks Helsingi, palgapäevad kaks korda kuus 15. ja 30., palka makstakse Eesti firma alt. Hageja juba selle esmase suhtluse jooksul teatas kostjale, et meister valmistab ette töölepingu ja paneb rõivad valmis, meistri kontaktiks andis hageja e-posti aadressi xxxxxxxxxxx. Samuti hageja enne kostja tööle asumist selgitas, et kostja töökoht on Turkus, aga hageja on pidevalt Helsingis, Turu poole peal ajavad asju teised inimesed. Hageja on küll vestluses lubanud korraldada kostja jõudmise Soome (kostjal enda väidetel ei olnud raha ka bussipileti ostmiseks), kuid see ei tõenda, et hageja roll oli laiem ega piirdunud tööpakkumise vahendamisega. Kostja ka ise kohtuistungil (lk 128) selgitas, et ei mäleta, kes talle pileti e-mailile saatis; kostja tegi telefonikõne oma vennaga ja omavahel leppisid kokku kuidas see pilet kostjani jõuab; H. tegi selle kõne, et kostja tööle saada; kostja oli H.ga sel ajal autos, sest H. tuli kostjale laeva peale vastu. Kui hagejal oleks olnud pädevus endal otsustada Hansson OÜ rahaliste vahendite kasutamist, saanuks hageja ise kostjale laevapileti osta. Neid asjaolusid arvestades kostjal ei saanud tekkida muljet, et hageja on tema tööandja, ka sellest, et kostja väidetel mingil ajal töötasid kostja, hageja ja tema vend M. samal objektil. Oma venna firma Hansson OÜ objektil töötamine ei võrdsusta hagejat tööandjaga, kostja oletus „kuidas siis üks vend ei tea, mida teine teeb“ ei ole asjakohane.
2-20-18970 Kostja möönis kohtuistungitel ka ise, et oli teadlik, et hageja ei ole õiguslikult Hansson OÜ-ga seotud, kuid ta oli vihane ja teda ei huvitanud, kas postitusega tuleb kahjunõue (lk 128). Kohtule esitatud sõnumivahetusest ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja juba kostjat Soome tööle meelitades tegutses ühes oma vennaga ettekavatsetult kostja petmise eesmärgil.
30.Poolte sõnumivahetusest nähtuvalt kostja pöördus ka töötasu probleemiga hageja poole, kes oli talle varem töötamisega seotud infot edastanud. 14. novembril 2020 hageja teatas kostjale otsesõnu, et ei ole Hansson OÜ töötaja ega kuulu juhatusse, probleemidega tuleb pöörduda Hansson OÜ poole või kohtusse (lk 100 pöördel – 101). Sellele vaatamata kostja tegi järgmisel päeval, 15. novembril 2020, hageja andmeid sisaldava halvustava postituse. Sellises olukorras on hageja nimetamine huiariks ja petiseks selgelt põhjendamatu ehk esitatud väärtushinnangud on ebakohased.
31.Postituse juures olevad kommentaarid lubavad järeldada, et valdav enamus postituse lugejatest pidas postituses nimetatud isikuid petisteks. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole; kostja esitatud väärtushinnangud on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, see häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Kostja avaldatud ebaõiged andmed on toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et ta ei ole kedagi petnud. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, justkui hageja oleks ebaaus inimene ning petaks teisi.
32.Kostja on ebakohaste väärtushinnangutega teotanud hageja au ja kahjustanud tema mainet. VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane. Sellisel juhul ei ole hagejal kohustust vaidlustada väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Kostja avaldatud väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid peab tõendama kostja sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud (vt Riigikohtu 20. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et postituse tekst sisaldab hageja au ja väärikust riivavaid hinnanguid. Kostja menetluses jäi endale kindlaks, et selliste väidete avaldamine oli põhjendatud, sest hageja tegutses koos oma vennaga ning ettekavatsetult, eesmärgiga saada kostja tööle ja jätta talle töötasu maksmata. Kohus on korduvalt kostjale tõendamiskoormist selgitanud ja andnud tähtaegu tõendite esitamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema postituses esitatud väärtushinnangud „huiar“ ja „pettur“ on kujundatud konkreetsete tõeste faktiväidete pinnalt ja hageja suhtes põhjendatud.
33.Kohus juhib kostja tähelepanu kostja väidetes esinevatele loogikavigadele, mis omakorda kinnitavad antud väärtushinnangute põhjendamatust ja ebakohasust. Sõnumivahetusest nähtuvalt oli kostjal tööandjaga kokku lepitud, et palka makstakse kaks korda kuus, 15. ja 30. kuupäeval. Kostja 15. novembril tehtud postituses märgib, et ootas palka üle nädala. Samas on postituses märgitud, et kostja töötas Hansson OÜ-s kaks nädalat, seega 15. novembril pidigi olema alles kostja esimene palgapäev ning postituse tegemise ajaks ei olnud tööandja palga maksmisega hilinenud. Kostja on küll pöördunud hageja poole küsimusega, kas oleks võimalik osa palka varem kätte saada, sest tal ei ole elamise raha, kuid ei ole põhistanud, et tal oli õigus nõuda palga ennetähtaegselt maksmist. Hageja on sõnumivahetuses kostjale üksnes avaldanud arvamust, et kostjale osa palga varem välja maksmine võib olla korraldatav, aga see sõltub ka sellest, kuidas koostööpartnerid tööandjale arveid tasuvad. See ei andnud kostjale alust tööandjale ette heita palga maksmisega viivitamist. 15. kuupäeval loodetust väiksemas summas palga saamine (mille kohta hageja oli samuti kostjale selgitanud, et arvestatud palk peeti suures osas kinni kohtutäiturite poolt) ei õigustanud samuti hageja au teotamist ja maine kahjustamist, hageja ei olnud vastutav kostjale palga arvestamise ega väljamaksmise eest.
34.VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide
2-20-18970 võrdlevast hindamisest. Kostja ei ole hageja au ja väärikusega võrreldavate muude hüvede ega kolmandate isikute või avalikkuse huvide olemasolu esile toonud. Kostja selgitas, et soovis postitusega sundida tööandjat maine kahjustamise ähvardusel palka välja maksma, samuti hoiatada teisi tööotsijaid selle firma eest. Teie isiku tegevusele sundimine tema maine kahjustamise ähvardusel ei ole aktsepteeritav. Lisaks postituse avaldamisega kostja mitte ei ähvardanud isikute mainet kahjustada, vaid viis ähvarduse ellu – postituse avaldamisega ongi isikute maine reaalselt kahjustatud, sõltumata sellest, kas tööandja postituse järel kostja nõudmised täidab või mitte. Avalik postitus sotsiaalmeedias ei ole töövaidluste lahendamiseks kohane meetod. Nii Soomes kui Eestis ette nähtud võimalus pöörduda töövaidluse lahendamiseks pädeva vaidlusorgani poole. Kostja kohtuistungitel kinnitas, et ongi Soomes töövaidluse lahendamiseks kohtu poole pöördunud, aga postituse tegi ja keeldus seda kuni kohtuvaidluse lahendamiseni maha võtmast, et teisi hoiatada selle tööandja eest.
35.Kostja eesmärk hoiatada teisi halva tööandja eest on inimlikult mõistetav, kuid selleks ei olnud vajalik rikkuda hageja isiklikke õigusi. Kostja postitus teotas lisaks tööandjale ka hageja au ja väärikust. Hageja ei olnud kostja tööandja ega olnud kostja õigusi rikkunud. Kostja väidetel maksis tööandja talle 3 nädala töö eest välja 400 eurot (postituse tegemise ajaks oli kostja enda väidetel töötanud kaks nädalat), kostja nõudis 164 tunni eest 1300 eurot, summa ei sisaldanud ületunde. Kostja väited jäid paljasõnaliseks. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele kostja ei ole Hansson OÜ-s enda väljateenitud palga suurust ega palga saamata jäämist tõendanud. Kostjale on korduvalt antud tähtaegu tõendite esitamiseks, samuti lepingulise esindaja palkamiseks või riigi õigusabi taotlemiseks. Kostja ei ole neid võimalusi kasutanud, vaid on jäänud paljasõnaliste väidete juurde, et hageja oli osaline Hansson OÜ ettekavatsetud pettuses ja et hagejal oli suur roll selles, et tema vend jättis kostjale palga välja maksmata. Kostja väitis, et menetluse jooksul on Soomes toimunud kohtumenetluse tulemusel talle töötasu välja makstud, viitas umbisikuliselt, et kohtumenetluses sõlmitud kokkulepe puudutas ka sotsiaalmeediast postituste eemaldamist. Kostja ei ole oma väiteid mingilgi viisil põhistanud ega tõendanud.
36.Ainsad tõendid, mida kostja kohtule esitas, on sotsiaalmeedia suhtlusplatvormil hagejaga peetud vestluste väljavõtted (lk 42 – 104) ja 22. oktoobri 2020 bussipilet (lk 105). Sõnumivahetusest ilmneb kostja töötasu nõudega seoses, et kostja soovis saada töötasu perioodil
23.oktoobrist – 06. novembrini 2011 tehtud tundide eest (lk 97 pöördel) enne kokkulepitud palga maksmise päeva (15. kuupäeva). Hageja avaldas arvamust, et „selle saab ära lahendada“, aga pidi uuel nädalal üle täpsustama. Hageja selgitas, et tuli kostjale vastu ja andis info M.H.ile edasi, sest kostja ise ei olnud M.it kätte saanud. Eluliselt usutav on hageja selgitus, et tema eesmärk oli aidata enda leitud töötajal venna firmasse sisse elada, et isik jääks püsivalt tööle. Hageja üksnes vahendab infot ja vastuseid kostja küsimustele, seejuures korduvalt märkides (sh seoses kostja palga väljaarvutamise ja kohtutäiturite poolt kinnipidamisega), et „M. oskab rohkem öelda“, „M. teab paremini“, „M. tegeleb sellega ja esmaspäeval saab ka raamatupidajalt vastuse“ (lk 99 pöördel ja lk 100). Kostja korduvate palgaküsimiste ja palga maksmisega viivitamise kohta õigusnormide tsiteerimise peale on hageja 14. novembril 2020 kostjale korduvalt teatanud (lk 100-101), et ta ei ole Hansson OÜ töötaja ega kuulu juhatusse, vaid osutab teenust Hansson OÜ-le. Kõik kaebused esitagu kostja Hansson OÜ-le või pöördugu kohtusse, et hageja ei ole kostjaga töölepingut sõlminud. Sellega on tõendatud, et kostja oli 14. novembril 2020, s.o enne postituse avaldamist, teadlik, et kostjale palga maksmine ei ole hageja võimuses. Asjaolu, et hageja on Hansson OÜ juhatuse liikme vend, ei muuda hagejat tööandja poolt töötaja õiguste võimalike rikkumiste kaasosaliseks. Liiati kostja väited tööandja poolt tema õiguste rikkumise osas on jäänud paljasõnaliseks, kostja ei ole kohtule esitanud Soome töövaidlusorgani otsuseid ega muid dokumente, mis tööandja rikkumisi kinnitaksid.
2-20-18970
37.Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja postitusega hageja õiguste rikkumise intensiivsus õigustab sekkumist sõnavabadusse. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega, või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldatud teksti sisu ja eesmärk ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta: eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat.
38.Eeltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et tuvastamist ei ole leidnud asjaolud, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Hagejat alavääristavate ja solvavate väärtushinnangute avaldamiseks ei andnud alust kostja võimalik õiguste rikkumine tööandja (kelleks ei olnud hageja) poolt ja kostja soov hoiatada teisi isikuid sellesse firmasse tööle minemast. Hageja au teotava postituse tegemiseks ei esinenud ka avalikku ega muud huvi.
39.Kohus leiab, et kostja on hageja õiguste rikkumises süüdi. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul oli kostja hageja kohta hinnangute avaldamisel vähemalt raskelt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kostja on ise kohtuistungil tunnistanud, et mainekahju on see, et postitus on üleval, kostja ei hoolinud sellest, kas tulevad kahjunõuded. Seega kostja sai aru, et rikub postitusega muu hulgas hageja isiklikke õigusi, aga ei hoolinud sellest. Kostja rikkus olulisel määral ka isikutevahelises suhetes eeldatavat tavapärast heas usus tegutsemise kohustust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohustab õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel. Kostja käitumist ei õigusta väited tööandja poolt töötaja õiguste rikkumise kohta. Kostja postituses tugineb tööandja rikkumistele olukorras, kus tööandja maksis töötasu õigeaegselt välja, aga oodatust väiksemas summas. Saamata töötasu nõudega töövaidlusorgani poole pöördumise asemel kostja tegi ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava postituse sotsiaalmeediasse, millega tekitas negatiivse kuvandi ka asjaga mitteseotud hageja suhtes.
40.Seega on kostja õigusvastaselt ja süüliselt kahjustanud hageja isiklikke õigusi. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Riigikohus on 13. jaanuari 2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09 märkinud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22; 9. märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032/63, p 13).
2-20-18970 Kohus on tuvastanud, et kostja õigusvastaselt ja süüliselt rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab sellega tekitatud kahju eest. Hageja on põhistanud, et kostja postitusega on hagejat häbistanud, tekitanud hagejale ebameeldivusi avalikus ruumis viibimisel ja inimestega suhtlemisel, hageja on pidanud tundma piinlikust tegude eest, mida pole teinud ning pidevalt ja järjekindlalt teiste isikute ees ennast õigustama, selgitama ja tõendama, et hageja ei ole petis ega käitu ebaausalt. Sellega paratamatult hagejale kaasnevad hingelised üleelamised, meeleolu langus ja stress on käsitatavad mittevaralise kahjuna VÕS § 128 lg 5 mõistes.
41.Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavat hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud. VÕS § 1043 järgi peab kostja õigusvaselt süülise käitumisega hagejale tekitatud kahju hüvitama.
42.Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
43.Hageja jätab mittevaralise kahju suuruse kohtu otsustada, kuid leiab, et mõistlik kahjusumma võiks olla 2000 eurot. Kohtu hinnangul on hageja näidatud hüvitisesumma kõiki asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suur. Riigikohus on selgitanud, et kui kannatanu taotleb TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel, ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. märtsi 2022 otsus nr 2-20-2032/63, p 13; 23. märtsi 2023 otsus nr 2-215449/19, p 15). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohus saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist ning hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas. Igasugune mittevaralise kahju hüvitis sisaldab paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud varalise kahju hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni ja väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ning on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest.
44.Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Näiteks 11. oktoobri 2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-215449 mõisteti Õhtulehe veebiväljaande kommentaariumis avaldatud au teotava postitusega kahjustatud isikule välja hüvitis 500 eurot.
2-20-18970 Kohus arvestab kahjuhüvitise suuruse määramisel siin asjas esitatud ja tuvastatud asjaolusid: kostja tegi postituse mitmesse väga suure liikmekonnaga gruppi ja teadis postitamise ajal, et halvustavad hinnangud hageja kohta ei ole faktiliste asjaoludega põhjendatavad, kostja sai aru, et postitus kahjustab hageja õigusi, aga ei hoolinud sellest, hageja kohtuvälise nõudekirja peale keeldus postitust maha võtmast ja ei eemaldanud postitust ka kohtumenetluse ajal, ei kahetse oma tegu, vaid lõpuni pidas hageja õiguste rikkumist õigustatuks; arvas, et tema kahjuks tehtav kohtuotsus võib tekitada vimma ja soovi uuesti hagejast postitada (lk 133). Samuti arvestades analoogsetes asjades väljakujunenud kohtupraktikat, on kohtu hinnangul selles asjas mõistlik ja õiglane hüvitis 500 eurot. Kostja poolt sotsiaalmeedia gruppides (millest mõni on hageja kinnitusel kinnine grupp) tehtud postituste leviala on kohtu hinnangul võrreldav ajalehe artikli juures avaldatud veebikommentaari levikuga, võttes arvesse, et veebiväljaanne on tasuline ja kommentaare saavad lugeda artikli tellijad. Kohus on seisukohal, et 500 eurot vastab ka ühiskonna üldise heaolu tasemele ning on koos menetluskulude hüvitamise kohustusega piisavalt mõjus, et hoida kostjat edaspidi hageja au teotamast. Kuna hageja jättis õiglase hüvitise suuruse kohtu otsustada, on tegemist hagi rahuldamisega, kuigi kohus määras hüvitiseks väiksema summa, kui hageja arvates oleks õiglane. Hageja arvamus ei ole samane hageja poolt nõude esitamisega ning hageja isiklik arvamus mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas ei ole kohtule siduv.
45.Kohus leiab, et 500 euro suuruse kahjuhüvitise maksmine on kostjale jõukohane. Kostja küll väitis istungil, et kui kohtu kaudu temalt midagi nõutakse, siis ega tal maksta ei ole, tal on Eestis võlgasid üle pea, Soomes on ka kohtutäiturid ja kui midagi üle jääb, siis saavad midagi. Samas kostja kinnitas, et töötab Soomes, teeb tööd ja täidab kohustust, temaga probleeme ei tule.
46.Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Hageja taotleb sellelt ka viivist alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viidatud VÕS § 94 lg 1 järgi on on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lgs-2 sätestatakse, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kohtu kaalutlusotsustuse tulemusena rahuldatud summas 500 eurot, siis tuleb kostjalt välja mõista ka viivis kahjuhüvitiselt alates hagi
23.detsembril 2020 esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 alusel kohus mõistab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ja edasi protsendina põhivõlast (500 eurot). Perioodil 23. detsember 2020 kuni 28 juunini 2024 on viivis muutunud sissenõutavaks summas 168 eurot. Perioodil 23. detsember 2020 kuni 31. detsember 2022 oli viivisemäär 8% aastas, 1. jaanuarist 2023 – 30. juunini 2023 oli viivis 10,5% aastas; 01. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli viivisemäär 12% aastas ja alates 1. jaanuarist 2024 kuni otsuse tegemiseni 12,5% aastas.
2-20-18970
47.Hageja taotleb kahjuhüvitisena välja mõista kostjalt ka kohtueelsed õigusabikulud. Kohus selles osas hageja nõuet põhjendatuks ei pea. Selleks, et teatada kostjale, et tema üles pandud postitus hagejat solvab ja laimab, ei ole vaja õigusalaseid eriteadmisi. Palve selline postitus maha võtta ei pea olema põhjendatud viidetega õigusnormidele ja kohtupraktikale. Hageja ei ole ise kostjale pretensiooni esitanud, vaid pöördus kohe advokaadi poole. Kostja tegi postituse 15. novembril 2020. Hageja lepinguline esindaja saatis kostjale kuue leheküljelise sisulise tekstiga nõudekirja 19. novembril 2020, s.o neli päeva hiljem. Hagiavalduses põhjendatakse õigusabikulude tegemise vajadust sellega, et lepingulise esindaja kaasamine kohtueelses menetluses võib aidata kaasa asja lahenemisele kohtuväliselt. Kohus leiab, et praeguses asjas see nii ei ole. Hageja esindaja koostatud nõudekiri kokkuleppe pakkumist ei sisalda. Kirjas nõutakse kategoorilises vormis kahju hüvitamist 2504 eurot ning laimavate postituste eemaldamist, selleks antakse kostjale tähtaeg 14 päeva ning ähvardatakse, et nõudmiste vabatahtlikult täitmata jätmise korral esitab hageja kohtusse hagiavalduse, kohtumenetluse tulemusena saab hageja täitedokumendi, millega saab muu hulgas sissenõude pöörata ka kostjale kuuluvale kinnisasjale Neeme külas. Kompromissi puudutavalt märgitakse nõudekirja tekstis üksnes seda, et kohtuvälise kompromissi korral on hageja valmis loobuma viivistest. Kohus tunnustab hageja õigust kasutada mistahes toimingutes, tehingutes ja vaidlustes advokaadi abi, kuid hageja ei saa eeldada, et kostjal on kohustus kõik tema õigusabikulud hüvitada. Hageja esitas vähem kui kuu aega pärast kostjale antud tasumise tähtaega kohtule hagiavalduse, mõlemad dokumendid on koostanud sama advokaat. Hagiavalduse esitamise eest soovib hageja menetluskuluna hüvitada 490 eurot (hagiavalduses taotletakse kostjalt välja mõista 965 eurot menetluskulude katteks, sellest riigilõiv on 475 eurot, seega hagiavalduse esitamise seisuga oli lepingulise esindaja kulu 490 eurot). Kohus leiab, et nõudekirja koostamise kulud on osaliselt hõlmatud ka hagiavalduse koostamise kuludega ja mis on hagejale hüvitatavad menetluskuludena. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja ka hageja kohtueelsed õigusabikulud 504 eurot.
48.Hageja nõuab kostjalt ka tema au teotavate postituste eemaldamist kõikidest loetletud viiest grupist ja kostja enda kasutajakonto seinalt, alternatiivselt eemaldada nende postituste tekstist sõnad „Vahendaja tööliste otsija: H.H.“ eemaldamist; järgmistes alternatiivides hageja taotleb postituste või tema nimega seotud tekstiosa kustutamist vähematest gruppidest, viimase alternatiivina postituse või hageja nimega seotud tekstiosa kustutamist ainult kostja enda Facebook’i kasutajakontolt. VÕS § 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Normist tulenevad seega kaks eeldust: 1) kahju tekitamine on kestev ja 2) kahju tekitamine (tegu) on õigusvastane. Riigikohus on selgitanud lahendi nr 3-2-1-147-16 punktis 13, et kahju tekitava tegevuse keelamise nõue eeldab (eriti laimu kontekstis), et kostja on kahju tekitava teo juba toime pannud ning et see kahju tekitamine on kestev. Kõik need tingimused on praegusel juhul täidetud. Kohus on tuvastanud, et hageja postitused sotsiaalmeedias on õigusvastaselt hageja isiklikke õigusi rikkuvad. Kostja postitused on avaldatud 15. novembril 2020. a ning hageja nõudekirja ja hagiavalduse esitamisele vaatamata olid postitused jätkuvalt internetis avalikult kättesaadavad. Kostja kohtuistungil kompromissi korras oli valmis postitused eemaldama või kustutama hageja nime, kuid üksnes juhul, kui hageja ei nõua kahju hüvitamist ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja lisaks menetluse lõpuni oli seisukohal, et hageja oli kostja õiguste rikkumises kaasosaline ning postitused on ka hageja suhtes õigustatud. Kostja viitas tööandjaga Soome kohtus sõlmitud kokkuleppele, mille sisuks oli olnud ka postituste kustutamine. Mingeid tõendeid postituste kustutamise kohta ei ole kostja kohtule esitanud.
2-20-18970 Seetõttu tuleb hageja nõue kohustada kostjat lõpetama hageja õigusi rikkuv tegevus printsiibis rahuldada.
49.Kohus leiab aga, et hageja õiguste rikkumise lõpetamise eesmärki täidab hageja teise alternatiivina esitatud nõue kohustada kostjat eemaldama Facebook’i gruppidest „Salo eestlased!“, „Turu Eestlased“, „Tööpakkumised Soomes“, „Eestlaste elu Soomes“, „Tööpakkumised Soomes jm“ ning kostja enda isikliku konto, nimega „J.B.“ seinale 15. novembril 2020.a kasutaja „J.B.“ postitatud tekstist sõnad „Vahendaja tööliste otsija: H.H.“. Tekstilõik „Vahendaja tööliste otsija: H.H.“ iseensesest ei ole hagejat laimav, vaid hageja au teotab tema seostamine selle tekstilõigu kaudu postituse ülejäänud negatiivse tekstiga. Samas ei ole ülejäänud postituse tekst ilma otseselt hagejale viitava tekstiosata hagejaga seostatav ega saa tema isiklikke õigusi rikkuda. Hageja on kohtumenetluses läbivalt kinnitanud, et ei ole Hansson OÜ-ga seotud muul moel, kui osutas sellele firmale teenust. Hageja isiklikke õigusi ei saa rikkuda võimalike ebakohaste väärtushinnangute esitamine tema venna või venna äriühingu aadressil. Hagejal ei ole õiguslikku alust taotleda postituste eemaldamist Hansson OÜ või M.H.i huvides, hageja ei ole oma nõuet selliselt ka põhjendanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja õiguste rikkumise lõpetamise nõudest teise alternatiivse nõude. Kui hageja on esitanud nõuded alternatiivsetena, on hageja pakutud alternatiividest ühe rahuldamine käsitatav samuti nõude täieliku rahuldamisena. Menetluskulud
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
51.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
52.Hageja menetluskuludeks selles asjas on riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. kostjal menetluses lepingulist esindajat ei olnud ja seega ei ole kostjal tekkinud kulusid, mille hüvitamist ta võiks hagejalt nõuda.
53.Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel, et kohus rahuldas hageja kolmest nõudest kaks: mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning õiguste rikkumiseks kohustamise nõude. Rahuldamata jäi kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud, sest suurem osa hageja nõuetest rahuldatakse. Rahuldamata jäänud nõude esitamata jätmise korral olnuks tsiviilasja hind 7000 eurot. Hagi esitamise ajal ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tulnuks hagejal sellise hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 450 eurot, s.o 25 eurot vähem kui hageja hagiavalduse esitamisel tasus. Sellest tulenevalt kohus peab õigeks jätta kostja kanda riigilõivust osa, mille hageja pidanuks tasuma rahuldatud nõuetega hagiavalduse esitamisel (s.o 450 eurot) ja 2/3hageja õigusabikuludest. Hageja menetluskuludest jäävad tema enda kanda riigilõiv 25 eurot ja 1/3 õigusabikuludest. Samuti jäävad kostja kanda tema enda võimalikud kulud.
54.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06. mai 2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust.
2-20-18970 Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
55.Hagiavalduse, hageja menetluskulude nimekirja ja selle täienduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja õigusabi osutamise ajakulu kokku 11,58 tundi, tunni hinnaga 168 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) moodustavad õigusabikulud kokku 1946,01 eurot. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud kuludokumentide (arved ja aruanded arvetele) kohaselt kajastab nimekiri esindaja(te) poolt alates 12. maist 2021 kuni 12. augustini 2022 tehtud toiminguid, kokku tasu suurus 1204,01 eurot (sh 20% käibemaks); täiendavalt on hageja taotlenud kostja lõplikele seisukohtadele ja vastuväidetele vastamise ajakulu 1,5 tunni (252 eurot koos käibemaksuga) hüvitamist. Hageja menetluskulude nimekiri ei sisalda hagiavalduses märgitud õigusabikulu 490 eurot (2,92 tunni eest), mida hageja on palunud samuti kostjalt välja mõista. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga, hagiavalduses on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
56.Kostja hageja menetluskulude nõudega ei nõustu ja leiab, et hagejal puudub alus menetluskulusid kostjalt nõuda, sest puuduvad tõendid, et kostja oleks tahtlikult mittevaralist või materiaalset kahju tekitanud. Hageja palkas advokaadi vabatahtlikult.
57.Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja ajakulu umbes 11,5 tundi on selle asjaga tegelemiseks mõistlik ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on ajakulu hinnanud pigem konservatiivselt, kõikide toimingute lõikes on näidatud ajakulu mõistlik. Üle poole ajakulust (u 6 tundi) on seotud asjas peetud kohtuistungitega (istungiks ettevalmistumine, istungil esindamine, istungiprotokollidega tutvumine). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot + käibemaks on kohtupraktikas tunnustatud, see on kooskõlas ka hagejat menetluses esindanud erinevate Emerald Legal Advokaadibüroo advokaatide kutseoskustega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud kogusummas 1946,01 eurot.
58.Vastavalt menetluskulude jaotusel jääb hageja õigusabikuludest 2/3, s.o1297,34 eurot, kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks kokku välja 1747,34 eurot (õigusabikulud 1297,34 + riigilõiv 450 eurot)
59.TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.