nende Hageja: OK Incure OÜ lepinguline esindaja D S Kostja: E V (isikukood xxx)
(registrikood
11542046),
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi E V vastu osaliselt.
2.Mõista E Vilt (isikukood xxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 2160,37, viivis 88,65 eurot ja sissenõudekulude hüvitis 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi E Vi vastu põhivõlanõudes 174,82 eurot, intressinõudes 365,65eurot ja viivisenõudes 207,68 eurot.
4.Jätta menetluskulud 76% ulatuses E Vi ja 24% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 385 eurot ja mõista E Vilt välja 76% ehk 292,60 eurot OK Incure OÜ kasuks. E Vil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-24-103143 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3049,60 euro saamiseks. Kohus tegi 25.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada., mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11.03.2024 Harju Maakohtule hagi E V vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis xxx AS kostjaga laenulimiidi lepingu, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 2300 eurot. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 2335,19 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma katteks 35,19 eurot. Kostja viimane ja ainus põhiosa tagasimakse oli 02.06.2023 summas 35,19 eurot. Seejärel 05.06.2023 võttis kostja uuesti krediidi summas 35,19 eurot kasutusele. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks.
4.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis augusti (summas 90,04€; maksetähtaeg oli 15.08.2023), septembri (summas 90,04€; maksetähtaeg oli 15.09.2023) ja oktoobri (summas 90,04€; maksetähtaeg 16.10.2023) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 17.10.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 270,12 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 06.11.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 07.11.2023.
5.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 2300,00 eurot (2 335,19 – 35,19) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista.
6.Hageja arvutab intressi alates viimasest raha (krediit) kasutusele võtmisest, so 05.06.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 06.06.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 06.11.2023 summas 365,65 eurot (määras 37,68% aastas)
7.Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.03.2024 intressiga võrdses määras 37,68% aastas. Kostja võlgneb hagejale viivist 296,34 eurot
8.Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 07.11.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused
2-24-103143 seoses tasumata võlakohustusega – 14.11.2023 (25 eurot), 27.11.2023 (5 eurot) ja 05.12.2023 (5 eurot). Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.
9.Kostja krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 1167,30 eurot. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, so 1167 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 113,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. xxx sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Arvesse tuleb võtta ka see asjaolu, et igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale on 33,00 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu 2160,37 eurot (2335,19 – 174,82), mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt. Lisaks palub hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 11.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2024 summas 88,65 eurot. Täiendavalt palub hageja välja mõista sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot, kuivõrd tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis ei ole seotud vastutustundliku laenamisega.
11.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.03.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ümberarvestatud nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,
2-24-103143 teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse alusel.
17.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut pensioniregistrist, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
20.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 2335,19 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakse summas 174,82 eurot. Hageja arvestab VÕS § 4034 lg 7 alusel kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks.
23.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 2160,37 eurot (2335,19 – 174,82) ja kohus rahuldab põhinõude 2160,37 eurot ning jätab põhinõude 139,63 eurot (2300 – 2160,37) rahuldamata.
24.Hageja intressi juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei nõua.
2-24-103143
25.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 11.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2024 summas 88,65 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kooskõlas seadusega.
26..Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
27.Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, kuivõrd nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kohus rahuldas hageja nõude 2996,99 eurot 76% ehk 2284,02 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
31.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 385 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt esitanud ei ole ja hagejal teiste kulude tekkimist ei nähtu.
32.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
33.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 385 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 76% hageja menetluskuludest ehk 292,60 eurot.
34.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
35.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
2-24-103143 Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
37.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.