Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-23-123172 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks on poolte vahel 14.12.2022 sõlmitud võlatunnistusest nr xxxx tulenev võlgnevus. Võlatunnistuses kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, mis tulenes P OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel 04.08.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx ja selle muudatustest. Kohus peab võlatunnistuse kehtivuse kontrollimisel omal algatusel hindama, kas võlatunnistus on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 17.2). Kohus tuvastas, et krediidikontoleping ja selle muudatused on vorminõude (VÕS § 404 lg 1) täitmata jätmise tõttu tühised, mistõttu on hagejal õigus saada laenusumma tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks ei nähtu hageja esitatust, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist sisuliselt välja selgitanud kostja võimalike muude finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad varasemad laenukohustused P OÜ, B AS-i ja I AS-i ees. Samuti on füüsiliste isikute poolt kostjale tehtud ülekanded moonutanud kostja tegelikku finantsvõimekust. Krediidiandja ei ole sisuliselt hinnanud kostja majapidamiskulude suurust ja ülalpeetavate arvu ega kasutanud maksevõime analüüsimiseks meetodit, mis võimaldanuks analüüsida kostja üldist maksekäitumist. Kokkuvõtvalt on krediidiandja lepingu ning selle muudatuste sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai nõuet tunnustada vaid osas, milles leping kehtib (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 30). Seega rahuldab kohus hagi alusetu rikastumise sätete alusel osaliselt, arvates laenu põhiosa summast maha kostja poolt võla katteks tasutu. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seadusest tulenevas määras VÕS § 113 lg 2 alusel alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 75% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda ning määrab need menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide alusel rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg 2 järgi saab menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata üksnes kostja, kuna hageja taotluse rahuldamata osa ei ületa 280 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.