Võlaõigus

1

ASJAOLUD

Bondora AS (hageja) esitas 16.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse M. A.i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - Bondora AS ja M. A.i vahel 09.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4916226 tulenev põhivõlgnevus 1296,88 eurot, intress 84,91 eurot, haldustasu 18,44 eurot ja tasumata arved 29,99 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 30,95 eurot; - Bondora AS ja M. A.i vahel 13.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4930598 tulenev põhivõlgnevus 7221,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 84,35 eurot. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudelt 1345,31 eurolt (põhinõue 1296,88 + haldustasu 18,44 + arved 29,99 = 1345,31) viivise 19,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudelt 7221,88 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja määrata kindlaks menetluskulud, jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kostja kanda ning soovib menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Kostja ei ole hagile vastanud.

2

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 17.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Ühtlasi andis kohus eelnevalt nimetatud määrusega hagejale võimaluse hagiavaldust soovi korral täpsustada (esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning selgitada lepingust nr BL4916226 tulenevate nõuete kujunemist). Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult 18.11.2025 KÄPO-s. Käesolevaks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg ning kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esitas 03.12.2025 kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid ning kohus edastas need ka kostjale. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja M. A. 09.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4916226 ning 13.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4930598. 09.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL4916226 (dtl-d 12-25) kohaselt väljastas Bondora AS kostjale 09.09.2024 krediidisumma 1300 eurot (dtl 40). Kasutusse võetavale krediidisummale on lisatud 82 eurot lepingutasu (krediidilepingu eritingimuste p 1.3.). Krediidilepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu intressimäär 19,99% aastas, haldustasu määr 4% aastas, viivisemäär 19,99% aastas ja krediidikulukuse määr 33,13%. Lepingu tähtaeg oli 60 kuud, krediit tuli tagastada 60 osamaksega, viimane osamakse tuli teha 03.09.2029. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja jättis tasumata 05.05.2025, 03.06.2025, 03.07.2025 ja 04.08.2025 osamaksed. 13.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL4930598 (dtl-d 26-39) kohaselt väljastas Bondora AS kostjale 13.09.2024 krediidisumma 8800 eurot (dtl 41). Kasutusse võetavale krediidisummale on lisatud 556 eurot lepingutasu (krediidilepingu eritingimuste p 1.3.). Krediidilepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu intressimäär 18,6% aastas, haldustasu 4% aastas, viivisemäär 18,6% aastas ja krediidikulukuse määr 31,41%. Lepingu tähtaeg oli 60 kuud, krediit tuli tagastada 60 osamaksega, viimane neist tuli teha 03.09.2029. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja jättis täielikult tasumata 05.05.2025, 03.06.2025, 03.07.2025 ja 04.08.2025 osamaksed. Hageja edastas 04.07.2025 kostjale ülesütlemise hoiatuse (dtl 48-51), milles andis kostjale võimaluse lepingute nr BL4916226 ja BL4930598 alusel tekkinud võlgnevusi likvideerida kuni

3

04.08.2025 ning hoiatas, et nimetatud kuupäevaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loetakse laenulepingud lõppenuks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 05.08.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles (dtl 52-55). Laenulepingu nr BL4916226 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1296,88 eurot. Arvestades, et hageja väljastas kostjale krediiti 1300 eurot, 82 eurot arvestati lepingutasu katteks ning kostja tegi tagasimakseid põhivõlgnevuse katteks kokku summas 85,12 eurot (13,59+13,81+28,32+14,51+14,75+0,14=85,12 eurot, dtl 156), siis on hageja esitatud põhivõla nõue summas 1296,88 eurot põhjendatud (1382-85,12=1296,88). Laenulepingu nr BL4930598 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7221,88 eurot. Arvestades, et hageja väljastas kostjale krediiti 8800 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kokku summas 1578,12 eurot (mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet), siis on hageja esitatud põhivõla nõue summas 7221,88 eurot põhjendatud (8800-1578,12=7221,88). Tarbijakrediidilepingu nr BL4916226 krediidilepingu eritingimuste p 1.11. ning krediidilepingu üldtingimuste p 6.1. ja 8.1. kohaselt kohustub kostja tasuma ka krediidi kogusummalt haldustasu 4% aastas. Kostjal on lepingu nr BL4916226 ülesütlemise seisuga võlgnevus haldustasu eest summas 18,44 eest. Täiendavalt väljastas hageja kostjale arved (dtl 96) kokku summas 29,99 eurot, mis hõlmab sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Poolte vahel tarbijakrediidilepinguga nr BL4916226 kokkulepitud intressimäär oli 19,99% aastas (krediidilepingu eritingimused p 1.10, dtl 12). Kohtu hinnangul on põhjendatud nii lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 84,91 eurot, haldustasu nõue summas 18,44 eurot kui ka nõue tasumata arvete eest summas 29,99 eurot. Samuti palub hageja lepingu nr BL4916226 alusel kostjalt välja mõista viivise 1345,31 eurolt (põhinõue, tasumata arved, haldustasu) lepingujärgses määras, s.o 19,99% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (06.08.2025-16.09.2025) summas 30,95 eurot. Lepingu nr BL4930598 alusel palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 7221,88 eurolt (põhinõue) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (06.08.2025 16.09.2025) summas 84,35 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lisaks on hageja taotlenud alates hagi esitamisest edasiulatuva viivise väljamõistmist. Hageja taotleb lepingu nr BL4916226 alusel põhivõlgnevuselt 1345,31 eurolt viivist 19.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul seega välja mõista viivised kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 1345,31 eurolt arvestatav lepingujärgne viivis 19,99% aastas alates 17.09.202515.01.2026 (k.a) on 89,15 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt lepingu nr BL4916226 alusel väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.01.2026 seisuga kokku summas 120,10 eurot (30,95 eurot + 89,15 eurot). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv viivis lepingujärgses määras 19,99% aastas alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 16.01.2026 kuni põhinõude 1345,31 euro tasumiseni. Lepingu nr BL4930598 alusel põhinõudelt 7221,88 eurolt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.09.2025-15.01.2026 (k.a) on 243 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.01.2026 seisuga kokku summas 327,35 eurot (84,35 eurot +

4

243 eurot). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 16.01.2026 kuni põhinõude 7221,88 euro tasumiseni. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Leping nr BL4916226 sõlmiti 09.09.2024 ja leping nr BL4930598 sõlmiti 13.09.2024 ning lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,65%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad (33,13% ja 31,41%) on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (3x16,65=49,95%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hagiavaldusest selgub, et kontrollitud on lepingu nr BL4916226 sõlmimise eelselt kostja krediidivõimelisust. Hagiavalduses on märgitud, et kostja täitis krediidiküsimustiku, edastas hagejale oma pangakontoväljavõtted laenutaotlemisele eelnenud 3 kuu osas (hageja kontrollis kostja regulaarseid sissetulekuid ja kohustusi, dtl-d 110-140) ning hageja kontrollis ka kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid (dtl 141). Lisaks tegi hageja päringu rahvastikuregistrisse, millest tuvastas, et kostjal puuduvad ülalpeetavad (dtl 142-143). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja krediidilepingut nr BL4916226 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Lepingu nr BL4930598 osas hageja menetlusökonoomia kaalutlustel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud. Sealjuures juhtis hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et lepingu nr BL4930598 osas on hageja esitanud nõude seadusjärgses määras, loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimist lepingu nr BL4930598 osas. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

5

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 770 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagi kohaselt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuluks ka õigusabikulu, mis on hagi koostamise eest fikseeritud tasuna kokku summas 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks hageja fikseeritud õigusabikulu summas 100 eurot, arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS §-des 313, 314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.