OÜ Aktiva Finance Group hagi Ž I vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
847,23 eurot
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Ahto Järvela KOSTJA: Ž I, ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Ž Ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 06.12.2022 sõlmitud võlatunnistusest nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 413 eurot, 27.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 68,41 eurot ja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Ž Ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (413 euro) tasumata jäägilt alates 28.06.2024 kuni põhivõlgnevuse 413 euro täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud 62% ulatuses kostja Ž I kanda ja 38% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning välja mõista Ž Ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 387,50 eurot.
6.Välja mõista kostjalt Ž Ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (387,50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Harju Maakohtule 24.08.2023 hagi Ž I vastu võlgnevuse nõudes. 21.09.2023 kohtumäärusega saatis kohus tsiviilasja kohtualluvusel menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis Ž I 06.12.2022 OÜ-ga Aktiva Finants võlatunnistuse ja võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 670,39 eurot, millest põhisumma on 529,97 eurot, viivis 31,19 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, intress 58,20 eurot ja graafiku viivis 11,03 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 25 eurot. Kostja ei ole võla katteks makseid teostanud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal võlgnevus summas 695,39 eurot (670,39 + 25). Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0,05% iga kalendripäeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 29.01.2023 kuni 24.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 55,12 eurot ning edaspidine viivis alates 25.08.2023 tasumata põhinõudelt määraga 0,05% päevas.
3.01.11.2023 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta. Hageja ühtegi puudust ei kõrvaldanud. 02.01.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja jätkuvalt ühtegi puudust ei kõrvaldanud. 01.02.2024 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.03.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 29.02.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 09.05.2024 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Määruses selgitas kohus hagejale muuhulgas, et kohtupraktika seoses võlatunnistustega on peale hagiavalduse menetlusse võtmist muutunud, v.t. Riigikohtu 24. novembri 2023 määrust tsiviilasjas nr 2-21-13098. Kohus selgitas, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millise õigussuhte raames tekkis algne kohustus või tunnustatud võlg ehk mis on võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks, seega ei saa kohus võtta seisukohta, kas kostja tunnistas võlatunnistust andes laenulepingust või muust kohustusest tulenevat võlga ja kas võlatunnistus on kehtiv. Kohus märkis samas, et hagiavaldusest nähtuva põhjal sisaldab võlatunnistusega hõlmatud võlgnevus intressi, seega on eelduslikult tegemist laenulepinguga (tarbijakrediidilepinguga). Viimasel juhul ei ole täiendavate andmete esitamiseta tarbijale antud krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta võimalik kontrollida hagi aluseks olevaid asjaolusid (lepingu kehtivust), mis muudab hagi õiguslikult põhjendamatuks. Kohus andis hagejale tähtaja täpsustamaks, mis on 06.12.2022 võlatunnistuse nr
281645 aluseks olev(ad) krediidileping(ud) ja kuidas on täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõuded, kui tegemist on tarbijakrediidilepingu(te)ga.
4.Hageja selgitab 24.05.2024 esitatud seisukohas, et võlatunnistuse alusvõlasuhteks on kostja ja Inbank AS vaheline 04.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. L89007145387, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Lepingu nr nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 40,11% aastas ja intressimäär 22,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 500 eurot, intressimäära 22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.12.2026, osamaksete tähtpäeva 15, laenulepingu sõlmimise tasu 35 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.08.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.08.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 26.08.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: sissetulek 767,60 eurot. Taotluses märkis kostja sissetuleku suuruseks 900 eurot ning kohustuste suuruseks 200 eurot. Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 87 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu
alusel saadud summa 413 eurot (500-87). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.08.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 15.05.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 141 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 87 eurot, seega võlgnevuses on 54 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 23. osamaksest 15.11.2023 Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 54 eurolt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt.
5.Hageja selgitab, et laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 500 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 15.05.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 25.08.2022 summas 58,20 eurot (15,18+15,18+14,85+9,85+3,14 (494,34 x22,9% / 360 x 10 = 3,14 eurot)). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 4.12.2021 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 25.08.2022 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.05.2022-15.08.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50). Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 10.11.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 18.11.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 02.12.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500 eurolt lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni 24.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 200,02 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 500 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 25.05.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
6.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.03.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 29.02.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
8.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja Ž I on sõlminud hagejaga 06.12.2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr. 281645. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 670,39 eurot, millest põhisumma 529,97 eurot, viivis 31,19 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, intress 58,20 eurot ja graafiku viivis 11,03 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 25 eurot.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Olukorras, kus võlausaldaja esitab kohtule võlgniku vastu tehingulisest võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus tegema kindlaks võlatunnistuse õiguslikud tagajärjed. Selleks tuleb esmalt kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga tõlgendada, kas võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne. Võlatunnistuse tõlgendamisel VÕS § 29 järgi tuleb lähtuda eelkõige poolte ühisest tahtest ning võtta arvesse, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt RKTKo10.04.2024, 2-21-5364/37, p 13).
11.Konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes on tegemist siis, kui võlatunnistust tõlgendades selgub, et hoolimata poolte kasutatud sõnastusest oli nende eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu kohustus, st iseseisev nõude alus senise võlasuhte asemele või kõrvale. Seega tuleb võlausaldajal, kes tugineb võla sissenõudmisel konstitutiivsele võlatunnistusele, tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel korral eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse korral piisab võlausaldajal võlasissenõudmiseks võlatunnistuse esitamisest ning võlgnik saab esitada sellele alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 lg 1) tuleneva vastuväite (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 14).
12.Hageja on esitanud maksekokkulepe, millele hageja viitab kui võlatunnistustele (dtl 47 - 52). Maksekokkuleppe teine lehekülg on pealkirjastatud kui „Võlatunnistus“ ning kolmandal leheküljel, mis on pealkirjastatud uuesti kui „Maksekokkulepe“, räägitakse segamini nii maksekokkuleppest, maksegraafikust kui ka võlatunnistusest, neid ja nende õiguslikku režiimi eristamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 06.12.2022 võlatunnistuse nr xxxx näol on tegemist konstitutiivsete võlatunnistustega. Esitatud dokumendist ei nähtu, et pooltel oli soov luua abstraktne kokkulepe algse lepingu kõrvale. Kokkuleppest on võimalik saada aru, et eelnevalt on sõlmitud krediidileping (kuna selle alusel on tekkinud mh intressivõlg), sellest on tekkinud võlg ning poolte tahe on kokku leppida selle võla tasumises uue maksegraafikuga ja sellega seotud tingimused. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimist deklareeritakse vaid kokkuleppe teisel leheküljel. Dokumendi sisust konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimise soov aga ei nähtu. Seda näitlikustab lepingu tingimus, mille kohaselt „võlatunnistus ei kujuta endast kokkulepet Võlausaldajaga maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt“. Eeltoodu viitab otseselt, et tegelikult ei kujundatud eelmist kohustust ümber ega loodud uut iseseisvat kohustust, kuna võlalt jooksev viivise arvestus ei katkenud, vaid ilmselt kulges edasi. Võlatunnistust allkirjastades on kostja olnud olukorras, kus tal oli juba tähtaegselt tasumata võlgnevus summas 675,39 eurot (dtl 50). Seega on suure tõenäosusega võlatunnistus sõlmitud olukorras, kus kostjale selgitati, et alternatiivina pöördutakse kostja vastu koheselt nõudega kohtusse ning kostja, suure tõenäosusega väheste õigusalaste teadmise tõttu, on pidanud võlatunnistuse sõlmimist soodsamaks ja mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata võlausaldaja kavatsusi.
13.Seega ei saa kohus eeldada, et antud juhul oli kostjal kindel soov luua dokumendi allkirjastamisega iseseisev abstraktne võlakohustus ning loobuda tarbijakrediidilepinguid
reguleerivatest tarbijate õiguseid kaitsvatest imperatiivsetest sätetest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Siinjuures tuleb arvestada, et tarbijast krediidivõtja enamasti ei orienteeru juriidilistes terminites. Võlgu jäänud tarbija eesmärgiks, võib eeldada, on eelkõige ajatada võla tasumine ja mitte kanda kohtuvaidluse või täitemenetlusega tekkivaid täiendavaid kulusid.
14.Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, vaid deklaratiivsega. Tegemist ei olnud võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, vaid tehinguna õiguslikult siduva võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p-d 15-15.1). See tähendab, et kui võlatunnistuse aluseks olev tehing on tühine, on tühine ka võlatunnistus.
15.Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, peab hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid nõude eelduseid.
16.Tuleb eeldada, et võlatunnistuse alussuhte poolteks on võlatunnistuse pooled. Kui hageja ei ole alusvõlasuhte pool, ei muuda see võlatunnistusele tugineva poole tõendamiskoormist, sh kohustust tuua kohtu ette kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud. 24.05.2024 seisukohas on hageja selgitanud, et võlatunnistuse aluseks on kostja ja Inbank AS vaheline tarbijakrediidileping nr. xxxx, mis on sõlmitud 04.12.2021 (dtl 98-103) ja mille alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl 104). Hageja on esitanud kohtule 26.08.2022 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Inbank Finance AS 26.08.2022 loovutanud lepingust nr. xxxx tuleneva nõude Aktiva Finants OÜ-le (dtl 116).
17.Võlatunnistuse kehtivust peab kohus hindama ka siis, kui kostja ei ole võlatunnistuse tühisusele tuginenud, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 mõttes. Kohus peab võlatunnistuse kehtivuse kontrollimisel omal algatusel hindama, kas võlatunnistus on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega.
18.Kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RK 2-21-13098 p 28). Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (RK 2-21-13098 p 29).
19.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude
loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
20.Lepingu sõlmimise ajal 04.12.2021 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 40,11% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
21.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
22.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
23.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
24.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku
hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
25.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
26.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
27.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et taotlust esitades märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikku andmebaasi – taust.ee ja teostas päringu Maksu- ja Tolliametile, mille vastus oli 767,60 (eurot). Kuigi sõlmides 04.12.2021 Inbank Finance AS-ga väikelaenulepingut nr. xxxx on kostja volitanud AS-i Inbank tegema andmetega tutvumiseks päringuid kostja pensionikonto kohta EVK-s, ei nähtu nimetatud päringu teostamist.
28.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja nimetab hagis, et teostas päringu Maksu- ja Tolliametile, kuid kostjaga seostatavat päringu teostamist hagile lisatud dokumentidest ei nähtu. Samuti puudub lepingus viidatud Pensionikeskuse päring. Olukorras, kus võlausaldaja kostja taotluses märgitud sissetulekuid andmebaasidest (nt. Pensionikeskusest) ei kontrollinud, oleks krediidiandja pidanud küsima kostjalt täiendavalt tema konto väljavõtet, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust või ülalpeetavate olemasolu. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul on hagejapoolne kostja finantskäitumise kontroll piirdunud maksehäirete kontrollimisega. Tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.
29.Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 403 4 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks peamiselt kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
30.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et
laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
31.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
32.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Intressimäär alates laenu väljastamisest kuni laenulepingu lõppemiseni oli null, seega jätab kohus rahuldama hageja intressinõude summas 58,20 eurot.
33.Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Pooled on kokku leppinud igakuise osamakse suuruseks 17,68 eurot. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on kehtivalt laenulepingu 25.08.2022 üles öelnud, kuivõrd kostja on alates 15.05.2022 osamaksest tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles öelda. Seega on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud.
34.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Hagiavalduse kohaselt oli väikelaenulepingu laenusummaks 500 eurot ning kostja tagastas krediiti summas 87 eurot. Seega on tagastamata põhivõla suuruseks 413 eurot (500 – 87), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata jääb põhinõue summas 116,97 eurot (529,97 – 413).
35.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue rahuldamata ka haldustasu 10 euro ja võlatunnistuse lepingutasu 25 euro osas, kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
36.06.12.2022 võlatunnistuse kohaselt oli kostjal tasumata viivis summas 31,19 eurot ning graafiku viivis 11,03 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,05% iga kalendripäeva eest alates 29.01.2023 kuni 24.08.2023 55,12 eurot ning edaspidine viivis alates 25.08.2023 tasumata põhinõudelt määraga 0,05% päevas.
37.Kohus ei lähtu võlatunnistuses kokku lepitud viivisemäärast. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi
tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on 12,5% aastas.
38.Hageja nõue ei ole selge võlatunnistuses märgitud kostjalt nõutava viivise 31,19 euro ning graafiku viivise 11,03 euro osas. Hagis puuduvad selgitused, millisel perioodil, milliselt summalt ja millise määraga on hageja viivist arvestanud. Seega jätab kohus välja mõistmata eelmärgitud viivised summas 42,22 eurot (31,19 + 11,03). Kohus rahuldab osaliselt hageja viivisenõude perioodil 29.01.2023 kuni hagi esitamiseni 24.08.2023 (208 päeva eest), arvestades viivist tasumata põhinõudelt 413 eurolt seadusjärgses määras, mis teeb viivise suuruseks 25,65 eurot. Seega jääb osaliselt rahuldamata viivisenõue summas 29,47 eurot (55,12 – 25,65).
39.Tuginedes TsMS §-le 367 ja hageja taotlusele arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni, mis tasumata põhinõudelt 413 eurolt perioodil 25.08.2023 kuni 27.06.2024 (k.a) 308 päeva eest moodustab 42,76 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.06.2024 seisuga kokku 68,41 eurot (25,65 eurot + 42,76 eurot).
40.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.06.2024 edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (413 euro) tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse 413 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 413 euro suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 344,59 eurot (413 – 68,41).
41.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
42.VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt: 10.11.2022 kirja eest 15 eurot, 18.11.2022 kirja eest 5 eurot ning 02.12.2022 kirja eest 5 eurot, kokku 25 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist. Kohus jätab sissenõudmiskulude nõude rahuldamata summas 15 eurot.
43.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
45.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 750,51 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 286,86 eurot ehk 38% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda.
46.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 62% ulatuses ehk summas 151,90 eurot (245 x 62%).
47.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 676 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
48.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 12,40 eurot (TsMS § 4842) (20 x 62%).
49.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
50.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
51.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses, s.h täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,
lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, 24.05.2024 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ja lisada vajalikud tõendid ka nn esimesel korral. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 3 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 223,20 eurot (käibemaksuta) (3 x 120 x 62%).
52.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 387,50 eurot (riigilõiv 151,90 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 12,40 eurot ja õigusabikulu 223,20 eurot).
53.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
54.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
55.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.