Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. 1 (9)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

K. M. esitas 11.08.2023. a kohtusse hagiavalduse O. M. vastu liiklusõnnetusega põhjustatud kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiga, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1369 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt toimus xxxxxxxxx. a xxxxxxxxxxxxxxx liiklusõnnetus, kus kostja sõitis sõidukiga xxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx, sisse R. N. poolt juhitud hagejale kuuluvale sõidukile xxxxxxxx-xxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx. Kohapeal alguses kumbki sõidukijuht liiklusõnnetuse põhjustamist ei tunnistanud ja kutsusid sündmuskohale politseipatrulli. Hiljem, kui politseipatrull oli juba kohal, siis tunnistas kostja oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ja allkirjastas vastavalt liiklusõnnetuse teate. Oma kindlustusandjale edastatud selgitustes teatas kostja aga, et tegelikult ta liiklusõnnetuse põhjustamist ei tunnista ja allkirjastas liiklusõnnetuse teate vaid seetõttu, et oli peale kahte tundi sündmuskohal ootamist tekkinud olukorrast väsinud. 28.09.2020. a esitas hageja oma esindaja, R. N. , läbi kindlustusandjale, Swedbank P&C Insurance AS-ile, taotluse kõnealuse liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Swedbank P&C Insurance AS edastas 24.11.2020. a hageja esindajale, R. N. , kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise teatise. Nimetatud teatises leidis kindlustusandja, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav hageja sõiduki juht R. N. . Hageja lasi oma sõiduauto ise parandada, kandes ise remondikulud. Hageja sõiduauto parandamiseks kulus 1369 eurot. Kuivõrd kindlustusandja jõudis oma teatises väära otsuseni liiklusõnnetuse põhjustaja osas ja ka kostja hagejale kohtuväliselt tekitatud kahju ei hüvitanud, oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse hagiga kostja vastu liiklusõnnetusega põhjustatud kahju ja lisaks viivise nõudes. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, O. M. , hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et tema ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, sest liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutavaks hageja sõiduki xxxxxxxx-xxxx juht R. N. mitte kostja. Kostja väitel märkas ta peale vasakpöörde sooritamist ja edasi xxx tänaval sõites temast tagant paremalt poolt mööduda üritavat sõidukit, misjärel keeras ta avarii vältimiseks rooli vasakule ja hagejale kuuluv sõiduk sõitis talle parema külje pealt sisse. Seega liiklusõnnetuse põhjustamise eest oli vastutav hagejale kuuluva sõiduki xxxxxxxx-xxxx juht R. N. , mitte kostja. Kostja allkirjastas kohapeal liiklusõnnetuse teate, tunnistades liiklusõnnetuse põhjustamist, vaid seetõttu, et oli pärast mitmetunnist ootamist olukorrast väsinud, arvates, et kindlustusandja hüvitab kahju.

KOHTU SEISUKOHT

2 (9)

• xxxxxxxxx. a toimus Tartus xxx tänaval liiklusõnnetus, mille käigus põrkasid kokku R. N. poolt juhitud hagejale kuuluv sõiduauto xxxxxxxx-xxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx, ja kostja juhitud sõiduauto xxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx. • xxxxxxxxx. a koostasid ja allkirjastasid R. N. ja kostja sündmuskohal liiklusõnnetuse teate, milles märgiti liiklusõnnetuse põhjustajaks sõiduautot xxxxxxxxxxxxx juhtinud kostja (dtl 18-19). • Hagejale kuuluv sõiduauto xxxxxxxx-xxxx sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. • Kostja kindlustusandja, Swedbank P&C Insurance AS, keeldus 24.11.2020. a otsusega hageja sõiduautole tekkinud kahju hüvitamisest (dtl 11-12). • Hageja lasi enda sõiduauto ise remontida ja sõiduki remontimise kulud olid 1369 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt hageja sõiduautole liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamist, sõiduki remondi kulude ulatuses summas 1369 eurot, ja lisaks viivist kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et kuigi ta allkirjastas avarii sündmuskohal liiklusõnnetuse teate, siis tegelikult tema liiklusõnnetust ei põhjustanud.

rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1056 lg 3 järgi ei välista ega piira samas jaos sätestatu nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. VÕS § 1057 näeb ette erisusena mootorsõiduki valdaja riskivastutuste, mille kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Eelnimetatud riskivastutuse sätete kohaselt on kahjunõude eelduseks kahju tekkimine põhjuslikus seoses mootorsõiduki kui suurema ohu allika käitamisega ja sellest tuleneva riski realiseerumisega ning vastutust välistavate asjaolude puudumine. Erinevalt deliktilise vastutuse üldsätetest ei ole riskivastutuse sätete järgi kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks kahju põhjustanud isiku süü. Hageja tugineb hagi alusena sellele, et temale põhjustati kahju kostja poolt mootorsõiduki käitamise tulemusena. Hageja nõuab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Samas ei ole hageja väljendanud selgelt, et ta soovib kohtu hinnangut üksnes süül põhineva deliktilise vastutuse kohta. Seetõttu, arvestades hageja nõuet ja hagi aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et hageja nõude õigusliku alusena on kohaldatavad riskivastutuse sätted. Pooled ei ole esitanud ega toonud kohtu ette asjaolusid, mille esinemisel on VÕS § 1057 kohaselt kostja kui mootorsõiduki valdaja vastutus välistatud. Hageja nõude eelduseks on see, et hagejal tekkis kahju põhjuslikus seoses kostja poolt mootorsõiduki kui suurema ohu allika käitamise ja sellest tuleneva riski realiseerumise tulemusena. Selle üle ongi poolte vahel keskne vaidlus. Hageja väitel põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai tema sõiduk kahjustada, kostja. Kostja sellega ei nõustu ja väidab, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja sõidukit juhtinud R. N. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab kahju hüvitamise üldisi eeldusi, sh kahju ja põhjuslikku seose kostja teo ja kahju vahel, tõendama hageja. Kui hageja esitab asjaolu kohta tõendid, peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 13.11.2017. a nr 2-14-62732), et kuigi hagimenetluses on hagi aluseks olevate asjaolude, sh kahju hüvitamise eelduste, tõendamise kohustus hagejal, ei ole hageja tõendamiskoormus siiski piiramatu ja hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber. Kohus leiab, et antud olukorras, kus kostja allkirjastas avarii sündmuskohal liiklusõnnetuse teate, mille kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustajaks kostja, siis hea usu põhimõttest tulenevalt pöördub poolte tõendamiskoormus ümber ja vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama seda, et tema liiklusõnnetust ei põhjustanud. Kohus selgitas ka kohtuistungil (dtl 97) vastavalt pooltele nende tõendamiskoormust.

4 (9)

5 (9)

O. M. andis ütlusi (dtl 101-105) selle kohta, et ta töötab õpetajana Tartus xxx tänaval asuvas xxšxxxxxxxxxxx. Liiklusavarii toimumise päeval sõitis ta autoga kooli juures asuvast parklast välja xxx tänavale. Parklast välja sõites vaatas ta mõlemale poolele, autosid ei olnud ja ta sõitis väravast välja, keeras vasakule xxx tänavale ja suundus sõitma otse mööda seda xx tänavat. Järsku tundis ta, et mingi auto tagant sõidab talle paremalt poolt sisse. Ta oli sellest ehmunud, pidurdas ja keeras rooli vasakule. Pärast avarii toimumist tuli sinna kooli majandusjuhataja, kes oli situatsiooni pealt näinud ja ütles talle, et ta ei ole süüdi, sest teine sõiduk oli tema taga ja üritas sõita temast paremalt poolt mööda. Mingile kokkuleppele nad teise sõiduki juhiga ei jõudnud ja välja kutsuti politsei. Politsei mingit seisukohta ei võtnud ja soovitas juhtidel jõuda kokkuleppele. Kostja sõnul oli tema ainuke soov sündmuskohal sealt lihtsalt rutem minema saada. Politseid tuli väga pikalt oodata ja talle toodi sündmuskohale tema 4-aastane laps, keda ta pidi hoidma, ning lisaks ootas teda kodus teine laps, keda ta pidi trenni viima. Seetõttu oli ta nõus täitma liiklusõnnetuse teate. Kostja seletas: „ Ja, ma täitsin, et las olla, et las olen antud juhul süüdi, ma tahan ära saada, mul on väike laps ka seal. Mul ei olnud mitte mingit teist võimalust sealt ära minna.“ Kostja sõnul oli tal tol hetkel ükskõik, mida sinna kirjutada, sest tema ainuke eesmärk oli sealt ära saada. Ta lootis oma kaskokindlustusele. Hiljem helistas talle kindlustusandja ja küsis, et miks ta kirjutas liiklusõnnetuse teatele alla, nõuti temalt selgitust ja öeldi, et tema ei ole süüdi. Hiljem tegi kindlustusandja otsuse, milles oli märgitud, et tema süü on null protsenti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud seda, et tema ei põhjustanud xxxxxxxxx. a toimunud liiklusõnnetust ja liiklusõnnetuse põhjustas hoopis hageja sõidukit juhtinud R. N. . Kohus märgib esiteks, et asjaolu, et kostja kindlustusandja hinnang liiklusõnnetuses osalenud juhtide vastuse kohta ei ole kohtule siduv. Kindlustusandja otsus kahju mitte hüvitada on tehtud ainult kostja kui kindlustusvõtja seletuste põhjal, mis erinevad liiklusõnnetuse teatel kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaoludest. Kohus leiab, et ka kostja vande all antud ütlused ei tõenda seda, et tema tegelikult liiklusõnnetust ei põhjustanud ja see toimus seoses hageja sõiduki juhi tegevusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja seletused liiklusõnnetuse asjaolude kohta kooskõlas muude tõenditega ega ole usutavad. Hageja esitatud fotodest sündmuskohalt (dtl 15, 16) ja sõidukijuhtide endi poolt vahetult pärast liiklusõnnetuse tummist koostatud liiklusõnnetuse teatest (dtl 18-19) nähtub, et kostja sõiduk on kahesuunalisel tänaval vasakul pool, vastassuunalisel sõidureal, osaliselt vasakul asuval kõnniteel. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 14 lg-le 1 on sõidukite liiklus parempoolne. LS § 17 lg 3 kohaselt peab juht parklast, õuealalt, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 48 lg 2 järgi peab juht pöördel ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Nimetatud sätteid arvestades oleks pidanud hageja kooli parklast xxx tänavale vasakpööret sooritades andma seal liikunud sõidukitele teed ja ristmikult xxx tänavale välja sõites suunduma kahesuunalise tee parempoolsesse sõiduritta. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutavad kostja ütlused selle kohta, et ta sattus sõidutee vasakusse ritta seetõttu, et hageja sõiduki juht üritas temast paremalt mööda sõita ja seejärel keeras kostja oma sõiduki rooli vasakule. Kui kostja oleks xxx tänavale pöörates sõitnud seal kahesuunalise tee parempoolses sõidureas, siis mõistlikult võttes ei saanud temast tagapool liikunud sõiduk temast paremalt poolt mööda sõita. Fotodelt (dtl 15, 16) on näha, et sõidutee paremas ääres on pargitud sõidukid, mistõttu õiges sõidurajas ees liikuvast sõidukist paremalt möödasõit ei ole üldse võimalik. Hageja

6 (9)

esitatud dokumentaalsete tõenditega, s.o fotodega sündmuskohalt (dtl 15, 16) ja juhtide koostatud liiklusõnnetuse teatega, on kooskõlas tunnistaja R. N. ütlused, mille kohaselt teostas ta xxx tänaval vasakult möödasõitu paremale pargitud autodest, kui kostja keeras ette oma sõidukiga teostades vasakpööret kooli hoovist. Hageja esitatud tõendid annavad alust järeldada, et kostja rikkus parklast või õuealalt xxx tänavale vasakpööret teostades LS § 17 lg-s 3 ja LS § 48 lg-s 2 sätestatud liiklusnõudeid, sh ei andnud teed tänaval liikunud hageja sõidukile, põhjustades nii liiklusõnnetuse. Kostja allkirjastas kohapeal ka liiklusõnnetuse teate, milles kinnitas liiklusõnnetuse põhjustamist. Kostja poolt hilisemalt antud ütlused liiklusõnnetuse asjaolude ja põhjuste kohta ei ole usutavad ega kooskõlas hageja esitatud tõenditega. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada hageja sõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumist või tema osa liiklusõnnetuse põhjustamises. Seega vastutab kostja hagejal liiklusõnnetusega seoses tekkinud kahju eest.

7 (9)

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist kahjuhüvitise nõudelt. Kuna sellise kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, siis leiab kohus, et VÕS § 113 lg 2 alusel on põhjendatud hageja nõue viivise saamiseks alates hagi esitamisest, s.o alates 11.08.2023. a. Põhjendatud on arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt mõistab kohus viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades sealjuures, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäär oli alates 1. juulist 2023. a 4,00 % ja on alates 1. jaanuarist 2024. a 4,50 %, siis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o alates 11.08.2023.a kuni 27.06.2024. a, kujuneb 1369 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras viivise suuruseks 148,05 eurot. Edasiulatuvalt alates 28.06.2024. a mõistab kohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise nõude täitmiseni.

8 (9)

Hagiavalduse ja hageja menetluskulude nimekirja (dtl 111-113) kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 720 eurot. Kostja hageja menetluskulude kohta seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku summas 315 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 315 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Tarmo Pilv. Menetluskulude nimekirja (dtl 111-113) kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid alljärgnevalt: asjaoludega tutvumine, kliendi nõustamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kohtuistungiks valmistumine, kohtuistungil osalemine, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja esindaja tunnitasu on 2023. aastal 120 eurot + käibemaks ja 2024. aastal 150 eurot + käibemaks. Kokku on esindaja arvestanud kõikide toimingute eest tasu koos käibemaksuga summas 720 eurot. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda märgitud hageja esindaja toimingud vajalikuks. Kohtu hinnangul saab lugeda ka mõistlikuks esindaja tasumäära, mis on 120 eurot kuni 150 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja ei ole välja toonud eraldi iga toimingu ajakulu, kuid arvestades taotletava tasu suurust kokku ja esindaja tunnihinda, saab ajakuluna arvestada kokku ca 11 tundi. Arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, leiab kohus, et esindaja ajakulu sellises ulatuses oli mõistlikult vajalik. Hageja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kes ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on TsMS § 174 lg 10 kohaselt hageja menetluskulud hüvitatavad koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja vastaspoole hüvitatavaks hageja menetluskulud kokku summas 1035 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 720 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1035 eurot kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.