Aktiva Finance Group OÜ hagi X ja Y vastu abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
8500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostjad: X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
14.05.2024 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks X ja Y vahel 03.05.2023 sõlmitud abieluvaraleping.
3.Lõpetada X ja Y ühisomand 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist XXX (registriosa nr xxxxxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada saadav raha pärast täitekulude mahaarvamist kostjate vahel võrdsetes osades.
4.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2200 eurot ja mõista see summa Xlt ja Ylt solidaarselt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta Harju Maakohtu 06.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni otsuse täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
2-23-9548 tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja; algse kaashageja AS Aktiva Portfolio (kustutatud) õigusjärglane) esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks.
2.Kohus tagas hagi 06.07.2023 määrusega, millega arestis kostjale II kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa vaidlusalusest korteriomandist ja kandis hageja(te) kasuks kinnistusraamatusse mõttelise osa käsutamise keelumärke.
3.Kohus kuulas pooled ära 24.04.2024 istungil, kuhu kostjad ei ilmunud, ning 14.05.2024 kohtuistungil. Vaatamata kohtu hoiatustele ei kaasanud kostjad istungile tõlki ega taotlenud tõlgi kaasamist kohtult. Kostjate ebapiisava keeleoskuse tõttu jätkas kohus poolte ühisel taotlusel asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
4.Hageja palub kohtul: (1) tunnistada kehtetuks X ja Y vahel 03.05.2023 sõlmitud abieluvaraleping; (2) lõpetada X ja Y ühisomand 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist XXX (registriosa nr xxxxxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada saadav raha pärast täitekulude mahaarvamist kostjate vahel võrdsetes osades. 24.10.2023 menetlusdokumendis täpsustas hageja otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlust, loobudes hagiavalduse p-s 9.5.4 esitatud taotlusest määrata, et enampakkumise tulemist tuleks täita hageja nõuded kostja I vastu.
5.Hageja peamised väited on järgmised. −
Hageja ja tema õiguseellase kasuks on tehtud täitedokumendid (kohtulahendid tsiviilasjades 2-23-104592, 2-22-114991, 2-22-112488, 2-22-112487, 2-22-118636, millega on kostjalt I kokku välja mõistetud 21 557,29 eurot. Täitedokumentide alusel on algatatud täiteasjad, milles laekumiste järel on võlgnevuse jääk 21 277,20 eurot, millele lisandub viivis.
−
Täitemenetlused võlgnikust kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud, mille kohta on kohtutäiturid Risto Sepp ja Kaire Põlts 14.12.2022 esitanud hagejale õiendid täitemenetluste võimatuse kohta. Õiendite kohaselt on kostja I sissetulek 1517,04 eurot (bruto), pension, vanemahüvitised ja sotsiaaltoetused puuduvad. Kostja I suhtes läbi viidavaid täitemenetlusi Eesti Vabariigis on kokku 6 tk, rahuldamata nõuete kogusumma on ca 27 804,67 eurot (K. Põltsi õiend) või ca 31 500 eurot (R. Sepa 2 (8)
2-23-9548 õiend). Kostjale I kuulub ühisomandisse korteriomand registriosa nr-ga xxxxxxx. Kostjal I puudub muu lahusvara, mille arvelt nõuet täitemenetluses täita. −
05.10.2022 edastas hageja kostjatele ühisvara jagamise hoiatuse, mille järgselt pidasid pooled võlgnevuste tasumise osas läbirääkimisi kuni detsember 2022.
−
03.05.2023 sõlmisid kostjad abieluvaralepingu, millega lepingu esemeks olev 1⁄2 suurune mõtteline osa abikaasadele ühisvarana kuuluvast korteriomandist registriosa nr-ga xxxxxxx (väärtusega 23 000 eurot) jäi kostja II lahusvaraks ning kostja I ei soovinud ega saanud kostjalt II selle eest rahalist kompensatsiooni. Kostja I on seega olulises osas, s.o vähemalt 11 500 euro osas, oma varast loobunud.
−
Kõik hageja algatatud täitemenetlused kostja I vastu olid algatatud enne 03.05.2023 abieluvaralepingu sõlmimist.
−
08.11.2022 hüpoteegi seadmise leping on näilik tehing, millega on loodud kunstlik võlgnevus Q (kostja I ema) ees eesmärgiga ühisvara jagamise nõudest vabaneda. Kostjad venitasid hagejaga peetavaid kompromissläbirääkimisi, et vara enda nimelt välja viia.
−
08.11.2022 hüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt oli hüpoteegiga tagatud kostja I ema nõuded mõlema kostja vastu. Väidetavad laenud võisid olla võetud perekonna huvides, võttes arvesse, et laenuandja on kostja I ema. Seega ei saa nõustuda, et 03.05.2023 tehinguga müüdi kostja I emale kostja I 1⁄2 mõtteline osa korterist.
6.Kostjad vaidlevad hagile vastu, nende peamised vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. −
Aastatel 2018–2022 võttis kostja I Qlt laenu 23 000 eurot. 12.01.2022 võlatunnistuse kohaselt pidi kostja I laenu tagastama hiljemalt 25.09.2022. Kostja I ei ole laenu tagastanud. 08.11.2022 sõlmisid kostjad ja Q hüpoteegi seadmise lepingu, leppides kokku, et kõiki 12.01.2022 võlatunnistusest tulenevaid Q nõudeid kostjate vastu tagab seatav hüpoteek.
−
03.05.2023 sõlmisid kostjad ja hüpoteegipidaja Q hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe ning korteriomandi mõttelise osa müügilepingu, millega kostjad müüsid hüpoteegipidajale 23 000 euro eest 1⁄2 suuruse mõttelise osa vaidlus-alusest korteriomandist. Pooled leppisid kokku, et nad tasaarvestavad vastastikused rahalised nõuded, mis tulenevad 12.01.2022 võlatunnistusest.
−
Kostja I ei ole 03.05.2023 abieluvaralepinguga loobunud oma varast eesmärgiga kahjustada võlausaldajate huve. Kostjad müüsid Qle põhimõtteliselt kostja I 1⁄2 suuruse mõttelise osa korterist. Abieluvaraleping sõlmiti, et teine 1⁄2 suurune mõtteline osa poolte ühisvarasse kuulunud korterist kuuluks kostjale II, kuna kostja II ei vastuta kostja I võlgnevuste eest.
−
Vaidlusalune korteriomand on koormatud hüpoteegiga Q kasuks, kes aitas kostjatel korteri ostu finantseerida. Isegi kui kohus hagi rahuldab, tuleb korteriomandi müügist saadavast rahast ennekõike tasuda hüpoteegiga tagatud laen, mida kostjad ei ole tänaseni hüpoteegipidajale tagastanud.
7.Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda.
7.1.Hageja nõuab menetluskuluna 2740,37 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust määraga 169 eurot tunnis (käibemaksuta) 10 tunni ja 25 minuti eest summas 1760,37 eurot ning riigilõivust summas 980 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Hageja nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta ja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. 3 (8)
2-23-9548
7.2.Kostja I vaidleb hageja menetluskuludele vastu, kuna kulud on ülemäärased ja hageja ei ole esitanud tõendeid esindaja teenuste eest tasumise kohta. Kostja II seisukohta ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. −
Kostja I suhtes on hageja 17.03.2023 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 027/2022/3460 (täitedokumendiks 01.03.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23104592, võlgnevuse summa 4989,38 eurot), mille raames laekumisi ei ole toimunud (dtl 21–23).
−
Kostja I suhtes on hageja 05.09.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 025/2023/1228 (täitedokumendiks 31.05.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22114991, võlgnevuse summa 2784,32 eurot), nõude katteks on laekunud 61,38 eurot – tasumata jääk 2722,94 eurot (dtl 24–27).
−
Kostja I suhtes on hageja 13.10.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus (täitedokumendiks 13.05.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-112488, võlgnevuse summa 6143,06 eurot), mille raames laekumisi ei ole toimunud (dtl 28–30).
−
Kostja I suhtes on hageja 19.08.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 025/2022/2913 (täitedokumendiks 13.05.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22112487, võlgnevuse summa 5740,41 eurot), nõude katteks on laekunud 61,71 eurot – tasumata jääk 5521,70 eurot (dtl 31–33).
−
Kostja I suhtes on hageja 13.10.2022 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus (täitedokumendiks 01.07.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-118636, võlgnevuse summa 1900,12 eurot), mille raames laekumisi ei ole toimunud (dtl 34–37).
−
Kohtutäiturid Risto Sepp ja Kaire Põlts on esitanud hagejale õiendid täitemenetluste võimatuse kohta, mille kohaselt puudub kostjal I muu lahusvara, mille arvelt täitemenetluses nõudeid täita (dtl 38–39, 40–42).
−
Kostjad sõlmisid abielu kestel 03.05.2023 abieluvaralepingu, millega 1⁄2 suurune mõtteline osa abikaasadele ühisvarana kuuluvast korteriomandist registriosa nr-ga xxxxxxx (väärtusega 23 000 eurot) jäi kostja II lahusvaraks ning kostja I ei soovinud ega saanud kostjalt II selle eest rahalist kompensatsiooni (dtl 122–128).
−
03.05.2023 abieluvaraleping sõlmiti pärast täitemenetluste alustamist.
10.Kostjate vahel 03.05.2023 sõlmitud abieluvaralepingu täitemenetluses tagasivõitmise õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 187 ja 190. TMS § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS-i 4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 näeb ette, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
11.Kohus leiab, et TMS § 187 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Hageja on tõendanud, et hagejal kui sissenõudjal on kehtiv täitedokument – hageja nõue kostja I vastu 4 (8)
2-23-9548 tuleneb kohtulahenditest tsiviilasjades nr 2-23-104592, 2-22-114991, 2-22-112488, 2-22112487 ja 2-22-118636, millega kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja kokku 21 557,29 eurot. Täitemenetlustes toimunud laekumiste järgselt on võlgnevuse jääk 21 277,20 eurot, millele lisandub viivis. Sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Nimelt puudub kostjal I kohtutäiturite 14.12.2022 õiendite kohaselt muu lahusvara, mille arvelt nõuet täitemenetluses täita. Kostjad ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud.
12.TMS § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui (p 1) abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist, (p 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või (p 3) enne TMS § 190 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
13.Kohus leiab, et kostja I loobus abieluvaralepingu sõlmimisega olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis. Nimelt loobus kostja I 03.05.2023 abieluvaralepinguga oma osast ühisvaras (1⁄2 suurune mõtteline osa vaidlusalusest korteriomandist). Abieluvaralepingus hindasid kostjad korteriomandi 1⁄2 suurune mõttelise osa väärtuseks 23 000 eurot (lepingu p 3.2, dtl 125). Kostja I ei soovinud ega saanud kostjalt II abieluvaralepinguga ühisomandist loobumise eest rahalist kompensatsiooni (lepingu p 4.3, dtl 125). Isegi kui korteriomand oli kostja I ema kasuks hüpoteegiga (summas 11 500) koormatud, oli tegemist kostja I ainsa märkimisväärse varaga, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõuet täita. Seega on kostja I loobunud abieluvaralepingu sõlmimisega olulisel määral oma osast ühisomandis.
14.Vaidlustamata asjaoludel sõlmiti abieluvaraleping pärast täitemenetlus(t)e alustamist, seega TMS § 190 p-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
15.TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis, mille puhul eeldatakse, et tagasivõidetava tehinguga on võlausaldajate huve kahjustatud (RKTKo 17.06.2021, 2-18-17826, p 12). Seega ei ole vaja tuvastada teise abikaasa s.o kostja II teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15.1.2.). Kostjatel oli võimalus TMS §-s 190 sätestatud eeldus ümber lükata. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kui võlausaldaja huve vaidlusaluse abieluvaralepinguga ei kahjustatud. Kostjad ei ole tõendanud, et neil on ühisvaras muud vara, kui see, mis 03.05.2023 lepinguga jagati. 03.05.2023 lepingut sõlmimata oleks võlausaldajal olnud võimalik oma nõue vähemalt osaliselt rahuldada kostjale I kuulunud varaosa arvel. Kui kostjad oleksid 03.05.2023 jaganud võrdselt nii vara kui kohustused või kui kostjale I oleks makstud hüvitist enam saadud vara arvelt, oleks kostja I saanud saadud rahast vähemalt osaliselt tasuda võla hageja ees.
16.Kostjad on esitanud vastuväite, et abieluvaraleping sõlmiti selleks, et 1⁄2 suurune mõtteline osa poolte ühisvarasse kuulunud korterist kuuluks kostjale II, kuna kostja II ei vastuta kostja I võlgnevuste eest. Abieluvaralepingu sõlmimisel kuulus kostjate ühisomandisse 1⁄2 suurune mõtteline osa vaidlusalusest korterist (lepingu p 3.1 jj, dtl 124). Abieluvaralepinguga loobus kostja I oma osast ühisomandis midagi vastu saamata, millega kahjustas võlausaldaja huve. Vastupidist järeldust ei saa tuletada sellest, millised olid kostjate varasemad võlasuhted ja tehingud, milliste suhtes võlausaldaja tagasivõitmist taotlenud ei ole. Lisaks ei ole kostjad tõendanud, et kostja I ema antud laen (mille katteks võõrandati kostja I emale enne abieluvaralepingu sõlmimist teine 1⁄2 suurune mõtteline osa varasemalt poolte ühisvarasse 5 (8)
2-23-9548 kuulunud korterist) ei olnud sõlmitud perekonna huvides. 08.11.2022 hüpoteegi seadmise lepingust (dtl 107–112) nähtuvalt tagati hüpoteegiga kostja I ema nõuded mõlema kostja vastu. Sisuliselt on kostja II 08.11.2022 hüpoteegi seadmise lepinguga seega tunnustanud kostja I ema nõuet kostjate vastu. Seega ei ole alust väita, et kostja I emale müüdi kohustuste katteks „kostja I 1⁄2 mõtteline osa“ korterist. Selleks tulnuks ühisvara eelnevalt jagada. Nii nagu ühisvara jagamisel tuleb jagada ka kohustused, tuleb abieluvaralepingu sõlmimisel arvestada, et sellega ei kahjustaks võlausaldajate huve (jättes lepinguga vara ühele ja kohustused teisele abikaasale).
17.Eelnev viitab eesmärgile anda vara tasuta üle kostjale II ning välistada seeläbi võimalus pöörata sissenõue kostja I osale ühisvarast kostja I kohustuste täitmiseks. Seega tuleb tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks kostjate abieluvaraleping ühes selles sisalduva asjaõiguslepinguga, mis on tõestatud Tallinna notari Piret Press poolt 03.05.2023. TMS § 190 alusel esitatavad tagasivõitmise hagid on suunatud eelkõige asjaõiguslepingu vaidlustamisele (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 18).
18.Kohus on kostjatele korduvalt (viimati 24.04.2024) selgitanud, et kostja I ema kasuks seatud hüpoteek ei takista hagi rahuldamist. Korteri 1⁄2 mõttelise osa müümisel enampakkumisel jääb seda koormav hüpoteek püsima, vähendades tõenäoliselt vara väärtust ja seeläbi kostjatele (eelkõige kostjale II, kes ei ole võlgnikuks) vara realiseerimisest laekuvat tulemit. Hagi rahuldamiseks ei ole seejuures vaja ega ka võimalik tõendada, kuidas täitemenetluse tulem jaotuks (RKTKo 27.03.2024, 2-20-7985, p 12.1).
19.TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TMS § 195 eesmärk on taastada lepingueelne olukord (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu tõttu. Kuivõrd poolte käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, tuleb selle õiguslikuks tagajärjeks mh lugeda see, et käsutust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt kostjate ühisvara hulgas. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 1⁄2 suurune mõtteline osa vaidlusalusest korteriomandist kuulus kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni kostjate ühisvarasse.
20.TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Abikaasade ühisvara jagatakse perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 järgi, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostjad ei ole ühisvara jagamise nõudele vastuväiteid esitanud. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kostjal I puudub vara, sh lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita, ning sissenõude pööramisega kostja I lahusvarale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamine, samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I (lahus)varale ei vii ka tulevikus nõude rahuldamiseni.
21.Kohus leiab, et hageja nõue ühisomandi lõpetamiseks korteriomandi mõttelise osa müümisega avalikul enampakkumisel on põhjendatud ning tagab abikaasadele õiglase hüvitise oma omandiosa eest. Seega tuleb lõpetada kostjate ühisomand 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist XXX selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada saadav raha pärast täitekulude mahaarvamist kostjate vahel 6 (8)
2-23-9548 võrdsetes osades. Kostjad ei ole nõudnud ühisomandi lõpetamist (tingimuslikult) mõnel muul viisil. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi tervikuna.
22.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse 06.07.2023 määrusega, arestides 1⁄2 suurune mõtteline osa vaidlusalusest korteriomandist ja kandes kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke hageja kasuks. Arvestades hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb hagi tagamise abinõud jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
23.Kohus selgitab, et on pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt võimalik ja mõistlik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel võimalik tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
26.TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks arvete esitamist ja saab taotluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks lahendada menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalide alusel.
27.Riigilõiv 980 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
28.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
29.Hageja esindaja tasumäär on 169 eurot (käibemaksuta) tunnis. Kohus ei nõustu hagejaga, et mitte-advokaadist esindaja nii kõrge tunnitasumäär oleks põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).
30.Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks 7 (8)
2-23-9548 toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, ei loe kohus 24.05.2024 teavituse koostamist ebaõnnestunud kompromissläbirääkimistest 5 minutit ületavas osas. Ülejäänud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Ehkki kohtuistungil osalemise kulu ei ole arvestatud protokollist nähtuvalt minuti täpsusega, loeb kohus taotletud ajakulu põhjendatuks, kuna 14.05.2024 istungiks ettevalmistamiseks täiendava ajakulu hüvitamist eraldi ei taotleta.
31.Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2200 eurot (lepingulise esindaja tasu 10 tunni ja 10 minuti eest tasumääraga 120 eurot tunnis; riigilõiv 980 eurot) ja mõistab selle kostjatelt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja taotleb kulude hüvitamist käibemaksuta.
32.Lähtudes hageja taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
33.TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.