nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood lepinguline esindaja A V Kostja: R M (isikukood xxx)
11542046),
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi R M vastu osaliselt.
2.Mõista R Melt (isikukood xxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja väikelaenulepingust xxx põhivõlg 1604,26 eurot, intress 81,20 eurot, viivis kuni 12.03.2024 143,82 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 385 eurot ja mõista R Melt välja 66% ehk 254,10 eurot OK Incure OÜ kasuks. R Mel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-24-104021 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 30.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2857,12 euro saamiseks. Kohus tegi 31.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.02.2024 määrusega maksekäsumenetluse ja edastas tsiviilasja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.03.2024 Harju Maakohtule hagi R M vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis xxx AS kostjaga väikelaenulepingu xxx laenusummaga 3600 eurot, intressimääraga 17,9% aastas, krediidikulukuse määraga 20,27% ja tagastamise lõpptähtpäevaga 05.01.2025. Laenusumma kuulus tagastamisele iga kuu 5 kuupäevaks ja maksimaalne tagasimakse suurus oli 52 eurot. Laen summas 3600 eurot on kantud vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kliendiga kokkulepitule lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava korralduseta. Krediidiandja poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 3691,79 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1995,74 eurot, intressi katteks 1659,25 eurot, lepingutasu katteks 35,00 eurot, viivise katteks 1,80 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 12.06.2023, 12.07.2023, 12.08.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 14.08.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 31.08.2023. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandajal lepingu üldtingimuste punkti 11.1.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 11.09.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 17.11.2023 teatisega.
4.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 1604,26 eurot (3600 eurot, millest on maha arvestatud põhiosa katteks tehtud tagasimaksed kokku summas 1995,74 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodi 12.05.2023-11.09.2023 eest kokku summas 99,10 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (12.09.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni (12.03.2024) kokku summas 143,82 eurot.
5.Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale peale lepingu ülesütlemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 15.11.2023 (25,00 eurot), 06.12.2023 (5,00 eurot), 10.01.2024 (5,00 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid.
6.Enne väikelaenulepingu sõlmimist on xxx AS teostanud krediidisaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist väikelaenu taotluse, R M xxx kontoväljavõtte ja telefoninõustamise põhjal Maksevõime hindamisel oli aluseks kliendi keskmine töötasu
2-24-104021 suurusega 615,60 eurot, töökoht xxx. Krediidianalüüsil võeti arvesse, et kliendil oli xxx AS-s igakuine krediidikohustus kuumaksega 52 eurot, väljaspool panka krediidikohustused puudusid. Creditinfos maksehäired puudusid. Laenulepingust tulenev kuumakse oli ca 94 eurot. Lepingu sõlmimisel moodustasid kostja igakuised krediidikohustused kokku ca 146 eurot, mis teeb tema sissetulekust ca 23,72 %.
7.Samuti sõlmis xxx AS kostjaga 03.07.2010 krediitkaardi kasutamise lepingu xxx krediidilimiidiga 4500 krooni ehk 287,60 eurot. 29.07.2013 esitas kostja krediitkaardi taotluse olemasoleva püsimaksega krediitkaardi lepingu nr xxx limiidi suurendamiseks. Swedbank AS sõlmis kostjaga 01.08.2021 püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xxx krediidilimiidiga 1300,00 eurot. Nõude aluseks on 01.08.2021 sõlmitud leping, mille alusel tekkis kostjal võlgnevus.
8.Kostja hakkas krediiti korduvalt kasutama korduvalt alates 05.07.2010. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 12.06.2023, 12.07.2023, 12.08.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 14.08.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 31.08.2023. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandajal lepingu üldtingimuste punkti 11.1.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 11.09.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 17.11.2023 teatisega.
9.Hageja nõuab kostjalt krediitkaardi kasutamise lepingu alusel põhivõlgnevust 879,16 eurot ja seadusjärgset viivist alates 12.09.2023 kuni 12.03.2024 summas 53,70 eurot.
10.Enne püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu krediidilimiidi suurendamist hindas xxx AS kostja krediidivõimelisust 2013 aasta krediitkaardi taotluse ja kostja xxx kontoväljavõtte põhjal. Maksevõime hindamisel oli aluseks kliendi keskmine töötasu suurus 533,47 eurot, töökoht OÜ xxx. Krediidianalüüsil võeti arvesse, et lisaks kõnealusele krediitkaardi lepingule oli kliendil xxx AS-s igakuised krediidikohustused kuumaksega kokku ca 80 eurot, väljaspool panka krediidikohustused puudusid. Creditinfos kehtivad maksehäired puudusid. Lepingust tulenev püsimakse oli 52 eurot kuus. Lepingu sõlmimisel moodustasid kliendi igakuised krediidikohustused kokku 132 eurot, mis teeb tema sissetulekust 24,74%.
11.Swedbanki poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et klient täitis püsimaksega krediitkaardi lepingust tulenevat kohustust enam kui 10 aastat ning väikelaenu lepingust tulenevat kohustust pea kaks aastat, järelikult oli R M lepingute sõlmimisel maksevõimeline.
12.Täiendavalt selgitab hageja oma 16.04.2024 menetlusdokumendis, et juhul kui laenusaaja pangakontole laekub tema igakuine sissetulek, teostab laenuandja analüüsi laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto käivete alusel. Lepingu sõlmimisel teostab laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist mainitud viisil, võttes arvesse igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.03.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel
2-24-104021 lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kogunud kostja kontoväljavõtte, st kuivõrd kostja arvelduskonto leping oli krediidiandja juures, siis oli krediidiandjal ka vahetu ligipääs kostja kontolt nähtuvatele andmetele mõlema tarbijakrediidilepingu sõlmimise hetkel.
22.Kohus hindab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist väikelaenulepingu xxx sõlmimisel 21.01.2020. Hageja on tõendanud, et xxx AS kontrollis kostja kontoväljavõtet nii kostja sissetulekut kui väljaminekuid, sh finantskohustusi teise krediidiandja ees.
23.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjal oli 21.01.2020 seisuga regulaarne stabiilne sissetulek (dtl 148) ning krediidiandja arvestas senist krediidikohustust 52 eurot ja lisanduvat kuumakset 94 eurot ning jõudis järeldusele, et igakuiseid krediidikohustused kokku summas 146 eurot moodustavad 23,72% sissetulekust. Maksehäired kostjal puudusid.
24.Hageja poolt esitatud tõendite ja selgituste alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on väikelaenulepingu xxx sõlmimisel järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes
2-24-104021 arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenumaksetena ca 23% oma igakuisest sissetulekust.
25.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud väikelaenulepingu xxx alusel laenu 3600 eurot ning kostja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid 1995,74 eurot.
26.Hageja ütles väikelaenulepingu xxx üles pärast seda, kui kostja jättis tasumata 11.06.2023, 11.07.2023 ja 11.08.2023 tagasimaksed, hoiatades kostjat 14.08.2023 kirjaga ning andes kostjale võimlause võlgnevuse tasumiseks kuni 31.08.2023. Kohus tuvastab, et 14.08.2023 lepingu ülesütlemine vastab seaduse nõuetele ja on kehtiv.
27.Ekslik on samas hagis esitatud seisukoht, et lepingu ülesütlemise teatise (dtl 69) alusel ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles 11.09.2023. Ülesütlemise teatisest tuleneb, et krediidiandja märas VÕS § 416 järgse täiendava tasumisetähtaja 31.08.2023 ning hoiatas, et tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral loeb xxx AS lepingu ühepoolselt üles öelduks. Vastavalt on 31.08.2023 tähtaja möödumise järgselt leping üles öeldud alates 01.09.2023, mitte 11.09.2023 nagu hageja hagis ekslikult märgib.
28.Seega on hagejal õigus nõuda väikelaenulepingu xxx alusel kostjalt põhivõlgnevust 1604,26 eurot ja kohus rahuldab põhinõude.
29.Hageja nõuab väikelaenulepingu xxx alusel intressi alates võlgnevusest osamaksest 12.05.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 11.09.2023 kokkulepitud määras 17,9% aastas, mis vastab 99,10 eurole. VÕS § 397 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda intressi. Kohus tuvastas, et leping on üles öeldud 01.09.2023, seega on hagejal õigus nõuda intressi kuni 01.09.2023. Seega on hagejal õigus nõuda intressi perioodi 10.02.2023 kuni 02.06.2023 eest, ehk 113 päeva eest. Hageja intressiarvestuse kohaselt on ühe päeva intress 1,79 eurot. Hagejal ei ole õigust nõuda intressi 02.09.2023 kuni 11.09.2023 ehk 10 päeva eest, mis vastab 17,90 eurole. Kohus rahuldab intressinõude osaliselt 81,20 euro ulatuses ja jätab 17,90 euro ulatuses rahuldamata.
30.Hageja nõuab väikelaenulepingu xxx alusel viivist alates 12.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.03.2024 lepingujärgses määras 17,9% aastas kogusummas 143,82 eurot. VÕS § 113 alusel on hageja viivisenõue põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.
31.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
32.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
33.Hageja tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist 15.11.2023 (25,00 eurot), 06.12.2023 (5,00 eurot), 10.01.2024 (5,00 eurot) (dtl 117-121). Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, kuivõrd nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 35 eurot.
34.Kohus hindab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist krediitkaardi lepingu xxx viimase muudatuse sõlmimisel 01.08.2021. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks 01.08.2021 kostja krediidivõimelisust hinnanud. Hageja on küll esitanud selgituse seoses kostja krediidivõimelisuse hindamisega juulis 2013, kui kostja esitas taotluse limiidi suurendamiseks (dtl 71), kuid nimetatu ei ole 01.08.2021 muudatuse sõlmimisel asjakohane. Hageja on kinnitanud, et nõue tuleneb 01.08.2021 lepingumuudatusest. Kostja sissetulek OÜ-st xxx oli aastal 2013, mistõttu ei ole see asjakohane 2021 aasta lepingu muutmisel. Väikelaenulepingu sõlmimisel 2020 on hageja hinnanud kostja sissetulekut hoopis xxx AS-st, seda, kus ja kas kostja töötas aastal 2021, ei ole hinnatud ega kohtu ette toodud. Samaväärselt on asjakohatu ka märge, et krediidilimiidi
2-24-104021 suurendamisel olid kostja kohustused 80 euro ringis. Isegi kui see oli nii aastal 2013, tuleneb hageja tõenditest, et jaanuari 2020 seisuga, pärast väikelaenulepingu sõlmimist, moodustasid kostja kohustused 146 eurot. 01.08.2021 seisuga aktuaalseid ja tähtsust omavaid andmeid kostja krediidivõime kohta ei ole xxx AS hinnanud.
35.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediitkaardi lepingu xxx viimase muudatuse sõlmimisel 01.08.2021 krediidivõimeline.
36.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks krediitkaardilepingu 01.08.2021 muudatuse sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
37.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
38.Hageja on 21.05.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja kohtul alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista krediitkaardi lepingust xxx tulenev võlgnevus 879,16 eurot. Arvestades lepingu krediidi kulukuse määra arvestamise eelduse aluseks olevat krediidi tagastamise tähtaega 1 aasta, on lepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning kostjal tuleb saadu tagastada.
39.Krediitkaardi kasutuse väljavõtte (dtl 99jj) kohaselt on kostja alates 01.08.2021 kasutanud krediiti kokku 818,36 euro ulatuses ja teinud kokku tagasimakseid põhiosa katteks 397,52 euro ulatuses ja intressi katteks 468,43 euro ulatuses, samuti on kostja tasunud lepingutasu. Seega on kostja alates 01.08.2021 tasunud xxx AS-le krediitkaadrilepingu xxx alusel ainuüksi põhiosa ja intressina 865,95 eurot, mis on 47,59 euro võrra rohkem, kui kasutusele võetud krediit 818,36 eurot.
40.Seega on kostja teinud tagasimakseid kokku suuremas summas, kui hagejal oleks õigus VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt kokku põhivõla tagastamist nõuda.
41.Järelikult puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue krediitkaadrilepingust xxx ja kohus jätab hagi vastavas põhinõudes ja viivisenõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
43.Hageja nõuab kokku 2815,04 euro tasumist ning kohus rahuldas nõude 1864,28 euro ehk 66% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 66% ulatuses kostja ja 34% ulatuses hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2-24-104021
45.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 385 eurot. Muid menetluskulusid ei ole hagejal tekkinud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 665 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 66% hageja menetluskuludest ehk 254,10 eurot.
46.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
47.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
48.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.