Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 385 eurot ja mõista V Klt välja 70% ehk 269,50 eurot OK Incure OÜ kasuks. V Kl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-24-100567 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 09.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2475,05 euro saamiseks. Kohus tegi 11.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.02.2024 Harju Maakohtule hagi V K (K) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis xxx (endise ärinimega xxx) kostjaga laenulimiidi lepingu, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 2000 eurot. Kostja kasutas limiiti kokku 2216 euro ulatuses, limiidi väljamaksed on kostjale tehtud ajavahemikus 06.01.2023 kuni 10.05.2023.
4.Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 404.11 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 216,50 eurot, kulude katteks 4,32 eurot ja intressi katteks 183,29 eurot.
5.Kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati mais 2023, siis oli kostja alates juunist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 06.06.2023, 06.07.2023, 06.08.2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on 19.08.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 03.09.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.
6.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 1999,50 eurot (2216 – 216,50). Hageja arvestab intressi alates 10.05.2023, kui kostale teostati viimane väljamakse ja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 246,12 eurot aastamääraga 38,40% aastas arvestatuna krediidijäägilt 1999,50 eurot perioodi eest 10.05.2023 kuni 03.09.2023.
8.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (06.10.2023 nõudekiri maksumusega 25 eurot, 20.10.2023 pretensioon maksumusega 5 eurot ja 27.10.2023 hagihoiatus maksumusega 5 eurot). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 euro ulatuses.
9.xxx on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest.
10.Kohus kohustas 14.02.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe
2-24-100567 andmise kohustust ning selgituse kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Täiendavaid selgitusi ja tõendeid ei ole hageja esitanud.
11.Hageja esitas hagiavalduses ka oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 1811,89 eurot (väljastatud krediit 2216 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 404,11 eurot).
12.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 02.03.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ümberarvestatud nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
17.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et xxx hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, tuvastas maksehäirete puudumise ja tuvastas kostja isikusamasuse.
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
2-24-100567
20.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 2216 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid vahemikus 04.02.2023 kuni 06.05.2023 404,11 euro ulatuses. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks, kuivõrd 06.05.2023 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.
24.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 1811,89 eurot (väljastatud krediit 2216 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 404,11 eurot ja kohus rahuldab põhinõude 1811,89 eurot ning jätab põhinõude 187,61 eurot (1999,50 - 1811,89) rahuldamata.
25.Hageja intressi ega viivist juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26..Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
27.Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, kuivõrd nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kohus rahuldas hageja nõude 2625,61 eurot 70% ehk 1846,89 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2-24-100567
31.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 385 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt esitanud ei ole.
32.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
33.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 385 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 70% hageja menetluskuludest ehk 269,50 eurot.
34.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
35.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.