OK Incure OÜ hagi G. K. vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Hagihind
2 785,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post xxx) Kostja: G. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata) kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista G. K.lt seoses 17.12.2021 tähtajatu krediidilepinguga nr 5636930963 tagastamata krediidisumma 1 798,61 eurot ja viivis 120,26 eurot OK Incure OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ nõuded G. K.lt intressivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
4.Menetluskulud jätta 31,34% ulatuses OK Incure OÜ ning 68,88% ulatuses G. K. kanda.
5.Välja mõista G. K.lt menetluskulu 265,18 eurot OK Incure OÜ kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb G. K.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras OK Incure OÜ kasuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitatud väited ja nõue
1.ESTO AS ja kostja sõlmisid 17.12.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 5636930963 krediidisummaga 2 000 eurot. Lepingus lepiti intressimäärana kokku 38,9% aastas. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt minimaalse kuumakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 255,10 eurot. Põhivõla katteks on arvestatud laekumistest 78,40 eurot ja põhivõla jääk on 1 991,60 eurot (2 070 – 78,40). Intressinõude katteks on arvestatud laekumistest 131,70 eurot ja tasumata intressi jääk on kokku summas 278,83 eurot (410,53 - 131,70), mis on arvestatud perioodil 17.12.2021 kuni 16.01.2023. Samuti on laekumistest arvestatud kiire väljamaksetasu katteks 45 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 1 991,60 eurolt perioodi 17.01.2023 kuni 28.08.2023 eest määraga 38,9% aastas (s.o 0,11% päevas) kokku summas 475,45 eurot. Kostja jäi viivitusse nelja järjestikuse 15.10.2022, 15.11.2022, 15.12.2022 ja 15.01.2023 osamakse tasumisega ning krediidiandja andis kostjale 30.12.2022 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja hiljemalt 13.01.2023 võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu luges krediidiandja lepingu üles öelduks 16.01.2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 991,60 eurot, intressivõlgnevuse 278,83 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot ja viivise 475,45 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja maksevõime hindamisel võeti aluseks kostja nelja kuu pangakonto väljavõte ja AS Pensionikeskuse päringut, samuti teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: creditinfo.ee, taust.ee. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 15.09.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Hageja on esitanud 17.12.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 5636930963, mille kohaselt on krediidiandjaks ESTO AS ja laenusaajaks kostja ning krediidisummaks 2 000 eurot (dtl 4957). Kostja on saanud perioodil 17.12.2021 kuni 17.09.2022 kokku krediiti summas 2070
eurot, millest on maha arvestatud väljavõtutasu 16,29 eurot. Kostja arvelduskontole on krediidiandja ESTO AS poolt tehtud väljamakseid kokku summas 2 053,71 eurot (maksed dtl 96-106).
7.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et krediidikonto avamiseks pidi kostja end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart-ID abil. Leping jõustub peale kliendi poolt allkirjastamist IDkaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Kõik dokumendid on kostjale tehtud kättesaadavad krediidiandja kliendikeskkonna kaudu. Enne lepingut sõlmides kohustus kostja tutvuma lepingu tingimustega. Hageja viitas, et allkirjastades digitaalselt lepingu, nõustus kostja kõigi lepingu tingimustega.
8.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
9.Kohus tuvastab, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 17.12.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 5636930963, mille alusel väljastati kostjale krediiti summas 2 070 eurot, millest on maha arvestatud väljavõtutasu 16,29 eurot ehk 2053,71 eurot, krediidi kulukuse määraga 55,67% aastas ja intressiga 38,9%. Kostja kohustus tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt minimaalse kuumakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist. Krediit, mille väljavõtu tasu oli 62 eurot, tuli maksta tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest 12 tagasimaksega (leping dtl 56-57, teenusetingimused dtl 49-55, teabeleht dtl 58-60).
10.Nähtuvalt hageja poolt 13.02.2023 kostjale edastatud teatest loovutas ESTO AS oma nõuded kostja vastu OK Incure OÜ-le (dtl 70-71).
11.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 17.12.2021 sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 55,67% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
12.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
15.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
16.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
17.Hageja on selgitanud, et krediidilepingu nr 5636930963 sõlmimisel 17.12.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades selleks kostja nelja kuu pangakonto väljavõtet (dtl 30-47), AS Pensionikeskuse päringu vastust (dtl 29) ja päringuid erinevatesse registritesse (creditinfo.ee, taust.ee) (dtl 27-28). Hageja viitas, et krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1400 eurot) ja AS-lt Pensionikeskuse päringut (141,90 eurot) ja arvelduskonto väljavõttelt (1748,36 eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (829,41 eurot) kohta (hageja 14.03.2024 selgitused dtl 91-92) ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 651,41 eurot (sissetulek 1748,36 eurot – finantskohustused 829,41 eurot – muud
kohustused (sh varaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju 5%) ja minimaalne majapidamiskulude määr kokku 267,54 eurot).
18.Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust. Hageja tõi küll välja, et kostja kohustused arvestati pangakonto väljavõtte nelja kuu keskmisest täiskuude juuli-oktoober 2021 finantskohustustest, tulp „laenud“ (Placet Group, Bondora, Swebank, Inbank, Coop Finance, TF Bank) ning rida „analüüsi tulemus“ (dtl 31): juuli 2021 keskmised finantskohustused kokku 778,09 eurot, august 2021 keskmised finantskohustused kokku 915,16 eurot, september 2021 keskmised finantskohustused kokku 817,19 eurot ja oktoober 2021 keskmised finantskohustused kokku 807,20 eurot. Välja ei ole selgitatud infot kostja igakuiste finantskohustuste suuruse, samuti kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingute kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Vaatamata sellele, et kostja sissetulek moodustub mh vanemahüvitisest, ei küsinud krediidiandja andmeid kostja kohustuste kohta seoses ülalpeetavatega. Esitatust ei nähtu, et pangakonto väljavõtte või Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kohtule ei nähtu, et laenu (krediidilimiidi) andmise otsustamisel oleks kostja majanduslikku võimekust laenude tagasi maksmiseks vastavas kontekstis sisuliselt hinnatud.
19.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 17.12.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll kostja jätnud kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest andmetest teadlik, kuid otsustas täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
21.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
22.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
23.Seoses 17.12.2021 lepinguga on kohtule esitatud 30.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 64-67) ja lepingu lõpetamise teade (dtl 68), millede kohaselt andis krediidiandja 30.12.2022 teatisega kostjale võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks, kuid kuna kostja hiljemalt 13.01.2023 võlgnevust ei likvideerinud, luges krediidiandja lepingu üles öelduks 16.01.2023. Teated on saadetud kostjale kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressil xxx. Kostjal oli lepingujärgne kohustus krediidilimiidi tagastamiseks igakuiste maksete tasumiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 16.01.2023.
24.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
25.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli 2 053,71 eurot. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Hageja esitatu kohaselt teostas kostja tagasimakseid kokku summas 255,10 eurot. Ülejäänud lepingujärgsed maksed jättis kostja tasumata. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud 255,10 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 1 798,61 eurot (2 053,71 – 255,10). Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 1 991,60 eurolt määraga 38,9% aastas (s.o 0,11% päevas) perioodi 17.01.2023 kuni 28.08.2023 eest viivist 475,45 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhinõudelt 1 798,61 eurot. Kohus rahuldab nõude 120,26 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele:
28.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitiste välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 40 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“
kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 785,88 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1918,87 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 31,34% ning kostja kanda 68,88% menetluskuludest.
30.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 385 eurot riigilõivu.
31.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
32.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 265,18 eurot (385 x 68,88%).
33.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.