lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-131163/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-131163/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2904
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 404 lg 1, 2Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaVÕS § 4034 lg 1, 6, 7VÕS § 113 lg 1ViivisKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesKAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-131163

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A Si vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudekulu nõudes

Hagihind

1433,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post [email protected]) Kostja: A S (isikukood xxx, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A Silt seoses 19.01.2023 refinantseerimislepinguga nr xxx tagastamata krediidisumma 1 034 eurot, intress 8,92 eurot ja viivis 40,28 eurot OK Incure OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ nõue A Silt sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
4.Menetluskulud jätta 24,47% ulatuses OK Incure OÜ ning 75,53% ulatuses A Si kanda.
5.Välja mõista A Silt menetluskulu 211,48 eurot OK Incure OÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 195 lg 2Lepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 408 lg 1Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed
6.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Sil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1.BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid: 1.1 16.01.2023 laenulepingu nr xxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 779,35 eurot (sisaldab lepingutasu 64,35 eurot), krediidi kulukuse määraga 45,88% aastas. Laen summas 715 eurot on kostja arvelduskontole kantud 16.01.2023. Kostja igakuiseid maksegraafiku järgseid tagasimakseid ei tasunud. 1.2 19.01.2023 refinantseerimislepingu nr xxx, mille alusel lepiti kokku laenusummas 1 164,25 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosast 779,35 eurot, lisalaenu väljamaksest 319 eurot ja lepingutasust 65,90 eurot), krediidi kulukuse määraga 45,89% aastas. Lisalaen summas 319 eurot on kostja arvelduskontole kantud 19.01.2023. Hageja lähtub oma nõude esitamisel ja põhjendamisel refinantseerimislepingust nr xxx. Kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse 10.03.2023, 10.04.2023 ja 10.05.2023 osamakse tasumisega ning krediidiandja andis kostjale 10.05.2023 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja hiljemalt 24.05.2023 võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu luges krediidiandja lepingu üles öelduks 25.05.2023. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded 26.05.2023 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata põhinõue 1164,25 eurot. Samuti tasumata intress intressimääraga 38,16% aastas kokku summas 125,57 eurot, mis on arvestatud lähtudes lepingu nr xxx tasumata intressi osamaksetest perioodi 11.01.2023 kuni 10.02.2023 eest põhinõudelt 1 164,25 eurot kokku summas 37,02 eurot, perioodi 11.03.2023 kuni 10.04.2023 eest põhinõudelt 1 140,48 eurot kokku summas 36,27 eurot, perioodi 11.04.2023 kuni 10.05.2023 eest põhinõudelt 1115,96 eurot kokku summas 35,49 eurot ja perioodi 11.05.2023 kuni 25.05.2023 eest põhinõudelt 1 090,66 eurot kokku summas 16,79 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõla jäägilt 1 164,25 eurolt perioodi 26.05.2023 kuni 25.09.2023 eest määraga 24% aastas kokku summas 94,16 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja maksevõime hindamisel võeti aluseks kostja Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõend, samuti teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost, Taust.ee, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), LexisNexis. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena kokku 1 164,25 eurot, intressivõlgnevuse 125,57 eurot, viivisvõlgnevuse 94,16 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27.10.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Hageja on esitanud nõuded 19.01.2023 refinantseerimislepingu nr xxx alusel, mille sõlmimise tõendamiseks ning nõuete aluseks on hageja esitanud dokumendid: 16.01.2023 laenulepingu nr xxx (dtl 37), laenulepingu personaalsed tingimused (dtl 38-40), laenu väljamakse tõendi (dtl 41), 19.01.2023 laenulepingu nr xxx (dtl 42), laenulepingu personaalsed tingimused (dtl 4345), laenu väljamakse tõendi (dtl 66), laenulepingu üldtingimused (dtl 46-62), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 63-65). Viidatud laenulepingutel puuduvad lepingu sõlminud isikute allkirjad.
7.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et krediidiandja ja kostja sõlmisid lepingud ning esitasid tahtevaldusi interneti vahendusel laenuandaja laenuportaalis. Lepinguid sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga www.raha24.ee kliendikeskkonnas sisse, tuvastab enda isikusamasuse ning esitab laenutaotluse. Kostja tegi vastavas laenuportaalis kasutajakonto, tuvastades enda isikusamasuse enne lepingu sõlmimist (dtl 109). Kõik dokumendid on kostjale tehtud kättesaadavad kliendikeskkonnas www.raha24.ee. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi kostja andma kinnitused, sh kinnituse, et soovib laenulepingut sõlmida. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel, täites krediidiküsitlused (dtl 30, 34), mida hageja hinnangul saab lugeda kostja otseseks tahteavalduseks. Laenuandja poolt tehti positiivsed laenuotsused 16.01.2023 ja 19.01.2023 (dtl 110-111), peale mida edastati laenuandaja poolt laenulepingud koos kõigi tingimustega laenuandja laenuportaali kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx
8.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
9.Nähtuvalt nõude loovutamise teatest (dtl 68) loovutas BB Finance OÜ 19.01.2023 refinantseerimislepingust nr xxx tulenevad nõuded kostja vastu 26.05.2023 hagejale.
10.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli mõlema lepingu sõlmimise ajal 15,31% (s.o 16.01.2023 ja 19.01.2023). Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad tegelikkusest kõrgemad ei olnud ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
11.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

12.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
14.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
15.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
16.Hageja selgituse kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotlustes esitatud teavet, Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendit ning päringuid erinevatesse registritesse (maksehäired puudusid). Enne 16.01.2023 laenulepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi (dtl 29, 33) analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 1274,27 eurot (kostja märkis taotluses enda netosissetulekuks 1 000 eurot), finantskohustused kokku 0 eurot (lähtuti kostja poolt taotluses märgitust) ja muud minimaalsed kohustused 417 (lähtuti krediidiandaja siseeeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast). Seega hinnati kostja maksevõimeks 794 eurot (1 274,27 – 417 –63 (s.o 5% netosissetulekust ootamatuteks kulutusteks)) ja järeldati, et maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse (44,11 eurot) oli kostjale jõukohane (dtl 19-20, 31, 35). Kohtule nähtub, et enne 19.01.2023 laenulepingu sõlmimist lähtuti samast arvestusest ja hinnati, et maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse (60,82 eurot) oli kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: Rahvastikuregister, Krediidiregister, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, LexisNexis (dtl 32, 36; krediiditoimiku väljavõtted dtl 114-116, 117-119). Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest päringute reaalne tulemus, st kas kostjal on teisi kohustusi või maksehäireid.
17.Lähtudes eelnimetatud hageja selgitusest on laenude andmisel ja refinantseerimislepingu sõlmimisel jäetud kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu. Hageja väidab, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused, kuid kohtule ei nähtu, et laenu andmise otsustamisel oleks kostja majanduslikku võimekust laenude tagasi maksmiseks vastavas kontekstis sisuliselt hinnatud. Esitatust ei nähtu, et Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Välja ei ole selgitatud infot kostja igakuiste finantskohustuste suuruse, samuti kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingute kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele.
18.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll kostja jätnud kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest andmetest teadlik, kuid otsustas täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
20.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
21.Seoses sõlmitud lepingutega on kohtule esitatud 10.05.2023 teade ülesütlemise kohta (dtl 67), mille kohaselt on krediidiandjale kostjale andnud täiendava tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 24.05.2023 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 25.05.2023. Nähtuvalt ülesütlemisteatest on see saadetud kostja laenulepingus märgitud e-posti aadressile xxx (dtl 112). Kostjal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks laenude põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 25.05.2023.
22.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
23.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud laenusummad oli 715 eurot ja 319 eurot, kokku 1 034 eurot. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasude tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Kostja jättis kõik lepingute järgsed tagasimaksed tasumata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 1 034 eurot.
24.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 16.01.2023 laenulepingu ja 19.01.2023 refinantseerimislepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär 2,5%. Kohus rahuldab intressinõude tasumata jäänud intressi 8,92 euro osas perioodil 20.01.2023 kuni 25.05.2023 (krediidi kasutamise aja eest) põhinõudelt 1 034 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 1 164,25 eurolt perioodi 26.05.2023 kuni 25.09.2023 eest viivist 94,16 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhinõudelt 1 034 eurot. Kohus rahuldab nõude 40,28 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele:
27.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitiste välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 433,98 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1 083,20 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 24,47% ning kostja kanda 75,53% menetluskuludest.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 280 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 280 eurot riigilõivu.
30.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
31.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 211,48 eurot (280 x 75,53%).
32.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja