nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja: X (isikukood xxx) Kohtuistungil 12.06.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi X vastu osaliselt.
2.Mõista Xelt (isikukod xxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja krediitkaardi lepingust xxx põhivõlg 1000 eurot, intress 56 eurot ja viivis kuni 06.02.2024 79,75 eurot.
3.Mõista Xelt (isikukod xxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja väikelaenulepingust xxx põhivõlg 5154,17 eurot, intress 256,86 eurot, viivis kuni 06.02.2024 547,61 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
Jätta menetluskulud 99% ulatuses Xe ja 1% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 665 eurot ja mõista Xelt välja 99% ehk 658,35 eurot OK Incure OÜ kasuks. Xel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-145887 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7004,22 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 17.01.2024 määrusega maksekäsumenetluse ja edastas tsiviilasja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.02.2024 Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis Swedbank AS kostjaga krediitkaardi kasutamise lepingu xxx krediidilimiidiga 1000 eurot. Kostja hakkas krediiti korduvalt kasutama alates 20.10.2021. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, ei taganud vastavalt lepingu Limiidikontol või kontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 10.03.2023, 10.04.2023 ja 10.05.2023 intressimakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 15.05.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 01.06.2023. Kuna kostja hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses kolme järjestikuse intressimakse tasumisega, ütles krediidiandaja laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 07.06.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 15.08.2023 teatisega.
4.Hageja nõuab kostjalt krediitkaardi kasutamise lepingu alusel põhivõlgnevust 1000 eurot ja intressi perioodi 11.02.2023 kuni 07.06.2023 eest 58,50 eurot. Samuti nõuab hageja seadusjärgset viivist alates 08.06.2023 kuni 06.02.2024 79,75 eurot.
5.Swedbank AS hinnanud krediidisaaja maksevõimelisust kliendi Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte ja laenutaotluse põhjal. Krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi Swedbanki kontole sissetulek tööandajalt H B OÜ. Keskmine töötasu suurus oli 1580,25 eurot. Kliendil puudusid krediidikohustused Swedbanki ees. Väljaspool Swedbanki olid kliendil krediidikohustused kokku kuumaksetega ca 401,52 eurot. Creditinfo maksehäired krediitkaardi väljastamise ajal puudusid.
6.Samuti sõlmis Swedbank AS kostjaga väikelaenulepingu xxx laenusummaga 6000 eurot, intressimääraga 15,9% aastas, krediidikulukuse määraga 18,16% ja tagastamise lõpptähtpäevaga 10.01.2027. Laenusumma kuulus tagastamisele iga kuu 10 kuupäevaks ja maksimaalne tagasimakse suurus oli 149,17 eurot. Laen summas 6000,00 eurot on kantud vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kliendiga kokkulepitule lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole xxx ilma laenusaaja täiendava korralduseta. Krediidiandja poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 1897,79 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 845,83 eurot, intressi katteks 960,72 eurot, lepingutasu katteks 90,00 eurot, viivise katteks 1,24 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.03.2023, 10.04.2023, 10.05.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 15.05.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 01.06.2023. Kuna kostja võlgnevust hoolimata
2-23-145887 talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punkti 11.1.1 alusel õigus leping üles öelda. Lähtudes eeltoodust, luges krediidiandaja laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks 07.06.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 15.08.2023 teatisega.
7.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 5154,17 eurot (6000 eurot, milles on maha arvestatud põhiosa katteks tehtud tagasimaksed kokku summas 845,83eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodi 10.02.2023-07.06.2023 eest kokku summas 270,11 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (08.06.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni (06.02.2024) kokku summas 547,61 eurot.
8.Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale peale lepingu ülesütlemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.08.2023 (25,00 eurot), 24.08.2023 (5,00 eurot), 04.09.2023 (5,00 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid.
9.Enne väikelaenulepingu xxx sõlmimist on Swedbank AS teostanud krediidisaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist laenutaotluse, krediidisaaja Swedbanki pangakonto väljavõtte ning telefoninõustamise põhjal. Laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi Swedbanki kontole sissetulek tööandajalt H B OÜ. Keskmine töötasu suurus oli 2424,08 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse igakuised krediidikohustused Swedbankis (ca 15,50 eurot) ning väljaspool panka olevad krediidikohustuste kuumaksed (ca 420,82 eurot). Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava laenulepingu kuumaksega (149,17 eurot) moodustasid ca 24,15% kliendi sissetulekust.
10.Täiendavalt selgitab hageja oma 05.06.2024 menetlusdokumendis, milliseid andmeid kostja puhul hinnati. Swedbank AS selgitusega on tõendatud, et krediitkaardi lepingu sõlmimise eelselt hinnati kostja kontoväljavõtet perioodil 01.05.2021 kuni 15.10.2021 ja väikelaenulepingu puhul 10.08.2021 kuni 21.01.2022. Swedbank AS kinnitusest tuleneb samuti, et klient täitis oma maksekohustusi, sh finantskohustusi korrektselt.
11.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.02.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud, samuti ei ilmunud kostja 12.06.2024 kohtuistungile.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on valdavas osas põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
2-23-145887 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.
17.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kogunud kostja kontoväljavõtte, st kuivõrd kostja arvelduskonto leping oli krediidiandja juurde, siis oli krediidiandjal ka vahetu ligipääs kostja kontolt nähtuvatele andmetele mõlema tarbijakrediidilepingu sõlmimise hetkel.
20.Hageja esitatud Swedbank AS-i selgitustest nähtub, et krediidiandja on piisava põhjalikkusega hinnanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, kontrollinud kontoväljavõttelt nii kostja sissetulekut kui väljaminekuid, sh finantskohustusi teise krediidiandja ees.
21.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjal oli regulaarne stabiilne sissetulek, mis ajas suurenes (krediitkaardi lepingu sõlmimise ajal keskmiselt 1580,25 eurot kuus ja väikelaenulepingu sõlmimisel ajal keskmisel 2424,08 eurot kuus, dtl 127). Samuti nähtub Swedbank AS-i kinnitusest, et krediitkaardilepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal kohustused Swedbank AS-i ees ning kohustused teise krediidiandja ees oli mõistliku kuumakse suurusega 401,52 eurot. Koos uue võetava krediitkaardilepingu kohustusega 15,50 eurot kuus moodustasid krediidikohustused ca 25% kostja sissetulekust. Hageja on samuti tõendanud, et väikelaenulepingu sõlmimise ajaks oli kostja sissetulek suurenenud, ülejäänud kohustused jäänud muutumatuks ning väikelaenulepingust tulev kuumakse oli 149,17 eurot. Kohus tuvastab, et kostja kohustused pärast väikelaenulepingu sõlmimist suurenesid oluliselt väiksemaks mahus, kui oli vahepealsel ajal suurenenud kostja sissetulek. Hageja on samuti tõendanud, et kostjale jäi igapäevasteks kulutusteks pärast krediidikohustuste täitmist krediitkaardilepingu sõlmimisel 1163,23 eurot ja väikelaenulepingu sõlmimise järgselt 1838,59 eurot. Maksehäired kostjal puudusid.
22.Hageja poolt esitatud tõendite ja selgituste alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning
2-23-145887 kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenumaksetena ca 25% oma igakuisest sissetulekust.
23.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediitkaardilepingu nr xxx alusel krediiti kokku 1000 eurot. Viimati võttis kostja limiidi kasutusse 11.02.2023 summas 1000 eurot (dtl 53) ega pole pärast nimetatud kuupäeva teinud ühtegi tagasimakset.
24.Hageja ütles lepingu üles tulenevalt kostjapoolsest viivitusest kolme järjestikuse makse tegemisega. Kohus tuvastab, et lepingu ülesütlemine vastab seaduse nõuetele ja on kehtiv. Ekslik on samas hagi punktis 1.1.7 märgitu, et lepingu ülesütlemise teatise (dtl 55) alusel ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles 07.06.2023. Ülesütlemise teatisest tuleneb, et krediidiandja märas VÕS § 416 järgse täiendava tasumisetähtaja 01.06.2023 ning hoiatas, et tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral loeb Swedbank AS lepingu ühepoolselt üles öelduks. Vastavalt on 01.06.2023 tähtaja möödumise järgselt lepingud üles öeldud alates 02.06.2023, mitte 07.06.2023 nagu hageja hagis ekslikult märgib.
25.Seega on hagejal õigus nõuda krediitkaardilepingu nr xxx alusel kostjalt põhivõlgnevust 1000 eurot ja kohus rahuldab põhinõude.
26.Hageja nõuab krediitkaardilepingu nr xxx alusel intressi alates krediidilimiidi viimasest kasutuselevõtmisest 11.02.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 07.06.2023 kokkulepitud määras 18% aastas ja lähtudes 360-päevasest arvestusest, mis vastab 58,50 eurole. Kohus tuvastas, et leping on üles öeldud 02.06.2023, seega on hagejal õigus nõuda intressi kuni 02.06.2023. Seega on hagejal õigus nõuda intressi perioodi 11.02.2023 kuni 02.06.2023 eest, ehk 112 päeva eest ehk 56 eurot. Kohus rahuldab intressinõude osaliselt 56 euro ulatuses ja jätab 2,50 euro ulatuses rahuldamata. VÕS § 397 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda intressi.
27.Hageja nõuab krediitkaardilepingu nr xxx alusel viivist alates 08.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogusummas 79,75 eurot. VÕS § 113 alusel on hageja viivisenõue põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.
28.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud väikelaenulepingu xxx alusel laenu 6000 eurot ning kostja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid 845,83 eurot.
29.Hageja ütles väikelaenulepingu xxx üles pärast seda, kui kostja jättis tasumata 10.03.2023, 10.04.2023 ja 10.05.2023 tagasimaksed, hoiatades kostjat 15.05.2023 kirjaga ning andes kostjale võimlause võlgnevuse tasumiseks kuni 01.06.2023. Kohus tuvastab, et 15.05.2023 lepingu ülesütlemine vastab seaduse nõuetele ja on kehtiv. Nagu ülal punktis 24 märgitud, on leping üles öeldud alates 02.06.2023, mitte alates 07.06.2023.
30.Seega on hagejal õigus nõuda väikelaenulepingu xxx alusel kostjalt põhivõlgnevust 5154,17 eurot ja kohus rahuldab põhinõude.
31.Hageja nõuab väikelaenulepingu xxx alusel intressi alates võlgnevusest osamaksest 10.20.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 07.06.2023 kokkulepitud määras 15,9% aastas, mis vastab 270,11 eurole. VÕS § 397 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda intressi. Kohus tuvastas, et leping on üles öeldud 02.06.2023, seega on hagejal õigus nõuda intressi kuni 02.06.2023. Seega on hagejal õigus nõuda intressi perioodi 10.02.2023 kuni 02.06.2023 eest, ehk 113 päeva eest. Hageja intressiarvestuse kohaselt on ühe päeva intress 2,65 eurot. Hagejal ei ole õigust nõuda intressi 03.06.2023 kuni 07.06.2023 ehk 5 eest, mis vastab 13,25 eurole. Kohus rahuldab intressinõude osaliselt 256,86 euro ulatuses ja jätab 13,25 euro ulatuses rahuldamata.
32.Hageja nõuab väikelaenulepingu xxx alusel viivist alates 08.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.02.2024 lepingujärgses määras 15,9% aastas kogusummas 547,61 eurot. VÕS § 113 alusel on hageja viivisenõue põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.
33.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
2-23-145887
34.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
35.Hageja tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist 16.08.2023, 24.08.22023 ja 04.09.2023 (dtl 74-82). Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, kuivõrd nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Hageja nõuab kokku 7145,14 euro tasumist ning kohus rahuldas nõude 7129,39 euro ehk 99% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
39.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 665 eurot. Muid menetluskulusid ei ole hagejal tekkinud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 665 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 99% hageja menetluskuludest ehk 658,35 eurot.
40.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
41.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
42.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.