Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-1003
Kohtuasi
X avaldus täisealisele isikule Yle eestkoste seadmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma Puudutatud isikud: 1) Y, riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar
määratud
esindaja
2) C 3) W Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Annika Eranurm Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.04.2024 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-24-1003 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 19.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada eestkoste täisealisele isikule Yle (puudutatud isik I). Avalduse kohaselt on puudutatud isik I avaldaja ema. Puudutatud isik I ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekut ja varalisi tehinguid, mistõttu talle tuleb määrata eestkostja. Pärast Q pärandvara jagamist on puudutatud isiku I omandis kolm väärtuslikku kinnisasja; samuti saab puudutatud isik I pensioni. Hoolimata piisavate varaliste vahendite olemasolust on puudutatud isik I sõlminud laenulepingu. Puudutatud isik I ei suuda selgitada, millistel asjaoludel ta laenulepingu sõlmis ja kas tal on ka muid laenukohustusi. Avaldaja hinnangul võtab puudutatud isik I endale tõenäoliselt teiste isikute mõjutamisel või oma tervisliku seisundi tõttu finantskohustusi, mille sisust ja mõjust ta aru ei saa ning mis ei vasta tema huvidele. Puudutatud isik I võib teiste isikute mõjutamisel asetada ennast olukorda, mille tulemusel ta jääb varatuks.
2.Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) 26.02.2024 teatel oli puudutatud isik I Saue valla elanike registris kuni 25.02.2024. Sotsiaalinfosüsteemi andmetel oli puudutatud isiku elukohaks teate esitamise ajal Tallinn. Avaldaja on väljendanud Saue Vallavalitsuse esindajale kahtlust, et puudutatud isiku I esindaja Marina Smirnova käitub omakasupüüdlikult (püüab mõjutada puudutatud isikut I enda kinnisvara müüma). Lisaks on avaldaja sõnul Marina Smirnova puudutatud isikule I laenu andnud ega soovi anda selle kohta selgitusi ega võtta vastu avaldaja pakkumist puudutatud isiku I laenu kustutamiseks. Saue vald ei saa anda hinnangut puudutatud isiku I eestkostevajaduse kohta, kuna sotsiaaltöötajad ei ole temaga kohtunud. Saue vald ei nõustu avaldaja taotlusega, et puudutatud isiku I eestkostjaks määrataks Saue vald.
3.Puudutatud isiku I poja C (puudutatud isik II) 18.03.2024 seisukoha järgi ei vaja puudutatud isik I eestkostjat. Puudutatud isik I saab ise adekvaatselt hakkama (maksab kõik ise, töötab 12 tundi päevas ja hoolitseb enda eest). Puudutatud isik I võttis laenu selleks, et päästa korter müügist. Puudutatud isik I on lahke ja lihtne inimene, kuid tema teovõimes kahtlemiseks ei ole alust.
4.Puudutatud isiku I tütre W (puudutatud isik III) 18.03.2024 seisukoha järgi on puudutatud isik I adekvaatselt toimetulev inimene ega vaja eestkostjat. 01.04.2024 seisukohas märkis puudutatud isik III, et puudutatud isik I on töötav pensionär. Ta ei palu kelleltki abi – vastupidi, aitab puudutatud isikuid II ja III, kui neil on raskused. Korteri müügilepingu sõlmimise probleemid olid seotud mitte puudutatud isikuga I, vaid puudutatud isiku II võlaga. Puudutatud isik I võttis laenu, kuna tema omandis on palju kinnisvara, mille väärtus ületab laenuvõlga.
5.Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) 20.03.2024 seisukoha järgi külastas linnaosavalitsuse esindaja 15.03.2024 puudutatud isikut I tema kodus. Esindaja hinnangul tuleb puudutatud isik I igapäevaeluga toime, tal on kindel sissetulek (pension), ta käib tööl ja ta toetab rahaliselt oma täiskasvanud lapsi. Puudutatud isik I on hiljuti olnud menetlusosaline kohtumenetluses ja suudab volitusi anda. Tööealiste laste rahalist toetamist enda nimele laene võttes võib pidada puudutatud isiku I ärakasutamiseks. Puudutatud isiku I pereõe sõnul ei ole puudutatud isik I pikka aega arsti juures käinud, kuid psüühikahäiret ei ole tal diagnoositud. Kui ilmneb vajadus seada puudutatud isikule I eestkoste, siis tema lähedaste hulgas ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg 1 nõuetele vastavaid isikuid.
2-24-1003
6.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimari 01.04.2024 seisukoha järgi selgitas puudutatud isik I esindajale, et ta ei vaja eestkostjat ja tema tervis on korras. Vestlusel suunas puudutatud isik I juttu süüdistustele avaldaja suunas ning ilustas oma suhet puudutatud isikutega II ja III ning nende toimetulekut. Puudutatud isik I arvab, et puudutatud isik II vajas laene perele asjade ostmiseks. Puudutatud isik I teab oma sissetuleku ja kulude suurust. Ta möönis, et tal on võlad, mis on üsna suured, kuid palus, et avaldajale seda ei öeldaks. Puudutatud isik I arvab, et saab võlgade tasumisega hakkama. Esindajale jäi mulje, et puudutatud isik I ei ole täielikult aru saanud pärimisasjade menetluse tulemustest. Arstiga suhtles puudutatud isik I ca aasta tagasi ja perearsti nimi talle ei meenu.
6.1.Puudutatud isiku I esindajana tegutsenud Marina Smirnova selgitas puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindajale, et tema tegevus on lähtunud puudutatud isiku I huvidest, mitte tema huvide kahjustamisest. Probleemide põhjus on siiski pärimisasjades. Marina Smirnova sõnul ei ole puudutatud isiku I elu lihtne: puudutatud isikutega II ja III on probleeme; probleeme on ka puudutatud isikul I endal.
6.2.Riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul puudub alus puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks. Puudutatud isikul I on probleeme ja ilmselt kasutavad ka tema lähedased teda ära, samuti vajaks ta abi rahaliste küsimuste lahendamisel, kuid eestkoste seadmine puudutatud isiku I probleeme ei lahendaks.
7.Maakohus kuulas puudutatud isiku I 17.04.2024 ära. Ärakuulamise protokoll on tsiviilasja toimikus (dtl 148–153). Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 22.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja puudutatud isikule I eestkoste seadmata.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub alus puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks. PKS § 203 järgi määratakse täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik; eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 järgi määrab kohus kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus.
8.2.Maakohtule esitatud teabe ja seisukohtade ning puudutatud isiku I vahetul ärakuulamisel saadud mulje põhjal ei tekkinud maakohtul kahtlust, et puudutatud isikul I võiks olla vaimuhaigus või nõrgamõistuslikkus, mille tõttu ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkosteasutuse seisukoha järgi suudab puudutatud isik I volitusi anda, ta töötab ja tuleb igapäevaeluga toime. Puudutatud isikule I riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat suhtles puudutatud isikuga I ja leidis, et eestkoste seadmine ei ole vajalik. Ärakuulamisel esitas puudutatud isik I kohtunikule oma seisukoha avalduses märgitud asjaolude kohta, sh selgitas suhteid oma lastega ning oma kinnisvaratehingute ja laenude põhjuseid. Vestlusel kohtunikuga oli puudutatud isik I õigesti orienteeritud ajas ja kohas ning mingeid meelepetteid või luulumõtteid ta ei avaldanud. Puudutatud isik I oli kontaktne, jälgis vestlust, vastas küsimustele täpselt ning teadis peast kuupäevi ja summasid. Ta oskas selgitada, millised laenud, millal ja mis eesmärgil ta võttis. Puudutatud isikul I on ülevaade enda sissetulekutest ja kuludest (nii kulukomponentidest kui ka summadest). Samuti oskas puudutatud isik I selgitada pärandvara jagamisel tekkinud lahkhelisid ja teadis, mis seisus pärandvara jagamine hetkel on.
2-24-1003 Puudutatud isik I selgitas, et ta soovib müüa suvila selleks, et maksta ka teisele tütrele välja pärandvara arvelt saadaolev ja kokkulepitud summa. Suvila müügiga hakkaks tegelema maakler ning uusi laene puudutatud isik I võtta ei plaani. Puudutatud isik I eitas esmalt, et puudutatud isikutel II ja III on probleeme, ent kui kohtunik tõi esile faktid, tunnistas puudutatud isik I neid. Maakohus on seisukohal, et puudutatud isik I teab lastega seotud asjaolusid (kriminaalkaristused, alkoholi tarvitamine, majandusliku toimetuleku raskused), kuid soovis neid esialgu varjata ja ilustada. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus isik ei saaks aru enda või teiste inimeste tegudest.
8.3.Puudutatud isik I on teovõimeline ja tema vaimse tervisliku seisundi täiendavaks hindamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisiga puudub vajadus. Puudutatud isik I on suuteline osalema kohtumenetluses ja andma volitusi. Ei ole olukorda, kus puudutatud isik I ei suudaks oma tegusid juhtida. Samuti ei puudu puudutatud isikul I oskus oma elu korraldada perekonnaliikmete ja abiliste kaudu, kui ta seda soovib. Asjaolu, et puudutatud isik I teeb oma vara suhtes otsuseid, millega tema perekonnaliikmed ei nõustu, ning osaleb oma varaga seonduvalt kohtumenetluses, ei tähenda, et puudutatud isik I ei saaks oma tegudest aru. Puudutatud isiku I elukorraldust puudutavad otsused, isegi kui need teda ennast kahjustavad, on teadlikud. On mõistetav, et ema soovib oma lapsi aidata ka siis, kui lapsed pole olnud õiguskuulekad ja on sattunud raskustesse. Teovõimeline isik võib ise otsustada, millisel määral ta oma pereliikmeid aitab. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda.
9.1.Määruskaebuse kohaselt on avaldaja nõus, et puudutatud isik I ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust ning tuleb oma igapäevaeluga toime. Puudutatud isik I ei suuda aga aru saada oma varaga tehtavatest tehingutest. Puudutatud isik I ei suutnud maakohtule selgitada, mis on hüpoteek, ja miks tema esindaja Marina Smirnova taotles puudutatud isiku I mõlemale kinnisasjale seatud hüpoteekide kustutamist. Puudutatud isiku I esindaja soov hüpoteegid kustutada ei ole puudutatud isiku I huvides. Kohtuliku kompromissi sõlmimisel seati puudutatud isiku I kinnistutele hüpoteegid ja isiklik kasutusõigus. Tagatised seati avaldaja nõudel puudutatud isiku I huvide ja kompromissi täitmise tagamiseks. Kuna puudutatud isik I ei saa aru, millised tagajärjed hüpoteekide kustutamine kaasa toob, saavad võõrad isikud puudutatud isiku I teadmatust ära kasutada ja tema vara müüa. Maakohus ei analüüsinud, kas puudutatud isik I on võimeline eelnevalt kirjeldatud tehingu sisust ja tagajärgedest aru saama. Samuti ei ole puudutatud isik I selgitanud, miks ja millistel tingimustel andis tema lepinguline esindaja Marina Smirnova talle laenu.
9.2.Puudutatud isik I võib teiste isikute mõjutamisel asetada ennast olukorda, mille tulemusel ta jääb varatuks. Puudutatud isik I on teatud isikute suhtes oma vara käsutamise ja kasutamise küsimustes liiga usaldav.
9.3.Puudutatud isik I ei aita oma poega (puudutatud isikut II) mitte vabast tahtest, vaid ähvarduste mõjul. Puudutatud isik I ei rääkinud ärakuulamisel maakohtule tõtt. Kui puudutatud isiku I rahaliste tehingute tegemist, sh laenu võtmist, piirataks, ei saaks poeg puudutatud isikut I enam ähvardada ja ära kasutada.
9.4.Puudutatud isiku I eestkostevajaduse väljaselgitamiseks oleks maakohus pidanud määrama ekspertiisi. Puudutatud isikul I on probleemid alkoholiga, ta on vaimses sõltuvuses oma pojast, kes teda pidevalt ära kasutab ja mõnitab, ning tema ümber on ka teisi isikuid, kes saavad tema
2-24-1003 ebastabiilset vaimset tervist enda huvides ära kasutada. Eeltoodud asjaolusid arvestades on alust arvata, et puudutatud isik I ei suuda oma vaimse seisundi tõttu oma varalistest tehingutest aru saada ja neid juhtida. Ekspertiisi läbiviimisega tuleks välja selgitada, kas eestkoste seadmiseks on alust. Menetlusosaliste seisukohad
10.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, mille järgi eestkoste seadmine ei olnud siinsel juhul vajalik ja maakohtu määruse tühistamiseks alus puudub. Puudutatud isik I suudab volitusi anda, tuleb igapäevaeluga toime, tal on kindel sissetulek (pension) ja ta käib ka tööl. Puudutatud isik I toetab rahaliselt oma täiskasvanud lapsi, kes abi paluvad. Keerulised peresuhted ei saa olla aluseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks. Asjaolu, et puudutatud isik I ei tea, mis on hüpoteek, ei tähenda, et ta ei ole oma vaimsest seisundist tulenevalt kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima.
11.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis määruskaebuse kohta esitatud seisukohas, et tema hinnangul on avaldaja mure puudutatud isiku I pärast siiras. Teistel pereliikmetel on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamise, kuritegeliku käitumise, võlgade ja oma eluga toimetulemisega. Puudutatud isik I püüab nende rahalisi probleeme lahendada. Siiski on maakohtu määrus esindaja hinnangul seaduslik ja põhjendatud. Kuigi puudutatud isiku I tegevused oma laste probleemide lahendamisel ei pruugi olla kõige õigemad, ei ole tema otsustuste taga vaimse tervise puudujäägid, vaid vanemlik suhtumine. Puudutatud isiku I lapsed kasutavad seda ära, kuid seda probleemi ei saa lahendada eestkoste seadmisega.
12.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, mille järgi avaldaja väide, et puudutatud isik I ei suuda oma varaga tehtavaid tehinguid ja kaasnevaid ohtusid adekvaatselt hinnata, on alusetu. Avaldaja ja puudutatud isik I ei ole aastaid suhelnud, mistõttu avaldajal puudub teadmine puudutatud isiku I elu, tervise, töö ja vajaduste kohta. Ei vasta tõele, et Marina Smirnova püüaks puudutatud isikut I mõjutada oma kinnisvara müüma. Ühe suvila müük on vajalik ja põhjendatud, kuna ka puudutatud isik III peab saama hüvitise temale kuuluva pärandiosa eest. Pealegi ei ole puudutatud isikul I vaja kahte suvilat, mida ülal pidada ja millega seoses kulusid kanda. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
15.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.1.Maakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud PKS §-i 203 ja TsMS § 522 lg-t 1. Maakohus põhjendas põhjalikult ja jälgitavalt, et puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isik I ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Maakohus leidis, et puudutatud isik I on teovõimeline. Kuna maakohtu ette toodud asjaolud ja puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud mulje ei
2-24-1003 andnud alust puudutatud isiku I teovõimes kahelda, jättis maakohus põhjendatult avaldaja taotluse puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
15.2.Määruskaebuse väitel ei suuda puudutatud isik I oma varaga tehtavatest tehingutest ja nende tagajärgedest aru saada. Ringkonnakohus leiab, et samamoodi nagu puudutatud isik I on võimeline aru saama ja juhtima oma tegusid igapäevaelu küsimustes, tuleb vastupidiste andmete puudumisel eeldada tema võimet orienteeruda oma varaga seotud küsimustes. Asjaolu, et puudutatud isik I ei saa väidetavalt täielikult aru hüpoteegi olemusest, ei ole piisav järeldamaks, et isik ei ole võimeline ise oma vara valitsema. Puudutatud isiku I ärakuulamisest ja asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik I orienteerub oma varaga seotud asjades keskmisel, tavapärasel tasemel. Muu hulgas on puudutatud isik I teadlik võimalusest kasutada oma asjade ajamisel teise inimeste abi. Avaldaja arvamus, et puudutatud isik I usaldab valesid inimesi, ei anna praegusel juhul alust asuda seisukohale, et isik ei ole võimeline oma varaga seonduvaid valikuid mõistma või juhtima. Isikule eestkoste seadmine on toiming, mis riivab oluliselt isiku põhiõigusi. Siinses menetluses esile toodud andmed ja puudutatud isiku I ärakuulamine ei anna alust kahelda puudutatud isiku I teovõimes. Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikule I ei ole alust seada eestkostet ega korraldada tema suhtes ekspertiisi.
15.3.Määruskaebuse väitele, et puudutatud isik I osutab puudutatud isikule II rahalist abi mitte vabast tahtest, vaid ähvarduste sunnil, on puudutatud isik I vastu vaielnud. Ka selles küsimuses puudub kohtul alus puudutatud isiku I valikutesse sekkuda, vaid usaldada tuleb isiku enda teovõimet, sh võimet pöörduda vajadusel abi saamiseks teiste inimeste või asutuste poole.
15.4.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
16.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Avaldaja, puudutatud isikud II ja III ning eestkosteasutus kannavad oma kulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse on Harju Maakohus lahendanud 11.06.2024 määrusega.
18.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 7 järgi tasutakse avalduse esitamisel piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu 10 eurot. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Avaldajal on võimalik taotleda ettenähtust enam tasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu
2-24-1003 tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.