A.S hagi Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti) ja kohtutäitur Enno Kermik vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxxxx
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A.S Kostja I: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), registrikood: 70000349 Asukoht: Lõõtsa tn 8a, 15176 Tallinn; elektronposti aadress: [email protected] Kostja II: Pärnu kohtutäitur Enno Kermik; isikukood: 36310260016, Tallinna tn 27, 93811 Kuressaare, elektronposti aadress: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Keelduda A.S hagi Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti) ja kohtutäitur Enno Kermik vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxxxxx menetlusse võtmisest.
2.Jätta A.S taotlus menetlusabi saamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.A.S esitas 22.06.2023 Pärnu Maakohtule hagi Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti) ja kohtutäitur Enno Kermik vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxxxx. Hageja taotleb menetlusabi korras hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutava riigilõivu tasumisest vabastamist kuna taotlejal puuduvad rahalised vahendid nõutavas summas riigilõivu tasumiseks ning
2-24-9686 riigilõivu tasumine osamaksetega seaks ohtu taotleja iseseisva igapäevase ja -kuise toimetuleku arvestades hageja püsikulutusi ning leibkonna suurust ehk taotleja igakuised laekumised töövõimetoetus (326,6 €) ja puudetoetus (41,17 €) kokku moodustavad 364,77 €, mis on vajalikud hagejale igapäevaste kulutuste tegemiseks (toidu ja toidulisandite, ravimite, sidemete ja hügieenivahendite muretsemiseks kui transpordi, kommunaal kulude kandmiseks kui elementaarsete sidevahendite kasutamiseks vajaduse korral abi kutsumiseks või eriala- või perearstiga suhtlemiseks ja teabe kättesaadavuseks sh suhtlemiseks kohtu ja teiste ametiasutustega). Selline olukord, kus hageja peab valima, kas PS § 24 lõikes 5 sätestatud kaebeõiguse teostamise ja riigilõivu kulude kandmise kohustuse täitmise või elementaarsete igapäevaste kulude tegemise vahel, ei saa olla kooskõlas seaduse ja menetlusökonoomikaga. Hageja taotleb TMS §-st 45 täitemenetluse täiteasjas nr 180/2019/870 peatamist kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni kuna täitemenetluse jätkamine ja täiteasjas nr xxxxxx tulemist väljamaksete tegemine Pärnu kohtutäitur Enno Kermik’ule täiteasjas nr xxxxxx nõude katteks on hageja kui võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Lisaks eeltoodule tagada TsMS § 377 lõike 1 alusel hagi ja keelata TsMS § 378 lg 1 punkti 4 alusel Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets’al täiteasja nr xxxxxxxxxx tulemist väljamaksete tegemine Pärnu kohtutäitur Enno Kermik’u menetluses oleva täiteasja nr xxxxx kasuks. Hagi tagamise eesmärgiks on reguleerida vaidlusalust suhet kuni hagi läbivaatamise tulemuste selgumiseni vältimaks kahju tekitamist hagejale, mis kaasneb olukorras, kus tulemist tehakse väljamaksed nõude osas, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Hageja soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses ning taotleb Pärnu kohtutäitur Enno Kermik’ult täitetoimiku koopia esitamist kohtule, et kohus saaks kontrollida täiteasjas nr xxxxxxx nõude põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid, mis tagavad asja kiire ja õiglase läbivaatamise.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Kohus tutvus esitatud hagiavaldusega ja leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Eesti Vabariigi kasuks Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxxxxx välja menetluskulud summas 650 € ja VÕS § 113 lg 1 teises lause kohane viivis. Sissenõudja esitas 31.10.2019 Pärnu kohtutäiturile Enno Kermik’ule täitmisavalduse täitedokumendi täitmiseks ja Pärnu kohtutäitur Enno Kermik alustas 01.11.2019 täitemenetlust täiteasjas nr xxxxxx ning mõistis hagejalt välja täitekulud summas 210 eurot Maksuja Tolliamet on haldusasjas nr xxx kinnitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxxx tuleneva nõude kustutamist 13.10.2022. Samas on Pärnu kohtutäitur Enno Kermik 13.05.2024 teatanud Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets’a täiteasjas nr xxxx, et 10.05.2024 seisuga moodustab täitmisel olev nõue täiteasjas nr xxxxx summas 250,10 eurot. Pärnu Maakohtu 22.05.2024 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx resolutsiooni punktiga 1 võttis kohus menetlusse avaldaja (s.o. hageja enda) maksejõuetuse avalduse ja resolutsiooni punktiga 8 peatas täitemenetlused. Pärnu kohtutäitur Enno Kermik on 28.05.2024 peatanud täitemenetluse täiteasjas nr xxxxx märkides, et täitmisel on sissenõudja nõue summas 650 eurot. Hageja palub TsÜS §-st 143 kohaldada täitedokumendist s.o. Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx tuleneva riigi menetluskulude nõude osas summas 650 € ja viivise nõude osas aegumist ja tunnistada TMS §-de 202, 207, 209 ja 210 ning TsMS § 179 lõigete 7 ja 8 alusel sissenõudja nõue, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxxx, aegunuks ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxxxx TMS § 48 lg 1 punkti 8 alusel.
2-24-9686
4.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-164-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. TMS § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. TsMS § 179 lõikest 7 tulenevalt aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 kohaselt võib võlgnik (hageja) esitada sissenõudja (kostja) vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Kohus selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise puhul on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 31. jaanuari 2008.a otsus nr 3-2-1-134-07 punkt 11).
6.Hageja on palunud tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas xxxxxx. Hageja on kohtule esitanud täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi - Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas nr xxxxx. Hageja on esitanud tõendite hulgas ka kuvatõmmise riiginõude summas 169,16 eurot kustutamise kohta, nõuete nimekirja, mille kohaselt täiteasjas xxxx on nõude suurus 250,1 eurot; kohtutäitur Enno Kermiku 28.05.2024 täitemenetluse peatamise otsuse täiteasjas xxxxx ning teate müügist saadud tulemi jaotamise kohta. Hageja ei ole esitanud täitemenetluse algatamise teadet.
7.Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Hageja poolt esitatud asjaoludest nähtuvalt ei nõuta täiteasjas xxxxxx täitedokumendist tuleneva nõude täitmist, vaid täitmisel on täituri tasu nõue.
8.Koos hagiga on hageja esitanud taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja ende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. TsMS § 181 lg 3 kohaselt isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. TsMS § 181 lg 3 kohaselt isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt.
9.Hageja tugineb käesolevas vaidluses sellele, et tema suhtes algatatud täitemenetluses nr xxxxx sundtäidetav nõue on aegunud. Hageja palub TsÜS §-st 143 kohaldada täitedokumendist s.o. Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx tuleneva riigi menetluskulude nõude osas summas 650 € ja viivise nõude osas aegumist ja tunnistada TMS §-de 202, 207, 209 ja 210 ning TsMS § 179 lõigete 7 ja 8 alusel sissenõudja nõue, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxxx, aegunuks ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxxxx TMS § 48 lg 1 punkti 8 alusel. TMS § § 481 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
10.Kohus selgitab, et kui A. S soovib täitemenetluse lõpetamist täitmise aegumise tõttu, siis tuleb tal esitada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 järgne avaldus. TsMS § 475 lg 1 p 153 ja TMS § 2231 kohaselt lahendatakse nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldus hagita menetluses. Avaldajal tuleb teatada, kas esineb asjaolusid, mis võiksid olla aluseks täitemenetluse aegumise peatumisele ja/või katkemisele. Kui avaldaja on pöördunud esmalt täituri poole avaldusega
2-24-9686 täitemenetluse aegumise lõpetamiseks, siis tuleb esitada otsus, millega täitur jättis avalduse rahuldamata. Riigilõivuvaba on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamine juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata.
11.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et isegi juhul kui täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, ei lõpetata sissenõudmist täitekulude osas. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt nõutakse hagejalt täitemenetluses xxxxx täitekulude tasumist.
12.Riigikohus on seisukohal (2-22-4074, p 12.2), et alates 1. aprillist 2021 ei ole enam hagiavalduse esitamine TsMS § 221 lg 1 alusel nõude täitmise aegumise tuvastamiseks võimalik. Riigikohus on varem leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik esitada ka siis, kui nõue on aegunud (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 19), kuid see seisukoht ei ole kohaldatav alates
1.aprillist 2021, mil täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks hakkas kehtima erikord. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
13.Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei vaata kohus läbi menetlusabi taotlust ega hagi tagamise taotlust.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.