Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-15467
Kohtuasi
Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi taotlus Osaühingule Lamaran Grupp kuuluva vara hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjades nr 023/2015/856, 023/2012/2498, 017/2010/7181
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.08.2025 avalduse läbivaatamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik I (võlgnik) Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja juhatuse liige LJ Puudutatud isik II (sissenõudja) Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja juhatuse liige JG
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.08.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluse kulud jätta Osaühingu Lamaran Grupp kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Mõista Osaühingult Lamaran Grupp riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks välja tasumata riigilõiv 35 eurot. Välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest ja selle tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-23-15467 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esitas 01.11.2023 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks Osaühingule Lamaran Grupp (puudutatud isik I, võlgnik) kuuluva vara hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik vaidlustanud 17.08.2023 kohtutäituri hindamisaktis määratud hinda.
2.Maakohus võttis 02.02.2024 määrusega kohtutäituri taotluse menetlusse ja kohustas võlgnikku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 10 370 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 04.07.2025. Seega tuli hindamiskulude ettemaks tasuda hiljemalt 14.07.2025. Võlgnik ettemaksu ei tasunud. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis 26.08.2025 määrusega kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-le 9 kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 20). Kuivõrd hindamise vaidlustaja ei tasunud hindamiskulude ettemaksu, luges maakohus, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda, kuivõrd võlgnik tingis asja menetluse. Määruskaebus
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
4.1.Maakohus ei põhjendanud enda järeldust, et Harju Maakohtu 02.02.2024 määrus jõustus 04.07.2025. Harju Maakohtu kantselei teatas menetlusosalistele 02.02.2024 määruse jõustumisest 26.08.2025, s.o vaidlustatud määruse tegemise päeval. Kantselei teatest ei nähtunud otseselt ega olnud võimalik tuletada ka kaudselt, et 02.02.2024 määrus võis jõustuda mõnel muul päeval kui 26.08.2025.
4.2.Sõltumata sellest, millal 02.02.2024 määrus jõustus, on äärmiselt ebaõiglane heita võlgnikule ette hindamiskulude ettemaksu tähtajaks tasumata jätmist, kui ta sai määruse jõustumisest teada kantselei kaudu 26.08.2025. Olukorras, kus maakohtu seisukohad määruse jõustumise aja osas on vastandlikud, tuleb lähtuda menetlusosalisele soodsamast jõustumise kuupäevast. 2
4.4.Menetluskulude puudutatud isiku kandmise jätmiseks puudub seaduslik alus. TsMS § 172 lg 1 ei näe ette menetluskulude võlgniku kanda jätmist kaevatavas määruses toodud alusel, s.o sõltuvalt sellest, kes on tinginud asja menetluse. On ilmne, et ükski TsMS § 172 lg-s 1 loetletud alustest ei ole siinsel juhul kohaldatav. Lahend ei ole tehtud võlgniku huvides. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 172 lg 7 teine lause). Menetluse edasine käik
5.Maakohus jättis määruskaebuse 29.09.2025 määrusega käiguta, kuna see ei olnud allkirjastatud ja sellelt ei olnud tasutud riigilõivu 70 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14).
6.Kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtajaks esitas võlgnik vastuväite maakohtu 29.09.2025 määrusele tasumisele kuuluva riigilõivu määra osas, leides, et on tasunud määruskaebuselt piisavalt riigilõivu 15 eurot (RLS § 59 lg-d 10 ja 15). Alternatiivselt palub võlgnik anda uus tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks. Kui kohus ei pikenda riigilõivu tasumise tähtaega, taotleb võlgnik menetlusabi puuduoleva riigilõivu tasumisest vabastamiseks või võimaldada tasuda see pärast määruskaebuse lahendamist.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.1.Ringkonnakohus ei nõustu, et puudub selgus, millal Harju Maakohtu 02.02.2024 määrus jõustus. Võlgnik tugineb sellele, et ta sai Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse jõustumisest teada alles 26.08.2025, kui Harju Maakohtu kantselei lisas 02.02.2024 määrusele jõustumismärke. Võlgniku hinnangul tuleb siinses asjas lähtuda menetlusosalisele soodsamast jõustumise kuupäevast, kuna maakohtu seisukohad määruse jõustumise aja osas on vastandlikud.
8.2.Ringkonnakohus selgitab, et Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse jõustumine ei sõltu sellest, millal kohus määrusele jõustumismärke lisas, ega ka sellest, millal võlgnik Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse jõustumisest teada sai, vaid sellest, millal Tallinna Ringkonnakohus lahendas Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse peale esitatud võlgniku määruskaebuse. Määruse jõustumise puhul ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik võimalust lugeda kohtulahendi jõustumise kuupäevaks menetlusosalise jaoks soodsamat varianti.
8.3.Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 02.02.2024 määrus, millega maakohus oli määranud tähtaja hindamiskulude ettemaksu tasumiseks, jõustus 04.07.2025, kui Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.07.2025 määrusega muutmata Harju Maakohtu 18.09.2024 3
2-23-15467 määruse, millega maakohus oli keeldunud menetlusse võtmast võlgniku määruskaebust Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse peale.
8.4.Ringkonnakohtu 04.07.2025 määruse peale ei saanud määruskaebust esitada ja seega jõustus määrus selle tegemisega. TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 466 lg 1 sätestab, et täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Kuna hindamiskulude ettemaksu tasumiseks kohustamise määrus ei ole täitedokument (s.o määrus, millele tuginedes saab algatada täitemenetluse) ning ringkonnakohtu 04.07.2025 määruse peale ei saanud ka kaevata, siis ei pidanud ringkonnakohtu määrust võlgnikule kätte toimetama. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ringkonnakohtu 04.07.2025 määrus tehti võlgniku esindajale 04.07.2025 nähtavaks ja sellega ka teatavaks. Dokumendi nähtavaks tegemisega saadab e-toimik menetlusosalisele automaatteate nähtavaks tehtud dokumendi kohta.
8.5.Ringkonnakohus kontrollis täiendavalt, kas võlgniku seaduslikule esindajale saadeti 04.07.2025 teavitus selle kohta, et Tallinna Ringkonnakohus tegi 04.07.2025 määruse, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 18.09.2024 määrus ja millest tulnevalt jõustus maakohtu 02.02.2024 määrus. Vastuseks kohtu järelepärimisele kinnitas IT-abi, et võlgniku seaduslikule esindajale LJile saadeti 04.07.2025 e-postile XXX teavitus Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025 määruse tegemise kohta ja lisaks ka teavitus sama määruse jõustumise kohta. Võlgnik ei ole väitnud, et seda teavitust ei ole esindaja e-postile saadetud. Seega oli võlgniku esindaja e-postile 04.07.2025 läinud teade ringkonnakohtu määruse kohta e-toimikus ja võlgniku esindajale oli tagatud võimalus ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks. Võlgniku esindaja on 11.06.2024 maakohtule väitnud, et tal sellel hetkel puudus tehnilistel põhjustel juurdepääs e-toimikusse, ja 19.06.2024 võtnud teadmiseks kohtu selgituse, et kohus teeb menetlusdokumente nähtavaks e-toimiku kaudu (dtl 88 ja 91). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on esindaja pärast nimetatud e-kirja ka dokumente e-toimiku kaudu kätte saanud. Sellest järeldab ringkonnakohus, et tegemist oli vaid ajutise takistusega ja üldjuhul tutvub võlgnik menetlusdokumentidega e-toimiku vahendusel. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku esindajal oleks olnud 04.07.2025 määruse või teavituse avamisega tehnilisi takistusi. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul piisas e-toimiku kaudu teate saatmisest võlgniku esindajale ning võlgnikul pidi olema selge ja teada, et Harju Maakohtu 02.02.2024 määrusega antud 10-päevane tähtaeg saabub 14.07.2025.
8.6.Lisaks eeltoodule selgitab ringkonnakohus, et TMS § 74 lg-st 9 tuleneb, et kui kohustatud isik ei tasu kohtu määratud eksperdi hindamiskulude ettemaksu kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. TMS § 74 lg 9 kolmas lause ei sätesta erandeid ega kaalutlusruumi, vaid on otseselt seotud kohtu määratud tähtajaga hindamiskulude ettemaksu tasumiseks. Seega pidi maakohus lähtuma kohtu määratud tähtajast hindamiskulude tasumiseks ja kui tähtajaks oli ettemaks tasumata, tuli maakohtul teha menetlust lõpetav määrus. Maakohus ei pidanud võlgnikule kohustuse täitmise tähtaega meelde tuletama. Hindamiskulu ettemaksu tasumata jätmine kohtu määratud tähtajaks ei ole selline menetluslik puudus, mille kõrvaldamiseks peaks kohus andma võlgnikule täiendava tähtaja. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus rahuldada võlgniku alternatiivne taotlus pikendada 02.02.2024 määrusega antud tähtaega.
4
2-23-15467
8.7.Võlgnik vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus siinse asja menetluskulud õigesti jaotanud, jättes need TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku kanda, kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Nõustuda ei saa võlgniku seisukohaga, et kuna avaldajaks oli praeguses asjas kohtutäitur, siis tulnuks kulud jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäituril tuleb TMS § 74 lg 8 järgi pöörduda kohtusse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, kui võlgnik või sissenõudja on TMS § 74 lg 7 järgi hinna vaidlustanud. Kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna, on menetlus algatatud võlgniku tõttu ja tema huvides. Siinsel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu kohus võiks otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni teine menetlusosaline (TsMS § 172 lg 1 teine lause).
8.8.Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ning võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata.
8.9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimikust nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.10.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 5 ja 15 alusel tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Võlgnik maksis 15 eurot, tuginedes ekslikult RLS § 59 lg-tele 10 ja 15, kuna siinsel juhul ei ole tegemist kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Seega on võlgnik tasunud määruskaebuselt 35 eurot vähem ja see tuleb siinse määrusega võlgnikult välja mõista.
8.11.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5) ja tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 179 lg 9). Kohus saadab lahendi ärakirja pärast lahendi jõustumist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele (TsMS § 179 lg 4).
8.12.Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427 ja TsMS § 696 lg 1). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes siinse määruse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.