OK Incure OÜ hagi J P vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes
Hagihind
2 768,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post xxx) Kostja: J P (isikukood xxx, elukoht teadmata, tööandja X OÜ, asukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J P seoses 24.01.2023 refinantseerimislepinguga nr xxx tagastamata krediidisumma 1 876 eurot, intress 13,36 eurot ja viivis 95,91 eurot OK Incure OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ nõue J Plt sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
4.Menetluskulud jätta 28,30% ulatuses OK Incure OÜ ning 71,70% ulatuses J P kanda.
5.Välja mõista J Plt menetluskulu 276,04 eurot OK Incure OÜ kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J Pl tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid: 1.1 07.08.2022 laenulepingu nr xxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1 060 eurot, krediidi kulukuse määraga 48,50% aastas. Laen summas 1 060 eurot on kostja arvelduskontole kantud 07.08.2022. Kostja igakuiseid maksegraafiku järgseid tagasimakseid ei tasunud. 1.2 23.09.2022 lisalaenu lepingu nr xxx, mille alusel lepiti kokku laenusummas 1999,16 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1 060 eurot, lisalaenu väljamaksest 826,00 eurot ja lepingutasust 113,16 eurot), krediidi kulukuse määraga 48,50% aastas. Lisalaen summas 826 eurot on kostja arvelduskontole kantud 23.09.2022. Kostja teostas ühe maksegraafiku järgse tagasimakse summas 10 eurot, mis on arvestatud krediidiandaja poolt meeldetuletustasude katteks. 1.3 24.01.2023 refinantseerimislepingu nr xxx, mille alusel lepiti kokku laenusummas 2 104,37 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1 999,16 eurot, lepingutasust 100,21 eurot ja refinantseeritava lepingu tasumata meeldetuletuskirja tasust 5 eurot), krediidi kulukuse määraga 29,99% aastas. Hageja lähtub oma nõude esitamisel ja põhjendamisel refinantseerimislepingust nr xxx. Kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse 10.03.2023, 10.04.2023 ja 10.05.2023 osamakse tasumisega ning krediidiandja andis kostjale 10.05.2023 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja hiljemalt 24.05.2023 võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu luges krediidiandja lepingu üles öelduks 25.05.2023. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded 26.05.2023 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata põhinõue 2 104,37 eurot. Samuti tasumata intress intressimääraga 26,48% aastas kokku summas 392,94 eurot, mis on arvestatud lähtudes lepingu nr xxx tasumata intressi osamaksetest perioodi 11.10.2022 kuni 25.01.2023 eest kokku summas 232,61 eurot, refinantseerimislepingu nr xxx tasumata jäänud intressi osamaksetest perioodi 11.02.2023 kuni 25.05.2023 eest kokku summas 160,33 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõla jäägilt 2 104,37 eurolt perioodi 26.05.2023-01.11.2023 eest määraga 24% aastas kokku summas 221,39 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja maksevõime hindamisel võeti aluseks kostja Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõend, samuti teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost, Taust.ee, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), LexisNexis. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena kokku 2 104,37 eurot, intressivõlgnevuse 392,94 eurot, viivisvõlgnevuse 221,39 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot.
Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud tööandja vahendusel isiklikult allkirja vastu 15.12.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Hageja on esitanud nõuded 24.01.2023 refinantseerimislepingu nr xxx alusel, mille sõlmimise tõendamiseks ning nõuete aluseks on hageja esitanud dokumendid: 07.08.2022 laenulepingu nr xxx (dtl 46), laenulepingu personaalsed tingimused (dtl 47-49), laenu väljamakse tõendi (dtl 50), 23.09.2022 lisalaenu lepingu nr xxx (dtl 51-52), laenulepingu personaalsed tingimused (dtl 53-56), laenu väljamakse tõendi (dtl 57), 24.01.2023 refinantseerimislepingu nr xxx (dtl 60-62), laenulepingu personaalsed tingimused (dtl 63-66), laenulepingu üldtingimused (dtl 6783), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 84-86). Viidatud laenulepingutel ja 24.01.2023 refinantseerimislepingul nr xxx puuduvad lepingu sõlminud isikute allkirjad.
7.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et krediidiandja ja kostja sõlmisid lepingud ning esitasid tahtevaldusi interneti vahendusel laenuandaja laenuportaalis. Lepinguid sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga www.raha24.ee kliendikeskkonnas sisse, tuvastab enda isikusamasuse ning esitab laenutaotluse. Kostja tegi vastavas laenuportaalis kasutajakonto, tuvastades enda isikusamasuse 07.08.2022 (dtl 133). Kõik dokumendid on kostjale tehtud kättesaadavad kliendikeskkonnas www.raha24.ee. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi kostja andma kinnitused, sh kinnituse, et soovib laenulepingut sõlmida. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel, täites krediidiküsitlused (dtl 42, 44, 45), mida hageja hinnangul saab lugeda kostja otseseks tahteavalduseks. Laenuandja poolt tehti positiivsed laenuotsused 07.08.2022, 23.09.2022 ja 24.01.2023 (dtl 134-135), peale mida edastati laenuandaja poolt laenulepingud koos kõigi tingimustega laenuandja laenuportaali kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud eposti aadressile xxx.
8.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
9.Nähtuvalt nõude loovutamise teatest (dtl 88) loovutas BB Finance OÜ 24.01.2023 refinantseerimislepingust nr xxx tulenevad nõuded kostja vastu 26.05.2023 hagejale.
10.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 07.08.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,30% ja 23.09.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,30% ning 24.01.2023 lepingu sõlmimise ajal 15,31%. Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad tegelikkusest kõrgemad ei olnud ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1järgset piirmäära ei ületanud.
11.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
14.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
15.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
16.Hageja selgituse kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotlustes esitatud teavet, Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendit ning päringuid erinevatesse registritesse (maksehäired puudusid). Enne 07.08.2022 laenulepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi (dtl 40) analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 1 234,50 eurot (kostja märkis taotluses enda netosissetulekuks 1 216 eurot), finantskohustused kokku 400 eurot (lähtuti kostja poolt taotluses märgitust) ja muud minimaalsed kohustused 234 (lähtuti krediidiandaja siseeeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast). Seega hinnati kostja maksevõimeks 522 eurot (1 216 – 400 – 234 – 60 (s.o 5% netosissetulekust ootamatuteks kulutusteks)) ja järeldati, et maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse (62,54 eurot) oli kostjale jõukohane (dtl 28).
17.Enne 23.09.2022 laenulepingu sõlmimist nähtus Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi (dtl 41) analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 1 177,75 eurot (kostja märkis taotluses enda netosissetulekuks 1 216 eurot), finantskohustused kokku 400 eurot (lähtuti kostja poolt taotluses märgitust) ja muud minimaalsed kohustused 234 (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast). Seega hinnati kostja maksevõimeks 522 eurot (1 177,75 – 400 – 234 – 60 (s.o 5% netosissetulekust ootamatuteks kulutusteks)) ja järeldati, et maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse (78,44 eurot) oli kostjale jõukohane (dtl 29-30). Väljamakseta 24.01.2023 refinantseerimislepingu puhul tehti arvutus laenutaotleja poolt esitatud andmete alusel tulenevalt sellest, et uut laenusummat ei väljastata ning osamakse suurust ja intressimäära vähendatakse. Refinantseerimislepingu sõlmides kehtis sise-eeskirjast tulenev majapidamiskulude piirmäär 405 eurot ja puhver 60 eurot (5% sissetulekust 1216 eurot). Seega hinnati kostja maksevõimeks 351 eurot (1216 – 400 – 405 – 60 (s.o 5% netosissetulekust ootamatuteks kulutusteks)). Lisaks teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Taust.ee, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), LexisNexis (dtl 43).
18.Lähtudes eelnimetatud hageja selgitusest on laenude andmisel ja refinantseerimislepingu sõlmimisel jäetud kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu. Hageja väidab, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused, kuid esitatud dokumendist nähtuvalt oli kostjal varasem maksehäire 29.04.2022 portaalis Taust.ee, samuti 24.01.2023 portaalis Krediidiinfo (dtl 43). Nimetatu viitab juba kujunenud makseraskustele ning esitatust ei nähtu, et laenu andmise otsustamisel oleks kostja majanduslikku võimekust selle laenu tagasi maksmiseks vastavas kontekstis sisuliselt hinnatud. Esitatust ei nähtu, et Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Välja ei ole selgitatud infot kostja igakuiste finantskohustuste suuruse, samuti kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingute kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele.
19.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll kostja jätnud kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest andmetest teadlik, kuid otsustas täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
21.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
22.Seoses sõlmitud lepingutega on kohtule esitatud 10.05.2023 teade ülesütlemise kohta (dtl 87), mille kohaselt on krediidiandjale kostjale andnud täiendava tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 24.05.2023 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 25.05.2023. Nähtuvalt ülesütlemisteatest on see saadetud kostja laenulepingus märgitud e-posti aadressile xxx (dtl 137). Kostjal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks laenude põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 25.05.2023.
23.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
24.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud laenusummad oli 1 060 eurot ja 826 eurot, kokku 1 886 eurot. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasude tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Hageja esitatu kohaselt teostas kostja ühe maksegraafiku järgse tagasimakse summas 10 eurot (dtl 58). Ülejäänud lepingute järgsed
maksed jättis kostja tasumata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 1 876 eurot (1886 – 10).
25.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 07.08.2022 laenulepingu ja 23.09.2022 lisalaenu lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0% ning 24.01.2023 refinantseerimislepingu sõlmimisel ajal 2,5%. Kohus rahuldab intressi refinantseerimislepingu nr xxx tasumata jäänud intressi 13,36 euro osas perioodil 11.02.2023 kuni 25.05.2023 põhinõudelt 1 876 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 2104,37 eurolt perioodi 26.05.2023 kuni 01.11.2023 eest viivist 221,39 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhinõudelt 1 876 eurot. Kohus rahuldab nõude 95,91 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele:
28.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitiste välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 768,70 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1 985,27 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 28,30% ning kostja kanda 71,70% menetluskuludest.
30.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 385 eurot riigilõivu.
31.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
32.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 276,04 eurot (385 x 71,70%).
33.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.