OK Incure OÜ hagiavaldus T B vastu rahalises nõudes 3559,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja E K Kostja: T B (isikukood xxx), e-post xxx
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik (liht)menetlus
1.Jätta OK Incure OÜ hagi T B vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-23-140686 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xxx ja kostja sõlmisid 16.08.2016 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 2000 eurot. Lepingu kehtivuse ajal (2020. aastal) sõlmisid pooled lepingu lisa, millega suurendati limiiti 5000 euroni. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti perioodil 17.08.2016 kuni 16.01.2023 kokku summas 17 860 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 18 653,23 eurot, sellest 15 169,39 eurot on arvestatud põhiosa, 172,86 eurot kulude ja 3310,98 eurot intressi katteks.
2.Kostja rikkus laenulimiidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingu 12.06.2023 avaldusega üles ja loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 03.07.2023. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2690,61 eurot, intressi 412,53 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 421,28 eurot.
3.Kohus võttis hagi 05.12.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte.
4.Kostja esitas 26.12.2023 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kostja taotles riigi õigusabi korras isiku esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Täiendavalt märkis kostja, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tekitas kostjale kahju, samuti on väär võlaarvestus, mis ei järgi seaduses sätestatut.
5.Maakohus jättis kostja taotluse 06.05.2024 määrusega rahuldamata ning asus seisukohale, et kostja ei vaja käesolevas menetluses professionaalset esindajat oma õiguste kaitsmiseks.
6.Kohus andis hagejale 06.05.2024 määrusega tähtaja esitada kohtule selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
7.Hageja 29.05.2024 vastuse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja veendus, et kostjal puudusid maksehäired. Kui kohus peaks leidma, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud kogu põhivõla.
8.Kohtu määratud tähtajaks hageja ega kostja lõplikke kirjalike seisukohti ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees laenulimiidilepingust tulenevat võlgnevust. 2/5
2-23-140686
10.xxx ja kostja sõlmisid 16.08.2016 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada 2000 eurot krediiti, lepingu lisaga suurendati seda summat 5000 euroni (dtl 30-43, 44-56). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 17 860 eurot (dtl 57-60). Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 8% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
12.Eesti Panga poolt 27.06.2016 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2016 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,49% (kohaldus alates 01.07.2016 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,49% = 58,47%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 55,01% aastas (kehtis 600 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral, dtl 41). Sarnase tulemuse (55,88%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Laenulimiidi suurendamisel oli krediidi kulukuse määr 61,79% aastas (dtl 55 ning sama tulemuse annab minuraha.ee kalkulaator). See ei ületanud lepingu lisa sõlmimise ajal (2020. aastal) kehtinud maksimaalset lubatud krediidi kulukuse määra.
13.Kostja on hageja enda kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 18 653,23 eurot (hagiavalduse p 7 ja dtl 57-60). Hageja nõuab põhivõla (2690,61 eurot), intressi (412,53 eurot), sissenõudmis-kulude (35 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (421,28 eurot) tasumist.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Kohus selgitas 06.05.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
17.Hageja 29.05.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav
17.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.
3/5
2-23-140686
17.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
17.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.
17.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
17.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19.Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 17 860 eurot ja teinud tagasimakseid summas 18 653,23 eurot (dtl 57-64). Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale 4/5
2-23-140686 tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Lepingu kehtivuse ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär null, seega ei ole hagejal kostja vastu ka intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.
20.Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud xxx-ga sõlmitud laenulimiidilepingust ja selle lisast tulenevad kohustused. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
21.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
22.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.