Menetlusosalised ja nende HAGEJA Luminor Bank AS, rk 11315936, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, Harjumaa, lepinguline esindaja esindajad Madis Meristo
KOSTJA D.V, ik XXX, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt D.V-lt hageja Luminor Bank AS-i kasuks Luminor Bank AS ja D.V vahel 02.12.2015 sõlmitud Stockmann Mastercard krediitkaardi lepingust tulenev tasumata põhivõlgnevus 1000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 164,85 eurot.
3.Välja mõista kostjalt D.V-lt hageja Luminor Bank AS-i kasuks edaspidine viivis tasumata põhinõude (1000 euro) jäägilt alates 16.01.2026 kuni põhinõude 1000 euro kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 835,15 eurot.
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista D.V-lt Luminor Bank AS kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.
5.Välja mõista D.V-lt Luminor Bank AS kasuks viivis menetluskuludelt (280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Otsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja 1
arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Luminor Bank AS esitas 20.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Harju Maakohtule 13.12.2024 hagi D.V vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuse lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Bank AS (edaspidi hageja) ja D.V (edaspidi kostja) 02.12.2015 Stockmann Mastercard krediitkaardi lepingu, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 1000 eurot. Lepingu alusel oli krediidi intressimäär 18% aastas. Krediidi liik oli vaba tagasimaksega krediitkaart. Lepingu kohaselt on kaardikonto number xxxx. Krediidi brutosumma/aastakulu oli 1100,16 eurot ja krediidi kulukuse määr 18% aastas eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus, ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidilimiidi kasutusele võtmisest. Krediidi kulukuse määr ei olnud enam kui kolm korda kõrgem eraisikutele antud tarbimislaenude keskmisest krediidi kulukuse määrast, mistõttu ei ole leping tühine VÕS § 406 2 lg 1 alusel. Hageja tegi krediidikulukuse määra kostjale teatavaks ning kostja on eeltoodut kinnitanud allkirjaga. Niisiis ei kohaldu VÕS § 408 lõikes 4 sätestatud tagajärg, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja edastas kostjale mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, milles sisalduva teabe alusel oli kostjal võimalik võrrelda erinevaid pakkumisi ning teha kõiki asjaolusid arvesse võttes kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks. Kostja on eeltoodut kinnitanud allkirjaga. Niisiis on hageja täitnud VÕS §-s 403 5 sätestatud selgituste andmise kohustuse.
2.1.Hageja on kostjale krediidi kättesaadavaks teinud ja kostja on krediidi kasutusse võtnud. Seda tõendab pangakonto (kaardikonto) väljavõte, millest nähtuvalt on pangakontol oleval rahalised vahendid miinuses 1002,95 eurot. Hageja edastas kostjale 22.05.2024 teate lepingust tuleneva võlgnevuse kohta e-kirjaga ja postiga, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 22.07.2024. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Leping on lõppenud, kuid kostja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. 2
Pooled on sõlminud krediidilepingu, mille alusel oli hageja kohustus anda kostja käsutusse rahasumma (krediit) 1000 eurot, kostja aga kohustus krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagi maksma. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu tagastamata laenusumma sissenõutavaks (VÕS § 401 lg 1). Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva põhinõude tasumist summas 1000 eurot.
2.2.Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 22.07.2024. Seega on sissenõutavaks muutunud viivise suurus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni (20.09.2024) arvestatud põhinõudelt 1000 eurot perioodil 23.07.2024 – 20.09.2024 (60 päeva) VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras 20,08 eurot. Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised ka alates 21.09.2024 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, 1000 eurolt, kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 1000 eurot.
2.3.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 25.07.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.07.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 09.07.2025 ja loeti kättetoimetatuks 25.07.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 08.08.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
6.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel 3
tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
7.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja on 02.12.2015 sõlminud Nordea Bank AB Eesti filiaaliga (praegune Luminor Bank AS-ga) Stockmann Mastercard krediitkaardi lepingu (dtl 33-35), mille alusel on kostja käsutusse antud krediiti 1000 eurot. Tegemist oli vaba tagasimaksega krediitkaardiga. Igakuise osamakse suurus oli 10% kasutatud krediidilimiidist ja krediidi kulukuse määr oli 18% aastas. Viivise määraks oli samuti 18% aastas (s.o lepingujärgne intressimäär). Leping on lõppenud 23.07.2024 (VÕS §196 lg 2).
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
9.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
10.02.12.2015, so poolte vahel laenulepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 26,57 % aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 79,71% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 18% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega krediidileping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
11.Hagiavalduse kohaselt on tagastamata põhinõude suuruseks 1000 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on nimetatud summa väljamõistmine kostjalt. Hagiavalduse lõpetamise seisuga kostjal intressivõlgnevust ei olnud.
12.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise 4
kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis põhinõudelt, 1000 eurolt, perioodil 23.07.2024 – 20.09.2024 summas 20,08 eurot ning edaspidine seadusjärgne viivis alates 21.09.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud 20.09.2024 seisuga esitatud viivise arvestusega (dtl 42). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhinõudelt, 1000 eurolt, alates 21.09.2024 kuni lahendi tegemiseni 15.01.2026 (k.a) 482 päeva eest, mis moodustab 144,77 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.01.2026 seisuga kokku summas 164,85 eurot (20,08 + 144,77).
14.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates 16.01.2026 kuni põhinõude 1000 euro nõuetekohase tasumiseni. Lähtudes hageja taotlusest ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 835,15 eurot (1000 164,85).
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot ning viivise menetluskuludelt.
18.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
19.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.