5.Välja mõista S. M. Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude katteks 184 eurot.
6.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi S. M. (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte 30. oktoobril 2022 ja 10. aprillil 2023 sõlmitud parkimislepingute alusel nõude leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Hageja on 30. jaanuaril 2024 kinnitanud, et kostja on menetluse jooksul tasunud hagejale leppetrahvide katteks 60 eurot ja palub menetlust jätkata sissenõudmiskulude 15 eurot osas.
2.Hageja toob esile, et saatis kohtueelselt posti teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Kostja ei asunud kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja toob esile, et teda ei olnud trahvidest kohtueelselt teavitatud. Trahvidega seotud sõidukid olid teiste inimeste kasutuses. Kostja sai trahvidest teada alles kohtu kaudu ja tasus trahvid 18. jaanuaril 2024. Kostja ei nõustu sissenõudmiskuludega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta leppetrahvi nõude 60 eurot osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.
5.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2). Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.Hageja on 30. jaanuari 2024 menetlusdokumendis kinnitanud põhinõude 60 eurot tasumist ja palunud jätkata menetlust sissenõudmiskulude 15 eurot osas (dtl 81-82). Kuigi hageja ei ole esitanud sõnaselget taotlust, on siiski selgelt aru saada, et tema tahe on suunatud menetluse jätkamisele ainult sissenõudmiskulude osas, kuna põhinõude osas on vaidlus lõppenud. Kohtu hinnangul on hageja sellega väljendanud tahet hagi osaliselt tagasi võtta, mistõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata põhinõude 60 eurot osas.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
8.Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir. Tegemist ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581).
9.Hageja esitatust ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta, seega tuleb juhinduda kahju hüvitamise regulatsioonist.
10.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
11.Hageja toob esile, et tal on tekkinud võla sissenõudmisega kulud kogusummas 15 eurot. Hageja viitab üldiselt päringutele ja kirja saatmisele, toomata esile, millal ja millised toimingud ta on võla sissenõudmiseks teinud ning milline kulu on talle tekkinud. Seetõttu ei ole jälgitav nõude kujunemise kord ja nõue ei ole sisuliselt kontrollitav. Ainsa konkreetse toiminguna toob hageja esile meeldetuletuskirja saatmise kostja rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile, kuid hageja ei ole kohtu ette toonud kirja saatmise aega ega sellega kaasnevat kulu, samuti ei ole hageja põhistanud, millistel asjaoludel saab järeldada, et kostja on kirjad ka kätte saanud ja tal on olnud mõistlik võimalus nendega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt RKTKo 01.11.2017, 2-15-17677, p 13 ja selles viidatud lahend). Hageja esitatud pdfformaadis failid (dtl 61-65) ega tuvastamata isiku poolt saadetud ühele trahvile viitava e-kirja koopia (dtl 83) neid asjaolusid ei tõenda. Kohus on 14. mai 2024 määruses
selgitanud, et hagiavalduse põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda eeldustest, vaid hagejal tuleb esitada selge nõue, kirjeldada selle kujunemise korda, oma nõude aluseks olevad asjaolud selgelt esile tuua ning neid ka tõendada. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal on kostja tegevuse tulemusel kahju tekkinud.
12.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 168 lg 5 ja § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud 80% kostja ja 20% hageja kanda.
14.Kostja ei ole menetluskuludest teatanud ja on end menetluses esindanud ise, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
15.Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2,5 tunni eest.
16.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Hagi osalise läbi vaatamata jätmise tõttu riigilõivu suurus ei muutunud, samuti ei tekkinud hagejal õigust nõuda riigilõivu osalist tagastamist. TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, on põhjendatud 20 eurot avaldaja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses. Arvestades nõude olemust, samuti seda, et sellistele hagidele spetsialiseerunud hageja jaoks ei ole tegemist keeruka ja aeganõudva toiminguga, ning lisaks asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu kokku 1 tunni ulatuses ehk summas 110 eurot. Tunnihind 110 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 230 (100 + 20 + 110) eurot, millest 80% ehk 184 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.