2-23-12538 Osaühingu Rapid Security hagi Pound OÜ vastu võlgnevuse nõudes 43 990,57 eurot
Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
25. aprill 2024 Hageja: Osaühing Rapid Security (registrikood 10855116), seaduslik esindaja Mikk Mehide, lepingulised esindajad Monika Sulg, Ülle Aliorg Kostja: Pound OÜ (registrikood 12055733), seaduslik esindaja Vallo Põldma, lepingulised esindajad Virge Murak, Ramil Pärdi
RESOLUTSIOON
1.Jätta osaühingu Rapid Security hagi Pound OÜ vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista osaühingult Rapid Security Pound OÜ kasuks välja menetluskulud 4543,50 eurot.
4.Mõista osaühingult Rapid Security Pound OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (4543,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
2-23-12538 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavaldus
1.Osaühing Rapid Security (hageja) esitas hagi Pound OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
2.Haginõude aluseks on järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 2. veebruaril 2022 seadmete järelmaksuga müügilepingu nr 190265 (leping 1), mille alusel kohustus kostja tasuma ostuhinna 42 781,14 eurot, millele lisandub käibemaks. Ostuhind tuli tasuda 60 kuu jooksul osamaksetena 876,12 eurot kuus + käibemaks. Lepingu esemeteks olid Tartu Anne keskuse ja Pirita Selveri Variocube pesukapid. • 4. aprillil 2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu 1 muudatuse, millega põhitasule lisandus 41,40 eurot + käibemaks. • 18. juulil 2022 allkirjastasid hageja ja kostja seadmete paigaldamise aktid (Pirita Selver ja Solaris). • Hageja ja kostja sõlmisid 16. novembril 2022 seadmete järelmaksuga müügilepingu nr 220029 (leping 2), mille alusel kohustus kostja tasuma ostuhinna 42 781,14 eurot, millele lisandub käibemaks. Ostuhind tuli tasuda 60 kuu jooksul osamaksetena 876,12 eurot kuus + käibemaks. Lepingu esemeteks oli Solarise keskuse ja Pirita Selveri Variocube pesukapid. • 16. novembril 2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu 2 neli muudatust, millega põhitasule lisandus 2x41,40 eurot + 2x 37,04 eurot + käibemaks ning ühekordne paigalduse kulu 2x209 eurot + 1080 eurot + 169 eurot. • 23. märtsil 2023 sõlmisid hageja ja kostja lepingu 2 muudatuse, millega põhitasule lisandus 204,43 euro + käibemaks ja ühekordne paigalduse kulu 1080 eurot ning
29.juunil 2023 muudatuse, millega põhitasule lisandus 280,47 eurot + käibemaks ja ühekordne paigalduse kulu 1992,50 eurot.
3.Hageja müüs pakiautomaadi põhimõttel töötavad nutikapid kostjale järelmaksuga. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kostja aga mitte.Kostja on lepingu 1 osamaksetest tasunud mai ja juuni 2022 osamaksed. 3. mail 2023 võttis kostja kohustuse tasuda kogu võlgnevus juulis 2023. Kostja võlgnevust ei tasunud ja pooled olukorra lahendamiseks kokkuleppele ei saanud.
4.Hageja ei taganenud lepingutest kohe, sest kostja soovis kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega. Hageja taganes lepingutest kohtumenetluse ajal 10. novembri 2023 e-kirjaga ja kostja tagastas seadmed. Hageja nõuab kostjalt kasutuseelise tasumist, selle nõude esitamine on kaudne tahteavaldus lepingust taganemiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et võlasuhe on lõppenud.
5.Kostja pidi lepingute esemed võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel tagastama koos viljade ja muu kasuga. Kasu hõlmab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 kohaselt ka eseme kasutamisest saadud eeliseid. Riigikohus on leidnud, et kasutuseelise suuruse 2(8)
2-23-12538 kindlaksmääramisel võib lähtekoht olla kasu mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (3-2-1-60-99 p 19; 3-2-1-64-05 p 16).
6.Hageja lähtub kasutuseelise kindlaksmääramisel eseme soetamismaksumusest või renditasust (kui soetamismaksumust ei ole võimalik tuvastada) ja eseme kasutusajast.
7.Lepingu nr 190265 esemete ‒ Solarise kaubanduskeskuse pesukapi ja Pirita Selveri pesukapi kummagi soetamismaksumus koos käibemaksuga on 26 316,68 eurot ja eeldatavaks kasutusajaks 60 kuud. See teeb kasutuseeliseks kummagi kapi puhul ühe päeva kohta 14,42 eurot ja ühe kuu kohta 438,61 eurot. Kappide kasutamise eest 1. veebruarist kuni 15. novembrini 2022 on kasutuseelise väärtuseks kahe lepingu eseme eest koos käibemaksuga 2x3947,50 eurot.
8.Lepingu nr 220029 esemeteks olid samad Solarise kaubanduskeskuse ja Pirita Selveri pesukapid, mille maksumus ja eeldatav kasutusaeg olid samad nagu esimeses lepingus ning kasutuseelise väärtuseks ajavahemikul 16. novembrist 2022 kuni 15. novembrini 2023 kahe kapi eest on koos käibemaksuga 2x6052,84 eurot.
9.Pirita Selveri seadmete rendimakse 1. jaanuarist 1. novembrini 2023 oli 41,40 eurot kuus ja 1,38 eurot päevas, kokku 414 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga 496,80 eurot. Solarise kaubanduskeskuse seadmete rendimakse 17. maist 2022 kuni 1. juunini 2023 oli 37,40 eurot kuus ja 1,23 eurot päevas, kokku 483,98 eurot, koos käibemaksuga 580,78 eurot.
10.Lepingu nr 220029 lisa nr 3 alusel Peetri keskuse seadmete renditasu koos teenustega oli 209,68 eurot kuus ja 6,99 eurot päevas, aja eest 10. oktoobrist 2022 kuni 1. novembrini 2023 kokku 2655,94 eurot, koos käibemaksuga 3187,13 eurot.
11.Lepingu nr 220029 lisa nr 4 alusel Stockmanni seadmete renditasu koos teenustega oli 204,43 eurot kuus ja 6,99 eurot päevas, aja eest 25. jaanuarist kuni 1. novembrini 2023 kokku 1880,75 eurot, koos käibemaksuga 2256,90 eurot, ning Annelinna seadmete renditasu koos teenustega oli 280,47 eurot kuus ja 9,35 eurot päevas, aja eest 8. maist kuni 1. novembrini 2023 kokku 1617,40 eurot, koos käibemaksuga 1940,88 eurot.
12.Ühekordse kulu võlgnevus liitumistasu, paigalduse, demonteerimise, transpordi, kulumaterjali ja installatsioonimaterjali eest on 12 939,50 eurot, koos käibemaksuga 15 527,40 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt kasutuseelisena kokku 43 990,57 euro väljamõistmist. Kostja vastus
14.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hagi tuleb jätta kas läbi vaatamata või rahuldamata.
15.Kostja tunnistab, et poolte vahel oli sõlmitud kaks järelmaksuga ja omandireservatsiooniga müügilepingut. Kostja oli viivituses järelmaksu maksmisega. Kohtumenetluse ajal,
16.novembril 2023 tagastas kostja hagejale lepingute esemed. Enne taganemist pakkus kostja hagejale osalust kostjas ja lepingu lõpetamist kokkuleppel koos kappide tagastamisega, kuid hageja keeldus neist ettepanekutest ega ole teinud midagi lepingutest taganemiseks, tekitades viivitamisega kostjale kahju.
16.Kostja on kohtumenetluse alguses olnud seisukohal, et kuna hageja nõudis lepingute esemete tagastamist, on ta sisuliselt lepingutest taganenud. Isegi kui lugeda, et hageja ei ole lepingutest 3(8)
2-23-12538 taganenud ja pidada taganenuks kostjat, on hageja taganemisega nõustunud, kui võttis lepingu esemed vastu. Hiljem on kostja asunud seisukohale, et hageja ei ole toonud välja konkreetset tegu või toimingut, milles taganemisele suunatud tahteavaldus väljendus. Lepingu p 5 järgi tuli teated edastada e-posti või kirja teel. Lepingust taganemine pidi olema kirjalikus vormis ja saadetud kas tähitult või allkirja vastu. Kuna kokkulepitud vormis ei ole taganemisavaldust tehtud, ei ole leping lõppenud taganemisega. Täitmata on taganemise formaalsed eeldused. Pärast lepingurikkumise lõpetamist ei saa lepingust taganeda.
17.Kui lepingud lõppesid poolte kokkuleppel, puudub hagejal kostja vastu nõue või vähemalt ei saa seda olla sel õiguslikul alusel, mida hageja on nimetanud. Hageja kasutuseelise nõue sisaldab ka ühekordseid kulusid, mida ei saa pidada kasutuseeliseks ja mida on lisaks arvestatud topelt. Hageja ei saa kasutuseelise nõudele lisada käibemaksu. Hageja soovib kappide müügihinna tasumist olenemata sellest, et kappide valdus on hagejale tagastatud. Sel nõudel ei ole õiguslikku alust, mistõttu tuleb nõue jätta läbi vaatamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Hageja on esitanud kasutuseelise nõue selle alusel, et lepingust taganemisel tuleb asi tagastada koos viljade ja muu kasuga, sealhulgas kasutuseelis.
20.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid kaks seadmete järelmaksu ja omandireservatsiooniga müügilepingut (dtl-d 13‒16, 18, 19‒20, 22, 24, 26, 28‒37, 40‒41, 44‒ 46, 49‒50, 53‒54, 57‒59, 62‒63), hageja andis kostjale üle seadmed ja kostja rikkus järelmaksu tasumise kohustust. Kostja on seadmed hagejale tagastanud.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingud lõppesid taganemisega ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kasutuseeliseid.
22.VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Taganemiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused.
23.Taganemise materiaalsete eelduste esinemise üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et jättis igakuised maksed tasumata ja rikkus sellega lepinguid. Kostja on mais 2023 allkirjastanud võla tasumise kokkuleppe tähtajaga juulis 2023 (dtl 91), seejärel on pooled võlgnevuse teemal pidanud e-kirjavahetust juulis ja augustis 2023 (dtl-d 92‒94). Kostja ei ole suutnud võlgnevust tasuda. Müügihinna tasumata jätmine on müügilepingu oluline rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 mõttes. Lepingute p 3.2 järgi loevad pooled üle kahe kuu osamaksete võlgnevust oluliseks lepingurikkumiseks. Kostja oli tasumisega viivituses rohkem kui kaks kuud. Läbirääkimistest võla tasumise üle saab järeldada, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.
24.Kostja hinnangul ei ole hageja teinud nõuetekohast taganemisavaldust.
25.Seaduses ei ole taganemisavaldusele vorminõuet kehtestatud, mis tähendab, et selle võib teha mistahes vormis (TsÜS § 77 lg 1). Riigikohus on möönnud ka kaudse tahteavaldusega taganemise võimalikkust (RKTKo 3-2-1-138-10, p 21).
4(8)
2-23-12538
26.Lepingute p 5.3 kohaselt peab taganemisavaldus olema kirjalik ning p 5.4 järgi tuleb see teisele poolele saata tähitud kirjaga või anda üle allkirja vastu. TsÜS § 78 lg 3 sätestab, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada.
27.Pooled pidasid seadmete tagastamise teemal e-kirjavahetust kohtumenetluse ajal, oktoobris ja novembris 2023 (dtl-d 195‒196, sama ka dtl-d 221‒223). Seega on poolte tahteavaldused tehtud kirjalikus vormis, kuigi pole lepingukohaselt edastatud. Samas ei ole vaidlust selle üle, et tahteavaldused saadi kätte. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kirjavahetuse tulemusel tagastas kostja seadmed hagejale 16. novembril 2023 (dtl-d 197‒203). Hageja tahteavaldust ei saa seega pidada tühiseks vorminõude rikkumise tõttu.
28.Eraldi tuleb hinnata, kas poolte kirjavahetust saab sisuliselt pidada lepingust taganemiseks või pigem lepingu lõpetamiseks kokkuleppel. 14. detsembri 2023 kohtuistungil on kostja väitnud, et seadmete tagastamise pakkus välja kostja (dtl 256). Kirjavahetuse sisu järgi otsustades pakkus kostja hagejale aga kokkulepet, kuid hageja soovis seadmeid tagasi (Vallo Põldma 20. oktoobri 2023 e-kiri: „/.../ soovite seadmeid tagasi saada.“). Hageja on vastanud, et seadmete tagastamine ei vabasta võlgnevuse tasumisest, ja pakkunud maksegraafikut (Mikk Mehide
10.novembri 2023 e-kiri). Viimane e-kiri on see, mida hageja hindab lepingust taganemiseks.
29.Hageja on viidanud, et kasutuseelise nõudmine on kaudne tahteavaldus lepingust taganemiseks. Sellega ei saa nõustuda. Ka hageja ise viitab, et VÕS § 223 lg 2 kohaselt võib müüja lepingust taganemisel omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt välja nõuda. Taganemisega on seotud seega mitte raha nõudmine, vaid asja tagasinõudmine. Lisaks tagasitäitmisele muude tingimuste ‒ maksegraafiku ‒ olemasolu viitab pigem lepingu kokkuleppel lõpetamise soovile.
17.novembri 2023 menetlusdokumendis on hageja märkinud, et kostja ei ole lepingust taganenud, aga kui kostja peaks taganema, ei pruugi hageja nõuda ostuhinna tasumist (dtl 189). Hageja ei ole seega olnud ka pärast seadmete tagastamist kindel, mida ta kostjalt nõuab.
30.Kostja hageja pakutud maksegraafikuga ei nõustunud ja hageja soovitud kokkulepet seega ei sündinud. Kuigi faktiliselt sarnaneb tekkinud olukord taganemisega, võib hageja tahteavalduse tõlgendamisel jõuda järeldusele, et tegemist oli lepingute kokkuleppel lõpetamise ettepanekuga. Kuigi toimunu tagajärg näeb välja nagu taganemine, ei ole see olnud hageja taotletud eesmärk ja tahteavalduse sisu. Seadmete tagastamise ajendasid küll maksmata osamaksed, mida hageja nõudis ja mida kostja ei tasunud, kuid hageja peamine eesmärk on olnud raha saamine. Praegune tulemus on saavutatud mitte hageja tahteavalduse tõttu, vaid sellest hoolimata.
31.Lisaks tuleb arvestada sellega, et VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
32.Vaidlusalused lepingud sõlmiti veebruaris ja novembris 2022. Lepingu 1 osamaksetest tasus kostja mai ja juuni 2022 osamaksed, lepingu 2 osamaksetest mitte midagi. Lepingute p 3.2 andis hagejale lepingust taganemise õiguse kahe kuu osamaksete võlgnevuse puhul. Sisuliselt rikkus kostja mõlemat lepingut kahe kuu möödumisel kummagi sõlmimisest, vastavalt mais 2022 ja jaanuaris 2023. Suvel 2023 st üle aasta pärast lepingu 1 rikkumist pidasid pooled läbirääkimisi ning hageja väidetav taganemine toimus alles novembris 2023. Lepingu 1 rikkumisest oli selleks ajaks möödas juba 1,5 aastat, lepingu 2 rikkumisest kümme kuud. Arvestades, et lepingute järgi tekkis taganemise õigus juba kahe kuu osamaksete võlgnevuse puhul, ei ole hageja taganemise avaldust, isegi kui tema tahteavaldust saaks nii tõlgendada, teinud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teada saamist. 5(8)
2-23-12538
33.Lepingute eesmärki ei ole enam võimalik saavutada. Kostja on seadmete omandamisest loobunud, müügihind on tasumata, valdus on hagejale tagastatud. Mõlemad pooled on seisukohal, et faktiliselt on lepingud lõppenud. Pooled jõudsid küll kokkuleppele seadmete tagastamises, kuid mitte selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale ka midagi selle eest, et ta seadmeid kasutas, või hüvitada kahju, näiteks saamata jäänud tulu.
34.Kujunenud faktilise olukorra tõlgendamisest tulenevalt võiks hagejal võiks seega olla kostja vastu kas lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue või asja koos viljade ja kasuga tagastamise nõue.
35.Kui pidada kujunenud olukorda taganemisega analoogseks, võiks kumbki pool VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda tagasi lepingu alusel üleantut koos saadud viljade ja muu kasuga. TsÜS § 62 lg 1 järgi on kasuks muu hulgas eseme kasutamisest saadavad kasutuseelised. Pooled on kokku leppinud, et erinevalt üldreeglist hageja saadud osamakseid lepingust taganemisel tagastama ei pea (lepingute p 3.2). Hageja hinnangul on osamaksed tõlgendatavad kasutuseelise ehk kasutustasuna ja tal on neid õigus saada kogu kasutamise aja eest. See lähenemine ei sobi aga taganemise situatsiooni. Müügilepingust taganemisel tuleb ostjal tagastada asi ja müüjal tagastada saadud raha. Antud juhul on hageja ja kostja kokku lepitud, et hageja saadud raha tagastama ei pea. Taganemise olemusega oleks vastuolus tulemus, kus müüja saab veel raha juurde nõuda, kuigi ta üldjuhul peaks kõik saadu tagastama. Et omandireservatsiooniga müügilepingust taganemisel ei ole ostjal enam müügihinna tasumise kohustust, on viidanud ka Riigikohus (RKTKo 3-2-1-32-09, p 10).
36.Kui pooled oleks sõlminud rendilepingu, oleks kostja pidanud tasuma kasutustasu kuni lepingu lõppemiseni (VÕS § 195 lg 2). Sama kehtiks hageja näitena toodud liisingulepingu puhul, kus tasu makstakse samuti asja kasutamise eest. Hageja viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-29-06 on tehtud liisimise kontekstis. Müügilepingu puhul tehakse aga makseid mitte asja kasutamise, vaid omandamise eest. Pooled leppisid osamaksed kokku seadmete omandamise vastu, mitte nende kasutamise eest. Kostja aga müügihinda ei tasunud ja seadmeid ei omandanud. Hageja ei saa müügihinda nimetada ümber kasutuseeliseks või kasutustasuks ja nõuda seda müügilepingu lõppemisest hoolimata.
37.Kui pidada lepingut lõppenuks kokkuleppel, ei sisalda see kokkulepe kostja kohustust tasuda osamaksed tagantjärele. Seega ei saa jaatada hageja kasutuseelise nõuet ei lepingust taganemise ega lepingu kokkuleppel lõpetamise puhul.
38.Hagejal võiks olla kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
39.Hageja kahju võiks sel juhul jaatada, kui ta oleks jäänud ilma müüdud seadmete omandist. Omandireservatsiooni tõttu hageja omand seadmetele aga säilis ning ka valduse on kostja hagejale tagastanud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada isik olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekitatud. Isik ei tohiks kahjuhüvitise tõttu rikastuda. Kui kostja oleks tasunud kõik osamaksed, oleks hagejal müügihinna ulatuses raha, kuid ta oleks kaotanud seadmete omandi. Eeldades, et müügihind näitab adekvaatselt seadmete turuväärtust, ei ole hageja omandit säilitades kahju saanud.
6(8)
2-23-12538
40.Hagejale võis tekkida täiendavat kahju lisakuludest, mis kaasnesid lepingu täitmisega. Samas peab kohustust rikkunud lepingupool VÕS § 127 lg 3 järgi hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tulenevalt lepingus kokkulepitud taganemise tähtajast pidi kostja nägema ette kahe kuu osamaksete suurust kahju. Selle kahju pidid eelduslikult hüvitama tasutud osamaksed, mida ei saanud tagasi nõuda. Kostjale ei saa ette heita seda, et hageja oma nõuet varem maksma ei pannud. Lepingu järgi oligi hagejal sisuliselt valida, kas võlgnevuse tekkides taganeda lepingust ja saada seadmed tagasi või nõuda lepingu täitmist ehk raha maksmist. Viimane tähendas riski, et võlasumma suureneb, kuid selle riski tagatiseks oli hagejal seadmete omand. Müügihinnast suurema kahju eest võib pidada vastutavaks hagejat, mis toob VÕS § 139 lg 1 järgi kaasa kahjuhüvitise vähendamise nullini, sest eelduslikult pidi tasutud müügihind, mida kostja ei saanud lepingute p 3.2 järgi taganemisel tagasi nõuda, katma võimalikud muud kahjud. Kahju suurenemine üle tasutud osamaksete oli hageja risk.
41.Hagejal võiks veel olla alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037‒1039 alusel, mille ese võib muu hulgas olla alusetult saadud kasutuseelised.
42.VÕS § 1037 järgi on aga nõutav, et hageja omandit oleks kasutatud tema nõusolekuta, mistõttu sätet antud juhul kohaldada ei saa. Hageja andis seadmete valduse kostjale vabatahtlikult, kasutamine toimus kuni seadmete tagastamiseni lepingu alusel, mida ei muuda asjaolu, et kostja lepingut rikkus.
43.Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud Useme.work kappide tutvustuse (dtl-d 315‒317), millega hageja soovib tõendada, et tarnis kokkulepitud seadmed ja tagas nende kasutamise nutikale pesukapile vajalike funktsioonidega. See, et hageja seadmed tarnis ja nende kasutamise tagas, ei ole vaidluse all ja kappide tutvustus seda asjaolu ka ei tõenda.
44.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
46.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja kantud menetluskulud kannab hageja.
47.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja nimetatud menetluskulu on õigusabikulu 5616 eurot.
48.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt kostja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu 195 eurot (käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kokku on aega kulunud 28 tundi ja 48 minutit. On mõistetav, et aega kulus palju korduva hagi muutmise tõttu, kuid hagile vastuse koostamiseks kulunud nelja tundi ja 18 minutit ning täpsustatud haginõudele vastuste koostamiseks kulunud nelja tundi ja kolme tundi võib pidada osaliselt põhjendamatuks ajakuluks. Samuti ei pea kohus hagejalt põhjendatuks välja mõista eelistungi salvestuse kuulamisele kulunud aja tasu (salvestuse pikkus 36 minutit), mis on eelduslikult tekkinud istungil mitte osalenud teise esindaja lisandumisest. Seetõttu vähendab kohus hüvitatavat ajakulu 5,5 tunni võtta ja peab põhjendatud ajakuluks kokku 23 tundi ja 18 minutit. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4543,50 eurot. 7(8)
2-23-12538
49.Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab hagejalt välja viivise taotletud määras.