E. M. hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes 621,60 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler (epost xxx) Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa tn 2b, 11415 Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Marek Aunver (e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja kostjalt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal hageja E. M. kasuks 621,60 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal hageja E. M. kasuks menetluskulud summas 907 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 732 eurot). Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Hagi asjaolude kohaselt palub hageja kostjalt BTA Insurance Company SE Eesti filiaal välja mõista 621,60 eurot ja jätta menetluskulud BTA Insurance Company SE Eesti filiaal kanda. 16.07.2022 avati Vindi tn 1a, Kristiine linnaosas sõiduki Toyota Avensis, XXXXXX tagumine parempoolne uks, mis tekitas värvikahjustuse BMW X6, XXXXXX vasakpoolsele tagauksele. Hageja teavitas viivitamatult kostjale kahjujuhtumist. Kindlustuseandja tegi kindlaks, et õnnetusjuhtumi tagajärjel on sõidukile tekitatud kahju. Kindluseandja on ka tunnistanud, et kahju on olemas. Vastavalt Colomania OÜ tehtud hinnapakkumisele, sõidukile BMW X6, XXXXXX vasakpoolsele tagauksele värvikahjustuse kõrvaldamiseks tuleb teostada remonditöid kokku summas 621,60 eurot. Hageja leiab, et BTA Insurance Company SE on kohustatud kahju hüvitama vastavalt enda poolt tellitud hinnapakkumisele. Kostja hakkas väitma, et tagauksel olevad rikked olid ka varem. Hageja leiab, et tagauksel on varasemaid täkkeid ehk värvikahjustusi ning tekkinud ka roostet, mis söönud ära värvikihi ukse alumisest servast, siis sõiduki tagauks vajas värvimist juba enne antud juhtumit. See ei vabasta kindlustuseandjat 16.07.2022 tekitatud kahju hüvitamisest. Hageja pöördus Eesti Liiklusfondi poole lepitusmenetluse alustamiseks. Lepitusmenetluse raames on kostja nõustunud tasuma hagejale 207, 20 eurot. Liikluskindlustuse seaduse § 47 lg 2 ja lg 3 kohaselt varakahju suurust hinnatakse kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud.
2.Hageja palub hüvitada 16.07.2022 sõidukile tekitatud kahju, varasemate uksel olevate puuduste kõrvaldamist ei soovi. Juhul, kui 16.07.2022 sõidukile tekitatud kahju ei ole võimalik kõrvaldada tervet ust värvimata, siis tuleb värvida uks tervikuna. Kindluseandja väide, et “sõiduki tagauks vajas värvimist juba enne antud juhtumit” on absurdne ja Liikluskindlustuse seadusega vastuolus. Seadus ei näe ette, et kindluseandjal on õigus keelduda kahju hüvitamisest juhul, kui kahjustatud asi oli juba varem osaliselt remonti vajav. Riigikohus on leidnud, et liikluskindlustuse seaduse suhtes on üldsätetena kohaldatavad ka VÕS §-d 127-135 ning kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
3.Antud asjas on tõendatud, et kahju oli tekitatud ja kahju on võimalik kõrvaldada hinnapakkumises toodud remonditööde teostamisega. Hageja on esitanud omalt poolt täiendava hinnapakkumise sõiduki vasakpoolse tagumise ukse värvimiseks koos hajutamisega esimese ukse ja tagatiiva osas. Pakkumises kajastatud hind sisaldab kõigi eelduste kohaselt kõikide ukse vigastuste remonti, mis kostja hinnangul ei peaks sisalduma antud juhul kostja poolt kompromissina hüvitatavas hinnas. Hageja pakkumine on summas 973,07 eurot ja 828,38 eurot. Varasem pakkumine oli summas 621,60 eurot ning oli koostatud 08.2022.a. Värvitööde hinnamuutus kallinemise suunas perioodil 08.2022 kuni 05.2024 on kahjuks tavapärane, kuid värvimisega venitamise eest vastutab siiski hageja ise, sest keegi ei ole tal keelanud oma sõiduki ust korda teha kohe peale juhtumit ning seejärel vaielda tehtud kulutuste üle kasvõi aastaid, kuid objektiivse hinnaga. Kostja on samuti võtnud võrdleva hinnapakkumise BMW margiesindusest United Motors AS ning sai pakkumise kohtparanduse remondi hinnaks 382,42 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse, hagi ei tunnista. Kostja ei oma vastuväiteid hageja poolt esitatud kahjujuhtumi asjaolude osas ega hageja poolt viidatud remondikalkulatsioonile. Hageja nõue on pahatahtlik, sest kohtueelses lepitusmenetluses on hageja ise kirjutanud, et nõuab üksnes poolt summat. Selline manipuleerimine ei ole mõistlik hageja poolt. Kostja ei saa aru hageja väitest, millise kohaselt ta ei ole saanud LKF-ist tagasisidet, kui hageja ise on esitanud koos hagiavaldusega lepitusmenetluse lõpetamise otsuse. Hageja on hagiavalduses viidanud LKindlS § 47 lg-tele 2 ja 3. Kostjale jääb vastav viitamine ja selle seos käesoleva juhtumiga arusaamatuks. Antud paragrahv räägib haagisega toimunud kindlustusjuhtumist. Hageja möönab oma hagiavalduses, et hageja sõiduki uks oli juba varem remontimist vajav. Oluline on siinjuures
see, et ukse vigastus oli varasemalt oluliselt tõsisem, läbiv rooste ukse alaosas, kui kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kriimustus, milline on pindmine kahjustus. Kostja on varasemalt lepitusmenetluses viidanud kindlustusvaldkonnas kehtivatele tavadele ning lisanud oma seisukohtadele väljavõtte LKF-i kindlustamise tavadest, millised lahendavad analoogseid olukordi kui käesolevas kahjujuhtumis. LKF toob välja ka tüüplahendid, millisel juhul hüvitatakse varasemate kahjustustega sõiduki osi. Kostja on nõustunud hagejaga jagama kahjustuse kõrvaldamiseks vajalike tööde hinda ning pakkunud proportsionaalselt suuremat kahju hüvitamise osa, kui kindlustusandjal kahju tagajärjel hüvitada tuleks. LKF hea tava kohaselt ei peaks kindlustusandja üldse käesoleva kahju tagajärjel tekkinud kahju hüvitama, sest sõiduki osale kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ei vähenda sõiduki osa väärtust, sest see vajas juba varasemalt remontimist. Hageja ei ole oma nõuet ka nõude aluse osas põhjendanud. Kostja on omapoolse kompromissettepaneku teinud juba kohtueelses lepitusmenetluses, millise kohaselt pakuti kompromissiks 1/3 kahjusummast. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi on menetlusse võetud ja kohus jätkas poolte taotlusel asja menetlemist kirjalikus menetluses.
8.LKindlS § 24 kohaselt kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. LKindlS § 26 järgi asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
9.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. LKindlS § 23 lg 1 kohaselt võib kahjustatud isik kahju hüvitamise nõude esitada kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel või õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus kahju tekkimise asjaolude üle. VÕS 128 lg 1 kohaselt võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige
kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sellise kahjunõude esitamisel arvestada kahju hüvitamise üldiste põhimõtetega. LKindlS § 23 lg 1 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel või võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.
10.Pooled ei vaidle kahjujuhtumi asjaolude üle, et 16.07.2022 Vindi tn 1a, Kristiine linnaosas sõiduki Toyota Avensis, XXXXXX tagumise parempoolse ukse avamisega tekitati värvikahjustusi BMW X6, XXXXXX vasakpoolsele tagauksele. Hageja on korrektselt kahjujuhtumist kindlustuseandjat teavitanud ning õnnetusjuhtumi tagajärjel on sõidukile tekitatud kahju. Kohtule esitatud Colomania OÜ hinnapakkumise kohaselt tuleb sõidukile BMW X6, XXXXXX vasakpoolse tagaukse värvikahjustuse kõrvaldamiseks teostada remonditööd kokku summas 621,60 eurot. Kahju likvideerimise hinnakalkulatsiooni on koostanud Colormania OÜ kostja tellimisel 03.08.2022. Kostja on esitanud ka võrdleva hinnapakkumise BMW esindusest United Motors AS, kes on 02.05.2024 seisuga kahju likvideerimise hinnanud suuruses 382,42 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud, et sõiduki uksele tekkis värvikahjustus vaidlusaluse kindlustusjuhtumi tõttu. Kindlustusandja ei nõustu hüvitama hagetavas suuruses kahjusummat, väites, et sõiduki uks oli juba eelnevalt kahjustunud. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited põhjendatud, antud kahjujuhtumi puhul on varasemad kahjustused remondikulude mõttes samaväärsed, mitte oluliselt enam kahjustunud. Esmase esitatud hinnapakkumuse kohaselt sõiduki ukse taastamise kulu ei ole suurem varasema seisukorra tõttu, seda ei ole kostja tõendanud. Kahju hüvitamise põhimõtte kohaselt on hüvitamise eesmargiks taastada olukord, mis oli enne kindlustusjuhtumit. Kahju suurust saab kohus hinnata taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et taastamise kulu sõltuks varasemast seisukorrast ja see uks oli enne liiklusõnnetust oluliselt kahjustunud. Kohus määrab kahju suuruse Colormania OÜ hinnapakkumise alusel, kuivõrd see koostati kostja tellimisel 03.08.2022, seega vahetult pärast kahjujuhtumit 16.07.2022.
11.Seega tuleb hagi rahuldada ja hageja kasuks välja mõista 621,60 eurot. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja õigusabikulud on 600 eurot (lisandub käibemaks).
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on
riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
16.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 600 eurot põhjendatud. Kuivõrd hageja kinnitab kohtule, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga ja kostjalt tuleb õigusabikulude hüvitisena hageja kasuks välja mõista 732 eurot (käibemaksuga).
17.Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjatelt ka riigilõivu, s.o 175 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
18.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 907 eurot (732 + 175), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.
19.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
(allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.