hageja OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); hageja lepinguline esindaja A V (OK Incure osaühing, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post xxx); kostja L T (isikukood xxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt L T’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja laenulepingust xxx tulenev põhivõlg 466.85 eurot, intress 4.01 eurot, viivis 20.57 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
3.Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi L T (isikukood xxx) vastu rahuldamata intressi 36.42 eurot ja viivise 26.94 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 17 % ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 83 % ulatuses L T (isikukood xxx) kanda.
5.Mõista kostjalt L T’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 83% ulatuses, s.o summas 145.25 eurot.
2-23-141652
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal L T’l (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.OK Incure osaühing (OÜ) esitas 12.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 13.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.11.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.12.2023 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 513.41 eurot, intress 40.43 eurot, viivis 47.51 eurot ja sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja OÜ xxx vahel 15.01.2023 sõlmitud laenuleping XXX, mille alusel väljastati laen 550 eurot, millest on kinni peetud lepingutasu 11 eurot, tagatisfondi tasu 16.50 eurot ja ülekandetasu 0.50 eurot, kokku 28 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 57.56 eurot. Kuna kostja ei tasunud kohaselt graafikujärgseid osamakseid ütles OÜ Xxx lepingu 24.07.2023 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et enne lepingu sõlmimist märkis kostja taotlusel andmed sissetuleku (1300 eurot), kohustuste (finantskohustused 500 eurot, majapidamiskulud 150 eurot) ja ülalpeetavate kohta (0 ülalpeetavat), peale mida kontorollis Xxx OÜ kostja andmete õigsust avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensioniregister. Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks, milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1300 eurot (kostja esitatud sissetuleku andmed, kuna taotluse igakuine keskmine sissetulek on vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku andmetega ja ei ole suurem kui 20% (pensioniregistrist saadud keskmine sissetulek 1030 eurot) - kohustused kokku 650 eurot (finantskohustused 500 eurot + muud kohustused 150 eurot, lähtuti kostja esitatud andmetest). Kostja maksevõimeks hinnati (1300 eurot – 650 eurot) 650 eurot. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (igakuine osamakse 29.36 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud
2-23-141652 vastuollu Xxx OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. 27.03.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 28.03.2024 täpsustas hageja lepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid. Harju Maakohus võttis 04.04.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 04.04.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud dokumentide kättetoimetamisportaali kaudu 16.05.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.
2-23-141652 Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks, milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1300 eurot (kostja esitatud sissetuleku andmed, kuna taotluse igakuine keskmine sissetulek on vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku andmetega ja ei ole suurem kui 20%, pensioniregistrist saadud keskmine sissetulek 1030 eurot) - kohustused kokku 650 eurot (finantskohustused 500 eurot + muud kohustused 150 eurot, lähtuti kostja esitatud andmetest). Kostja maksevõimeks hinnati (1300 eurot – 650 eurot) 650 eurot. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (igakuine
2-23-141652 osamakse 29.36 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Xxx OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja kasutas sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, kuid reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hagiavalduse kohaselt oli laenu summaks 550 eurot, millest peeti kinni lepingutasu 11 eurot, tagatisfondi tasu 16.50 eurot ja ülekandetasu 0.50 eurot, kokku 28 eurot. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei võlgne kostja muid tasusid, tuleb väljastatud laenusummaks lugeda (550-28) 522 eurot, mis on kostjale ka tegelikkuses üle kantud. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 57.56 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli laenu väljastamisest 20.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2023 2,5% - 4%. Nimetatud perioodi intressi arvestus on järgmine: - põhiosa jääk 522 eurot, periood 20.01.2023 – 14.02.2023, intressi määr 2.5%, perioodis päevi 26, summas 0.93 eurot; - põhiosa jääk (522-18.01) 503.99 eurot, periood 15.02.2023 – 14.03.2023, intressi määr 2.5%, perioodis päevi 28, summas 0.97 eurot; - põhiosa jääk (503.99-18.38) 485.61 eurot, periood 15.03.2023 – 14.04.2023, intressi määr 2.5%, perioodis päevi 31, summas 1.03 eurot; - põhiosa jääk (485.61-18.76) 466.85 eurot, periood 15.04.2023 – 14.05.2023, intressi määr 2.5%, perioodis päevi 30, summas 0.96 eurot; - põhiosa jääk (466.85- 19.16) 447.69 eurot, periood 15.05.2023 – 14.06.2023, intressi määr 2.5%, perioodis päevi 31, summas 0.95 eurot; - põhiosa jääk (447.69 – 19.55) 428.14 eurot, periood 15.06.2023 – 30.06.2023, intressi määr 2.5%, perioodis päevi 16, summas 0.47 eurot; periood 01.07.2023 – 14.07.2023, intressi määr 4 %, perioodis päevi 14, summas 0.66 eurot, kokku 1.13 eurot. - põhiosa jääk (428.14-19.96) 408.18 eurot, periood 15.07.2023 – 24.07.2023, intressi määr 4 %, perioodis päevi 10, summas 0.45 eurot. Kokku on intress (0.93 + 0.97 + 1.03 + 0.96 + 0.95 + 1.13 + 0.45) 6.42 eurot. Võttes arvesse, et kostja sai laenu 522 eurot, intressi tuli tasuda 6.42 eurot ning kostja on tasunud kokku 57.56 eurot, millega on kaetud esimese kolme osamakse laen summas (18.01+18.38 +18.76) 55.15 eurot ning kahe osamakse intress ja osaliselt kolmanda osamakse intress kokku (0.93 + 0.97 + 0.51) 2.41 eurot, on kostjal tasumata laen (522-55.15) 466.85 eurot ning intress (6.42-2.41) 4.01 eurot. Kuna ülesütlemine on kehtiv ei tule esitada täiendavat laenu ümberarvestust. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud laenusumma 466.85 eurot ning intress 4.01 eurot.
2-23-141652
6.Hagiavalduse kohaselt, vastavalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud), kaasneb maksetega hilinemisega õigus nõuda viivist lepingujärgse intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Peale lepingu ülesütlemist 24.07.2023 oli seadusjärgne viivis kõrgem kui lepingujärgne intress, mis oli vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud määr. 05.12.2023 seisuga on põhjendatud viivise arvestus järgmine: summa 466.85 eurot, periood 25.07.2023 - 05.12.2023, viivise määr 12%, perioodis päevi 134, summas 20.57 eurot.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 466.85 eurot, intress 4.01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 20.57 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude summas (40.434.01) 36.42 eurot ja viivise (47.51 - 20.57) 26.94 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
9.Hageja nõude suurus kokku oli 631.35 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 466.85 eurot, intressi 4.01 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivise 20.57 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 83%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 17% ulatuses hageja kanda ning 83% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 175 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 110 eurot, ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 175 eurot, millest kostja kanda jääb 83% ehk 145.25 eurot.
2-23-141652 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.