OK Incure OÜ hagi Mxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2211,98 eurot asukoht: Menetlusosalised ja nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju esindajad maakond; lepinguline esindaja Dmitri Santašev, e-post: [email protected]). Kostja: Mxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi Mxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista MxxxxxKxxxxxxxxt OK Incure OÜ kasuks võlgnevus 2211,98 eurot.
3.Jätta menetluskulud Mxxxx Kxxxxxxx kanda.
4.Välja mõista Mxxxx Kxxxxxxxxx OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 350 eurot.
5.Välja mõista Mxxxx Kxxxxxxxxx OK Incure OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 18-25, 82-91)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS (krediidiandja) 29.03.2022. a krediidikontolepingu nr 5381974, mille järgi sai kostja krediiti kuni 1640 eurot. Krediidikonto raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Kui klient võtab krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna maksegraafik puudub ning minimaalse kuumakse on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, saadab krediidiandja kliendile igakuiselt arve minimaalse kuumakse summa kohta.
2.Kostja kohustus koos krediidi koos intressidega tagastama minimaalse kuumaksega 60 kuu jooksul. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 41,04%. Viivisemäär võrdub intressiga ja on 41,04% aastas. Krediidi kulukuse määr on 50,55% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 41,04% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.
3.Krediidiandja on teinud perioodil 18.04.2022. a – 06.10.2022. a kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 1650 eurot. Kostja jättis tasumata osamaksed 66,26 eurot märtsi, aprilli ja mai eest. Vastavalt lepingu punktile 11.1 peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Krediidiandja saatis 03.05.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.05.2023. a ning hoiatas, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu loeti leping ülesöelduks 24.05.2023. a. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks 22,13 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 1627,87 eurot. Lepingu p 13.2.1 järgi arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale. Tasumata krediidijääk on 1627,87 eurot. Viimane tagasimakse intressi katteks tehti 02.02.2023. a 110,45 eurot. Kostjal on tasumata intress alates 03.02.2023. a kuni lepingu ülesütlemiseni, so 23.05.2023. a 201,34 eurot.
4.Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.05.2023. a kuni hagiavalduse esitamiseni 29.11.2023. a intressiga võrdses määras summas 347,77 eurot.
5.Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja meeldetuletused seoses võlaga ja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 35 eurot.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et lähtus kostja esitatud laenu taotlusest, milles kostja märkis oma netosissetulekuks 1550 eurot, majapidamiskuludeks 550 eurot ja finantskohustusteks 450 eurot. Kostja töötas täistööajaga, tööandjaks on Kaitsevägi. Ülalpeetavaid ei ole. Krediidiandja tegi päringud, et selgitada välja kas kostjal on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidivõimelisuse arvutuses võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluse. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Taotletud krediidilimiit oli 1640 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (65 eurot). Andmetele tuginedes tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1627,87 eurot, intress 201,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 347,77 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 146)
8.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et ei ole võimeline midagi maksma, sest kohtutäiturid on kontod nulli tõmmanud ning võlad kasvavad üle pea.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ja IPF Digital AS sõlminud 26.03.2022. a krediidikonto lepingu (dtl 26), mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti 1640 euro ulatuses.
12.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes.
13.Kostjale on ajavahemikul 18.04.2022. a kuni 06.10.2022. a tema arvelduskontole (dtl 123126) väljastatud krediiti kokku 1650 eurot. Kostja ei vaidlusta krediidi saamist.
14.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
15.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
16.Krediidikonto lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 50,55% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2021. a seisuga 16,95% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tühine.
17.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
18.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid
kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Antud juhul on kostja laenutaotlust täites esitanud andmed on sissetulekute ja finantskohustuste kohta ning kinnitanud andmete õigsust.
19.Hageja on esitanud kohtule krediiditaotluse (dtl 140-142), millest nähtuvalt on kostja krediidi taotlemisel avaldanud, et tema netosissetulek on 1550 eurot ning igakuised kulutused ja kohustused kokku 1000 eurot. Hagist nähtuvalt on krediidiandja taotluse läbivaatamisel kogunud andmeid kostja sissetuleku suuruse ja kohustuste kohta, st teinud päringud pensioniregistrisse ja andmebaasidesse maksuvõlgade ning maksehäirete kohta ja analüüsinud kostja esitatud ja kogutud andmete alusel tema krediidivõimelisust.
20.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on piisaval määral kogunud andmeid ja omandanud teabe, mis võimaldas tal hinnata ja jõuda veendumusele, et krediiditaotleja (kostja) on võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt krediiti tagasi maksma. Seega ei ole kostjale krediidi andmisel rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, mis tooks kaasa VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjed.
21.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
22.Krediidikonto lepingust nähtuvalt on leping tähtajatu ning lepingule kohalduvate üldtingimuste (dtl 95-103) p 11.1, 11.2 ja 1.1.3 kohaselt tuleb igakuiselt teha makse vähemalt minimaalse kuumakse ulatuses, mille kohta esitatakse arve iga kuu ning lepingu järgi on arve tasumise tähtpäevaks iga kuu 1. kuupäev. Minimaalne kuumakse ei ole väiksem kui 10 eurot. Hagis esitatud laekumise arvestusest (dtl 20) nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid järgnevalt: 31.05.2022. a 12,14 eurot, mis on arvestatud intressi katteks, 04.07.2022. a 12,14 eurot, millest 1,36 eurot on arvestatud põhiosa katteks ja 10,78 eurot intressi katteks, 04.08.2022. a 31,70 eurot, millest 8,70 eurot põhiosa katteks, 22,97 eurot intressiks ja 0,03 eurot viivise katteks, 05.10.2022. a 44,41 eurot intressi katteks, 30.11.2022. a 71,26 eurot intressi katteks, 29.12.2022. a 71,26 eurot intressi katteks ja 02.02.2023. a 137,59 eurot, millest 12,07 eurot on põhiosa, 110,45 eurot intressi, 0,07 eurot viivise ja 15 eurot teenustasude katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal tasumata igakuised järjestikused osamaksed alates 01.03.2023. a.
23.Üldtingimuste p 9.1 ja 15.1 kohaselt on krediidiandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui krediidisaaja on jätnud arve tähtaegselt tasumata ning on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva krediidi, intressi või tasu maksega (p 9.1.3, 15.1.5). VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
24.Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 03.05.2023. a teatise krediidilepingu ülesütlemiseks (dtl 128), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.05.2023. a ning hoiatanud, et kui eelnimetatud kuupäevaks ei ole võlgnevust tasutud loetakse leping automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast alates. Lisaks on kostjale teatatud nõude loovutamisest (VÕS § 170) hagejale.
25.Kuna kostja võlgnevust ei tasunud on leping loetud ülesöelduks alates 24.05.2023. a. Krediidilepingu ülesütlemisel on krediidisaajal kohustus tasuda kõik tasumisele kuuluvad summad krediidiandjale teates toodud tähtajaks (p 15.3). Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale kogu krediidijääk.
26.Laekumise arvestusest nähtuvalt on kostja teinud põhiosa katteks tagasimakseid 22,13 eurot ning arvestuse kohaselt on põhivõlg 1627,87 eurot (1650-22,13). Kostja põhiosale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et põhinõue on põhjendatud.
27.Lepingu järgi oli intressimäär 41,04% aastas ning hageja on arvestanud intressi krediidijäägilt st 1627,87 eurolt ajavahemiku 03.02.2023. a kuni 23.05.2023. a eest summas 210,34 eurot. Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on kostja intressivõlg 201,34 eurot.
28.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1120-08, p 12).
30.Üldtingimuste p 13.3 kohaselt on viivisemäär võrdne kohaldatava intressimääraga ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis on lepingus ette nähtud intressimäärana s.o 41,04% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest alates s.o 24.05.2023. a määraga 41,04% aastas kuni 29.11.2023. a. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
31.Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist mitmeid võlanõudekirju ja meeldetuletusi võlgnevuse kohta (dtl 132, 133, 135, 136, 137, 138, 139). Hageja sissenõudmiskulud 35 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel põhjendatud.
32.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 2211,98 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1627,87 eurot, intressist 201,34 eurot, viivisest seisuga 29.11.2023. a 347,77 eurot ja sissenõudmiskulust 35 eurot.
MENETLUSKULUD
33.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 162 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1.
34.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
35.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kantud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 76,11 eurot + täiendavalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 273,89 eurot, kokku 350 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
36.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2211,98 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hageja tasutud riigilõiv 350 eurot.
37.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.