Aktiva Finance Group OÜ hagi T. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1619,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: T. B. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja eestkostja Tallinna Linnavalitsus (e-post [email protected]) esindaja S. A. (xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kosjal menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
1.Hageja esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 välja mõista kostjalt hageja kasuks P OÜ ja T. B. vahel 01.08.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 924,00 eurot, intress 86,04 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (02.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 191,89 eurot;
1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingust nr xxxx tulenevalt põhinõudelt (924 eurot) alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,74% aastas.
2.Hageja väitel P OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid krediidikontolepingu nr nr. xxxx (Lisa 1). Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1000,00 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 48% (Lisa 1 lk 1). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 09.09.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 24.09.2023. Lepingu ülesütlemise seisuga so 24.09.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 924,00 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 10.07.2023. a kuni 10.09.2023. a. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 924,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.09.2023 kuni hagi esitamiseni 2.04.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,74% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. Esialgne võlausaldaja loovutas 26.09.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale (Lisa 3). Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta selgitab hageja, et esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise (Lisa 4) ja taotluse ning krediidianalüüsi (Lisa 5). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet (Lisa 5 lk 1), kontrollis avalikke andmebaase (hageja viitab taust.ee ja elamisloa kontroll). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekut Maksu-ja Tolliameti registrist. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 915,15 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. (Lisa 1). Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 27.09.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot 11.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot 23.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
3.Kostja seaduslik esindaja, eestkostja, on esitanud vastuse hagile. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, kuna esitatud dokumentidega ei saa lugeda tõendatuks hagiavalduses esitatud väiteid. Esitatud tõendid aga ei võimalda jõuda järeldusele, et väidetava krediidilepingu sõlmimine on toimunud hagiavalduses viidatud viisil või õigusakte, sh VÕS § 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtte regulatsiooni järgides. Kostja esindajale on teada, et kostja vastu on esitatud hulgaliselt nõudeid, mille väidatavate kohustuste võtmise periood jääb hagiavalduses toodud väidetava lepingu sõlmimise kuupäevaga samasse perioodi. Lisaks tekib küsimus, kas väidetaval sõlmimise hetkel oli kostja teovõimeline – sai aru oma tegudest ja nende tagajärgedest – arvestades kostja suhtes esitatud erinevate nõuete hulka. Kostja hinnangul on ka hagis välja toodud lepingu krediidi kulukuse kogumäär kõrgem, 49%.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostja seaduslikule esindajale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud, kostja esindaja on hagile vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduse täiendused. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
5.Kas laenuleping on sõlmitud
5.1.Hageja on lepingu sõlmimise kohta esitanud järgmised selgitused ja väited: Hageja on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404). Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 79). Seega on lepingu kehtivuse eelduseks, et kostja esitas laenuandjale tahteavalduse laenu saamiseks viisil, mis võimaldab püsivat kirjalikku taasesitamist ja sisaldab kostja nime. Kui menetluses ei tõendata sellise tahteavalduse olemasolu, siis on tegemist tühise tehinguga. Hageja selgitab, et kostjale on kuupäeval 01.08.2022, st enne lepingu nr. xxxx sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht ja lepingueelne teave tutvumiseks (Lisa 1). Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud (Lisa 1). VÕS § 551 lg 3 järgi, kui tarbijakrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 4031, eelkõige käesoleva seaduse § 541 lõikes 5 nimetatud juhul, edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesoleva seaduse §-le 4031, kasutades Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Laenuandja on käitunud kooskõlas VÕS § 410 lõikega 1 ning VÕS § 551 lõikega 3.
5.2.Hageja on ettevõtja, kelle igapäevategevus on tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete sissenõudmine, sh kohtumenetluses. Hagejal on Harju Maakohtus suurel hulgal ühetaolisi hagisid. Kohus on hagejale kõikides menetlustes, nagu ka antud menetluses, korduvalt selgitanud, millised asjaolud tuleb tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude eeldusena kohtu ette tuua ja tõendada. Kohus esitas sellekohased selgitused käesolevas menetluses hagejale menetlusse võtmise määruses. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esile tuua ja tõendada tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse ning et sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Hageja ei ole hagis esile toonud, mis kuupäeval, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja laenu saamiseks tegi. Hageja hagis küll räägib laenu taotlusest ja viitab hagi lisale 5, ent ei ole selgitanud, millist osa lisast 5 tuleb pidada laenutaotluseks. Lisa 5 sisaldab erinevaid osi ning ei ole võimalik aru saada, mis andmed neist on esitanud kostja ja millisel viisil ta need esitas. Kohus märgib, et hageja on kohtule esitanud pdf formaadis faili, mille sisuks on Krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimused, tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, lepingueelne täiendav teave, P OÜ üldtingimused (Krediidikonto leping). Faili esimesel lehel on kostja nimi ja andmed, ent fail ise ei sisalda ühtegi tõendust selle kohta, et kostja on teinud mingi tahteavalduse. Kohus ei
nõustu seega hagejaga, et esitatud tõend tõendaks seda, et kostja on tahteavalduse teinud. Samuti ei tõenda see fail seda, et hageja on lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitanud. Hageja on hagis märkinud, et kostja isikusamasus tuvastati infotehnoloogilise seadme abil postkontoris. Kohus märgib, et isikusamasuse postkontoris tuvastamine ei tõenda kostja poolt laenu taotlemist (ega laenutaotluse sisu). Seega nõustub kohus kostjaga, et hageja poolt esile toodu ja esitatud tõend ei võimalda jõuda järeldusele, et väidetava krediidilepingu sõlmimine on toimunud seaduses nõutud vormis ning et kostja on tahteavalduse teinud. Mis puudutab hageja viidet VÕS § 551ja §-le 4031, märgib kohus, et see puudutab lepingu eel teabe esitamist. Lepingueelse teabe esitamisest tuleb eristada lepingu sõlmimise kohta tarbijale viivitamatult lepingudokumendi andmist püsival andmekandjal. St tarbijale tuleb anda esmalt lepingu sõlmimise eel teavet (lepingueelne teave) ja pärast seda, kui tarbija on kinnitanud soovi sõlmida pakutud tingimustel leping, tuleb talle anda püsival andmekandjal lepingudokumendid. Hageja ei ole tõendanud, et viimast tehti.
6.Kas laen on välja makstud Nii laenulepingust (VÕS § 396) tuleneva raha tagastamise nõude kui ka alusetu rikastumise alusel raha tagastamise nõude (VÕS § 1028) eelduseks on, et raha üleandmine kostjale on tõendatud. Ka ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-12634 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud. Kui hageja jätab nimetatud asjaolu tõendamata, ei saa kohus hagi rahuldada. Hageja on esitanud üksnes järgmise väite: „Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1000,00 eurot.“ Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit raha kostjale välja maksmise kohta. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud ka faktiväidet, et millal, mis viisil ja mis summa(de)s raha kostjale üle kanti või kasutusse anti. Lepingu kohaselt oli tegemist korduvkasutatava krediidilimiidiga, mida teabelehe kohaselt sai mitmel viisil kasutusse võtta, tagasi maksta ja uuesti kasutusse võtta. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et algne krediidiandja on laenusumma kostja kasutusse andnud. Kuivõrd laenu kostja kasutusse andmine ei ole tõendatud, jääb hagi, st põhivõla, intresside, viiviste, sissenõudmiskulude nõuded, rahuldamata.
7.Krediidi kulukuse määr ja vastutustundliku laenamise põhimõte Kuigi lepingu vorminõude järgimata jätmise, tarbija tahteavalduse tõendamatuse ning raha väljamaksmise tõendamatuse tõttu jääb hageja nõue rahuldamata, märgib kohus, et hageja ei ole hagis välja toonud ka krediidi kulukuse määra arvestuskäiku. Hageja on hagis märkinud Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu, ent ei ole välja toonud, mis need (nt haldustasu, lepingutasu) olid. Kohus märgib ka, et selle pinnalt, mis hageja on kohtule esitanud, ei saa kohus järeldada, et algne krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise kohustust täitnud. Üksnes kostja sissetuleku kontrollimine ei ole piisav. Kohus on menetlusse võtmise määruses andnud selgitused vastutustundliku laenamise kohustuse kohta. Hageja on hagis küll märkinud, et tegemist oli igati teovõimelise tarbijaga, ent arusaamatuks jääb, kuidas algne krediidiandja seda kontrollis. Kohus märgib, et kostjale seati eestkoste 2023. a oktoobris. Kuid teovõime on faktiline seisund, mistõttu ei ole välistatud, et kostja teovõime oli piiratud juba varem. Kui piiratud teovõimega isik on teinud mitmepoolse tehingu, on see tühine. Tühise tehingu alusel saadu tuleks alusetu rikastumise sätete alusel tagastada, v.a VÕS § 1034 lg 1 sätestatud juhul.
8.Nõude loovutamine Hageja väitel on nõue hagejale loovutatud, ent hageja on selle kohta esitanud pdf formaadis nõude loovutamise teate, mille on kohtule teadaolevalt koostanud hageja ise (täpselt identsed teatised esitab hageja iga hagiga). Seejuures ei ole hageja selgitanud, mille alusel ta teatise algse krediidiandja nimel koostas. Hageja enda koostatud teatis, mille puhul ei ole ka esindusõigust tõendatud, ei tõenda nõude hagejale loovutamist. Kohus selgitab hagejale, et kohtu poolt nõude loovutamise tuvastamine on vajalik selleks, et veenduda, et hagejal üldse on nõue ning et sama nõudega ei saaks hiljem kohtusse tulla algne võlausaldaja, väites, et nõude loovutamist pole olnud. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et üheks hagi läbi vaatamata jätmise aluseks oleks ka see, kui hageja õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik (TsMS § 423 lg 2 p 1). Hageja õiguste rikkumine ei oleks võimalik, kui hagejal ei oleks õigust (nõuet). Kohus märgib, et hageja on võlgade kokkuostmisega tegelev ettevõte, kes saab oma äriprotsessid ja dokumenteerimise korraldada selliselt, et hiljem oleks võimalik nõudeid ja õigusi sobival viisil tõendada. Seega usub kohus, et hagejal oleks kindlasti võimalik teha oma nõuete loovutamise korralduses ka muudatusi, selliselt, et nõude loovutamine oleks ka tõendatav (ilma teiste isikute andmeid avaldamata).
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.