22. aprill 2024 Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: V L (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi V L vastu.
2.Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus 281,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 85,20 eurot.
3.Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis alates 11. jaanuarist 2024 kuni põhinõude (281,51 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 393,50 eurot.
6.Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (393,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ pangakontole nr xxx viitenumbriga xxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(5)
2-23-149595 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas hagi V L (kostja) vastu põhivõla 281,51 eurot, viivise 85,20 eurot, edasiulatuva viivise ja menetluskulude nõudes.
2.Haginõude aluseks on hageja ja kostja vahel 27. juulil 2018 sõlmitud teenuse osutamise leping nr xxx, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenust. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS-i regulaarselt esitatud arvetel. Kostjal on tasumata 30. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2020 esitatud arvete alusel 281,51 eurot. Hageja nõuab võlgnevust aja eest, mil kostja käsutuses oli hageja seade. Modemite ja digibokside rent on kestnud augustini 2020. Teenuse piiramine on üks õigusest, mitte kohustus. Kostjal oli õigus taotleda teenuse piiramist olukorras, kui kostja oli teadlik, et ta ei suuda arveid tasuda. See, et hageja teenust ei piiranud, ei tähenda, et kostja ei pea arveid tasuma. Kuna korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, siis oleks 2020. aasta arved aegunud 31. detsembril 2023. Hageja esitas maksekäsu avalduse 8. detsembril 2023 ehk aegumistähtaja jooksul, seega ei ole nõue aegunud, kohtumenetluse alustamisega aegumine peatub.
3.Kohtuistungil selgitas kostja, et on seadme tagastanud, mistõttu ta ei saanud teenust kasutada. Talle on arusaamatu, millist võlga nõutakse. Kuna rohkem kui kolm aastat on möödunud, siis on nõue aegunud. Poolte lepinguline suhe lõppes 2019, kuid arveid sai veel tasutud aasta. Hageja arved ei ole õiged, hageja pidi võla tekkimisel piirama teenust, mida ta ei teinud. Hageja sai teenust osutada 2014. aastal kehtinud hinnakirja alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
2-23-149595
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja on esitanud teenuse osutamise lepingust tuleneva tasunõude. Kostja leiab, et nõue on aegunud.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mille alusel osutati interneti ja- teleteenust. Pooltel on erinev arusaam nõude aegumise ning arvete esitamise õigsuse osas. Aegumise kohaldamine
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
8.Aegumine peatub hagi esitamisega, millega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3).
9.2020. aasta arvete aegumistähtaeg oleks seega saabunud 31. detsembril 2023. Hageja esitas maksekäsu avalduse 8. detsembril 2023, seega enne aegumistähtaja lõppemist. Kohtule esitatud tõenditest on näha, et kostja on osaliselt tasunud mõned arved, mõned on jäänud tasumata (dtl-d 39‒63). Näiteks arve nr xxx alusel kuulus tasumisele 60,43 eurot, millest kostja on tasunud 31 eurot, ja arvet nr xxx ei ole kostja üldse tasunud (dtl-d 39‒42). Alates
1.maist 2020 (arve nr xxx) ei ole kostja teenuse eest enam tasunud (dtl-d 58‒63).
10.Kui mitu arvet on maksmata ja võlgnik tasub võlga osaliselt, loetakse VÕS § 88 lg 6 alusel esimeses järjekorras tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Arvete tasumise ajaloost (dtl-d 20‒22) nähtub, et 2019. aasta võla tasus kostja 2020. aastal, mis tähendab, et tasumata on ainult 2020. aasta kuupäevadega arved.
11.Kuna 2020. aasta arved aeguvad kalendriaasta lõpus, oleks need aegunud 2023 aasta lõpus. Hageja esitas maksekäsu avalduse enne seda tähtaega, mis peatas aegumise. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Võlgnevuse nõue
12.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
13.Kostja leiab, et kui arved jäid tasumata tuli hagejal lepingu kohaselt teenuse osutamine lõpetada. Kohtule esitatud lepingu nr xxx lisa (dtl-d 26‒38) (Elisa Eesti AS Teenuste kasutamise üldtingimused) punkti 4.8.1 (dtl 31) alusel võib hageja teenuse osutamist piirata, kui klient on hilinenud osutatud teenuse eest tasumisega 14 päeva. Samas sätestab lepingu lisa p 4.6, et teenuse osutamise piiramine ei vabasta kuumaksete või miinimumaarvete tasumise kohustusest. 3(5)
2-23-149595
14.Kostja väide, et hagejal oli kohustus teenust piirata, on ekslik. Olenemata asjaolust, et hagejal on üldtingimuste punktis 4.8 sätestatud õigus piirata teenuse osutamist, ei ole see tema kohustus. Leping jätab hagejale õiguse ise otsustada, kas piirata teenust või mitte. Kostjal oli õigus taotleda teenuse piiramist, kui ta teadis, et ei suuda edaspidi arveid tasuda. Kostja pidi olema teadlik oma maksevõimest. Isegi kui hageja oleks piiranud teenuse osutamist, ei vabaneks kostja kohustusest juba esitatud arved tasuda. Hagiavaldusest ja maksete ajaloost nähtub, et kostja tasus arveid osaliselt, mistõttu puudus ka vajadus teenuse piiramiseks. Seega on arved esitatud põhjendatult ja kuuluvad tasumisele.
15.Kostja väidab, et tagastas seadmed, mistõttu ei saanud enam teenust kasutada. Hageja sõnul on seadmed tagastatud 2020. aasta augustis. Hageja on kostjale viimase arve esitanud
1.augustil 2020. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks ta seadmed tagastanud varem. Seega loeb kohus, et hageja esitas viimase arve ajal, kui hageja seadmed olid kostja kasutuses.
16.Kostja esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata põhivõlg 281,51 eurot. Hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni 85,20 eurot.
17.Kuivõrd kostja on teenust kasutanud, on tal kohustus arved tasuda. Väide, et kostja tagastas seadmed enne 2020. aasta augustit, ei ole tõendatud. Arvete tasumine on toimunud kaootiliselt ja alates 2020. aastast on arved jäänud üldse tasumata. Seega on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Arved on koostatud vastavalt hageja hinnakirjale (dtl-d 151‒183). Näiteks 1. jaanuari 2020 arvest xxx (dtl 55) nähtub, et Elisa klassik lihtne koduinternet maksab 16 eurot ja praktiline koduinternet 25,99 eurot, mis on samad hinnad nagu hinnakirjas (internet-S ja internet-L, dtl 152), samuti vastavad modemi rendihinnad 1,99‒4,99 eurot ja digiboksi rendihind 2,49 eurot hinnakirjale (dtl 153). Seega ei ole hageja esitanud suuremaid arveid kui hinnakirjas ette nähtud, mistõttu arved kuuluvad tasumisele.
18.Kohus jätab kostja esitatud hinnakirja tähelepanuta (dtl-d 126‒127), sest see kehtib alles alates 1. jaanuarist 2024, mis on pärast vaidlusaluste arvete esitamist.
19.Eelneva alusel tuleb võlg koos viivisega kogu ulatuses kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud põhjendatud menetluskulud kannab kostja.
22.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 527 eurot.
23.Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on tunnitasu 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). 4(5)
2-23-149595
24.Tunnitasu on küll põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide ja täiendavate tõendite esitamiseks kohtule kokku neli tundi. Põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 1,5 tundi, mis teeb kuluks 253,50 eurot. Seega on menetluskulude põhjendatud suuruseks 393,50 eurot (253,50+140).
25.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.