Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 13. november 2024
Tsiviilasja number
2-23-149595
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi Vladimir Litvinovi vastu 281 euro 51 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. juuni 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vladimir Litvinovi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (vastustaja): Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja (apellant): Vladimir
Menetluse liik
Litvinov
(isikukood
kirjalik menetlus
Keelduda Vladimir Litvinovi Viru Maakohtu 18. juuni 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Vladimir Litvinovi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
eurot 20 senti ning viivise põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 393 eurot 50 senti koos viivisega. Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mille alusel osutati interneti ja- teleteenust. Pooled vaidlevad nõude aegumise ja arvete esitamise õiguse üle. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 154 lg 1). Kostja tasus osaliselt hageja esitatud arveid, kuid jättis mõned tasumata. Kostja ei tasunud alates 1. maist 2020 (arve nr A-36849518) teenuse eest. Kui võlgnik tasub võlga osaliselt, loetakse VÕS § 88 lg 6 alusel esimeses järjekorras tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kostja tasus 2019. a võla 2020. aastal. See tähendab, et kostjal on tasumata üksnes 2020. aasta kuupäevadega arved. 2020. a arvete aegumistähtaeg oleks saabunud 31. detsembril 2023. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 8. detsembril 2023, s.o enne aegumistähtaja lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine peatas TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel aegumise. Hageja nõue ei ole seega aegunud. Kostja väide, et kui arved jäid tasumata, pidi hageja lepingu kohaselt teenuse osutamise lõpetama, ei ole põhjendatud. Hageja võis lepingu p 4.8.1 järgi teenuse osutamist piirata, kui klient on hilinenud osutatud teenuse eest tasumisega 14 päeva. Lepingu lisa p 4.6 järgi ei vabastanud teenuse osutamise piiramine kuumaksete või miinimumaarvete tasumise kohustusest. Lepingust ei tulene, et teenuse osutamise piiramine oleks olnud hageja kohustus. Leping annab hagejale selleks üksnes õiguse. Kostjal oli õigus taotleda teenuse piiramist, kui ta teadis, et ta ei suuda arveid tasuda. Isegi kui hageja oleks piiranud teenuse osutamist, ei vabaneks kostja kohustusest juba esitatud arved tasuda. Hagiavaldusest ja maksete ajaloost nähtub, et kostja tasus arveid osaliselt, mistõttu puudus teenuse piiramiseks vajadus. Hageja väitel tagastas kostja hagejale seadmed 2020. a augustis. Hageja esitas kostjale viimase arve 1. augustil 2020. Kostja ei tõendanud, et ta tagastas seadmed hagejale varem. Hageja esitas seega viimase arve ajal, mil seadmed olid kostja kasutuses. Kostja ei tasunud arveid. Arved on koostatud vastavalt hageja hinnakirjale. Hageja põhinõue tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel seega rahuldada. Hageja viivisenõue on VÕS § 113 lg 1 järgi põhjendatud. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Kaebuse kohaselt ütles hageja esindaja istungil, et kostja ei saanud 2019. aastal hageja teenuseid kasutada. Hageja ei saanud tõendada, et kostja tagastas seadmed augustis. Kostja ei hakka selles osas vaidlema. Hageja vähendas arve summasid alates arvest A-37266024. See tõendab, et kostja tagastas mõned seadmed varem kui 2020. a augustis. Hageja ei tõendanud vastupidist. Vähemalt osa hageja nõudest on aegunud. Arvetest, mis olid koostatud kuni 1. jaanuarini 2020, tulenevad nõuded on aegunud. Muud arved on kokku 322 eurot 53 senti. Sellele lisandub arvest TA-123331 tulenev summa 24 eurot 88 senti. Kostja ei tea, kust viimati nimetatud summa tuleneb. Kostja on hagejale tasunud 230 eurot 9 senti. Hagejal oli lepingu alusel juhul, kui klient jäi võlgu, kohustus piirata kliendile teenuse osutamist. Arvetel nr A37266024, A-37474445, A-37682379 märgitud summad on seetõttu valed. Kui nendele arvetele märkida õige summa, s.o 7 eurot 12 senti, on arvete summa kokku 284 eurot 1 sent. Sellele lisandub arvest TA-123331 tulenev 24 eurot 88 senti, mille päritolu kostja ei tea. Arvestades kostja tasutud 230 eurot 9 senti, saab võlgnevus olla üksnes 78 eurot 80 senti. Lisaks peab viiviste summa vähenema.
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud TsMS § 637 lg 2 1 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Muu hulgas on õige ja põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud. Üksnes asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes ka TsMS § 637 lg 2 1 alusel kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.