Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: A. V. (e-post: XXX) Kostja: K. F. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt K. F.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 1640 eurot, intressi 23,55 eurot ning sissenõutavaks muutnud viivise 61,61 eurot.
3.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõista kostjalt K. F.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu summas 350 eurot.
7.Mõista kostjalt K. F. hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Kaja esitamine
2-24-112002 Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi K. F. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 20.09.2023 krediidilepingu nr 1655158178827 krediidilimiidiga 1640 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 41% aastas, krediidi kogukuluga 3368,63 eurot, krediidikulukuse esialgse määraga 48,53%. Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr on lepingu põhitingimustest tulenevalt arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 41% aastas ja kogu krediidilimiit 1640,00 eurot võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval see tähendab 10. kuupäeval kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse (arvestusperiood kalendrikuu).
3.Kostja pole lepingust tulenevat tagasimakse kohustust täitnud, jäädes võlgnevusse alates esimese osamakse tasumisest, mistõttu edastati kostjale Krediidiandja poolt tekkinud võlgnevuse osas järgnevad tasulised meeldetuletuskirjad: 18.11.2023, 18.12.2023 ja 17.01.2024.
4.Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024 tagasimakse tasumisega, mistõttu edastas krediidiandja kostjale 10.01.2024 lepingu ülesütlemise teatise kostja poolt
2-24-112002 lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX. Antud teatisega andis krediidiandaja kostjale võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võlgnevuse tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 25.01.2024 seisuga.
5.19.02.2024 kirjaga teavitati kostjat tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale
6.Hageja nõuab kostjalt primaarse nõudena: -
põhivõlgnevuse 1640 euro tasumist, kuivõrd tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad;
-
intressi perioodi eest 01.10.2023 – 25.01.2024 eest kokku summas 228,81 eurot;
-
viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, st 26.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 14.05.2024 summas 118,30 eurot ja;
-
võla sissenõudmiskulu 50 euro tasumist VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel.
7.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
8.Hageja nõuab alternatiivselt: -
põhivõlgnevuse 1640,00 euro;
-
intressi 23,55 euro;
-
ning sissenõutavaks muutnud viivise 61,61 euro tasumist, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
Kohtu seisukoht
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 07.06.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
10.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2-24-112002
Kohtu põhjendused
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lepingu, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
12.Kohtu hinnangul vastab krediidilepingu nr 1655158178827 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et BB Finance OÜ ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis BB Finance OÜ kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).
2-24-112002 Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul BB Finance OÜ kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et BB Finance OÜ oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.
15.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
16.Hageja palus alternatiivselt kostjalt välja nõuda põhivõlgnevuse 1640 eurot, intressi põhivõlalt 1640,00 eurolt VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraga, mis lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni on kokku 23,55 eurot (so. 20.09.2023 - 31.12.2022 intressimääraga 4% summas 18,51 eurot ning 01.01.2024-25.01.2024 intressimääraga 4,5% summas 5,04 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 26.01.2024 – 14.05.2024 põhivõlalt 1640,00 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kokku summas 61,61 eurot. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1640 eurot, intressi 23,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 61,61 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
2-24-112002 suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 350 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.