OÜ Fruitrade hagi Meremaa Sadam OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
59 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Fruitrade (rg-kood 12420859, aadress: Värvi 5, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Erki Casar Kostja: Meremaa Sadam OÜ (rg-kood 14998108, aadress: Meremaa, Värati küla, Pärnu linn, Pärnu maakond) seaduslik esindaja Marek Leenurm
Menetluse viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada OÜ Fruitrade hagi Meremaa Sadam OÜ vastu täies ulatuses.
2.Mõista välja Meremaa Sadam OÜ-lt OÜ Fruitrade kasuks põhivõlgnevus 50 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 14.07.2022 seisuga 1793 eurot.
3.Mõista välja Meremaa Sadam OÜ-lt OÜ Fruitrade kasuks viivis alates hagi esitamisest (s.o 15.07.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni 10 377,02 eurot.
4.Mõista välja Meremaa Sadam OÜ-lt OÜ Fruitrade kasuks põhinõudelt (kohtuotsuse tegemise seisuga 50 000 eurot) arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,5% aastas) alates 18.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Tühistada Pärnu Maakohtu 29. juuli 2022 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis Meremaa Sadam OÜ-le kuulunud kinnistu, registriosa nr 17640950, asukohaga Udulahe (katastritunnus 62401:001:1597) Värati küla, Pärnu linn, Pärnu maakond ja Kalatiigi (katastritunnus 62401:001:1598), Värati küla, Pärnu linn, Pärnu maakond ja tegi aresti keelumärkena avalikult nähtavaks kinnistusraamatus ning seadis kinnistusraamatus Meremaa Sadam OÜ-le kuuluvatele kinnisasjadele registriosa nr 17640950 kohtuliku hüpoteegi 25 000,00 eurot, registriosa nr 895006, kohtuliku hüpoteegi 12 500 eurot ja registriosa nr 17640850 kohtuliku hüpoteegi 12 500 eurot.
Tsiviilasi nr 2-22-10436
6.Tagastada OÜ-le Fruitrade hagi tagamiseks tasutud tagatis 2950 eurot, mis kanda OÜ Fruitrade arvelduskontole nr EE342200221056838335 (Swedbank AS).
7.Jätta menetluskulud Meremaa Sadam OÜ kanda.
8.Määrata OÜ Fruitrade põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2210 eurot (riigilõiv 1610 eurot ja lepingulise esindaja tasu 600 eurot), mis mõista Meremaa Sadam OÜ-lt OÜ Fruitrade kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hagejate poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.OÜ Fruitrade (hageja) esitas Meremaa Sadam OÜ (kostja) vastu hagi võlgnevuse 50 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1793 eurot (hageja vähendas nõuet 24.11.2022) ja edasiulatuva seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
1.2.Esitatud asjaoludel hageja 31.01.2022 müüs kostjale 3 420 000 kaitsemaski hinnaga 0,02 eurot tükk ning väljastas tasumiseks müügiarve 22003 summas 77 760 eurot maksetähtajaga 31.01.2022 (tl 6). Kostja on 01.02.2022 tasunud 14 800 eurot. 21.02.2022 tehti tasaarvestus käibemaksuga summas 12 960 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale arve 22003 alusel 50 000 eurot, millele lisandub viivis 0,5% päevas. Seisuga 15.07.2022 on viivise suuruseks 40 750 eurot, mida hageja vähendab 5000 euroni.
1.3.Pooled on ka varasemalt sama sisuga müügitehinguid teinud, mh sama hinnaga (tl 11– 12). Kostja on korduvalt lubanud oma rahalised kohustused täita (tl 14), kuid ei ole oma lubadust täitnud.
1.4.Hageja ei nõustu, et tegemist oli laenuga.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväite kohaselt on tegemist näiliku tehinguga, millega varjati tegelikku tehingut ehk laenu andmist. A.A. ei ole ega pole kunagi olnud kostja esindaja ega töötaja. Kuna hageja ei ole ametlikult finantsasutus, siis vormistati tehing kostja laovaru ostuna ja tagasimüügina. Kostja müüs koos sidusettevõttega 89 200 euro eest (lisandub käibemaks) meditsiinilisi seadmeid hagejale ning kohustus kauba tagasi ostma ühe aasta jooksul tasudes intressi aasta baasil 100%. Tehing toimus 01.06.2021 ning kogu kaup osteti tagasi hagejalt detsember 2021 – jaanuar 2022, seega ennetähtaegselt. Kokku tagastati hagejale 89 200 eurot (lisandub käibemaks) ning lisaks intress 39 200 eurot (lisandub käibemaks). Hageja sai laenu tagasi 7 kuu jooksul laenu andmisest ning lisaks maksis kostja intressi 44%. Hageja nõue on tühine. 2(6)
Tsiviilasi nr 2-22-10436 Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada 24.11.2022 täpsustatud ulatuses. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ning määrab kindlaks hüvitatavate kulude suuruse.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Poole määrab ise, mis asjaoludel ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Otsustamaks, kas hagejate nõue kuulub rahuldamisele või mitte, tuleb kohtul tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud müügileping või laenuleping. Kui kohus jõuab järeldusele, et arve nr 22003 alusel faktiliselt tehingut ei toimunud, on tegemist näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõistes. TsÜS § 89 lg 2 sätestab, et näilik tehing on tühine. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle kohta sätestatut.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste ja § 396 lg 1 laenulepingu mõiste. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidluse korral saab kohus rajada otsuse esitatud tõendite hindamise teel. Hageja on esitanud müügilepingu tõendamiseks hageja poolt kostjale väljastatud arved (tl 6, 11-12), kostja ei ole laenulepingu tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud, kuigi kohus on kostjale tõendamise kohtustust selgitanud (tl 95).
7.Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et arve nr 22003 aluseks oli müügileping. Lisaks kohus märgib, et kostja tõendamata väide selle kohta, et tegemist oli varjatud laenusuhtega kuna hageja ei ole finantsasutus, ei ole kohtule ka eluliselt usutav. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 5 lg 1 mõistes saab äriühingut (mis ei ole krediidiasutus) lugeda finantseerimisasutuseks, kui äriühingu peamiseks ja püsivaks tegevuseks on KAS § 6 lg 1 punktides 2-12 loetletud tehingute tegemine, sh laenude andmine (KAS § 6 lg 1 p 2). VÕS § 397 lg 1 teine lause lubab leppida intressi tasumises kokku ka siis, kui laenu andmine ei ole laenuandja püsiv majandus- või kutsetegevus. Märgitust tulenevalt on kostja vastuväide näilise tehingu kohta ebausutav.
8.VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Arve nr 22003 tasumise tähtaeg saabus 31.01.2022. Seega on hageja nõue sissenõutav ning kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt 50 000 eurot välja.
9.VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 3(6)
Tsiviilasi nr 2-22-10436 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 lubab viivise nõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude kindla summana kuni hagi esitamiseni ja alates hagi esitamisest protsendina seaduses sätestatud määras. Kohus kontrollis sissenõutavaks muutunud viivise arvestust ning nõutav summa ei ületa seadusjärgset viivist. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise 1793 eurot kostjalt väljamõistmiseks perioodi eest 01.02.2022-14.07.2022 k.a.
11.Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 15.07.2022 kuni otsuse tegemiseni, so 17.06.2024 välja kindla summana, so 10 377,02 eurot (50 000€ x 8% / 365 kp x 170 kp perioodi eest 15.07.2022-31.12.2022 + 50 000€ x 10,5% / 365 kp x 181 kp perioodi eest 01.01.2023-30.06.2023 + 50 000€ x 12% / 365 kp x 184 kp perioodi eest 01.07.202331.12.2023 + 50 000€ x 12,5% / 366 kp x 169 kp perioodi eest 01.01.2024-17.06.2024 k.a) ning alates 18.06.2024 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so 12,5% aastas.
12.Hagi tagamisest
12.1.Hageja esitas koos hagiga taotluse hagi tagamiseks, mille kohus 29.07.2022 määrusega rahuldas. Kohus arestis kostjale kuuluva kinnistu, registriosa nr 17640950, asukohaga Udulahe (katastritunnus 62401:001:1597) Värati küla, Pärnu linn, Pärnu maakond ja Kalatiigi (katastritunnus 62401:001:1598), Värati küla, Pärnu linn, Pärnu maakond ja tegi aresti keelumärkena avalikult nähtavaks kinnistusraamatus. Kohus seadis kinnistusraamatus kostjale kuuluvatele kinnisasjadele registriosa nr 17640950, asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Värati küla, Udulahe ja Kalatiigi, esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 25 000,00 eurot, registriosa nr 895006, asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Värati küla, Tõstamaa külmhoone, esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 12 500 eurot ja registriosa nr 17640850, asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Värati küla, Meremaa, esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 12 500 eurot.
12.2.Tartu Maakohtu Kinnistusosakond kandis sisse 11.08.2022 kinnistule registriosa numbriga 1760950 (Udulahe ja Kalatiigi) III jakku märkuse ja IV jakku kohtuliku hüpoteegi 25 000 eurot, 01.09.2022 kohtuliku hüpoteegi 12 500 eurot kinnistule registriosa numbriga 895006 (Tõstamaa Külmhoone) ja 01.09.2022 kohtuliku hüpoteegi 12 500 eurot kinnistule registriosa numbriga 17640850 (Meremaa).
12.3.TsMS § 442 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et kohus peab lahendamata rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. E-Kinnistusraamatust nähtub, et registriosa number 1760950 III jaos kanne nr 1 ja registriosades number 170650, 895006 ja 17640850 IV jaos kohtumääruse aluse tehtud kanded vastavalt nr 6, nr 14 ja nr 6 on kohtutäituri 14.04.2023 avalduse alusel 20.04.2023 kustutatud.
12.4.TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu 4(6)
Tsiviilasi nr 2-22-10436 tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjuse. Märgitust tulenevalt kohus tühistab 29.07.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
13.Hagi tagamise tagatisest Täitmaks TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud nõuet on hageja tasunud tagatist 2950 eurot (15.07.2022 tasus 2500 eurot ja 25.07.2022 tasus 450 eurot). TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Kuna asjas ei esine TsMS § 391 lg-s 1 sätestatud aluseid kahjunõude esitamiseks, tagastab kohus hageja poolt tasutud tagatise omal algatusel.
14.Menetluskulud
14.1.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud kostja kanda. 14.2 TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv kokku 1610 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasja hinnalt kuni 75 000 eurot tasuda riigilõivu 1540 eurot ja RLS § 59 lg 17 alusel tasuda hagi tagamiselt riigilõivu 70 eurot, millised riigilõivud on hageja 15.07.2022 ka tasunud (tl 18-19). Kohtu infosüsteemis ei nähtu hageja menetluskulude nimekirjas (tl 129) märgitud riigilõivu laekumist suuruses 2100 eurot.
14.3.Hageja menetluskulude nimekirja (tl 129) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 2100 eurot ja lepingulise esindaja kulust 900 eurot järgmiste toimingute eest: hagi koostamise ja edastamisega seotud õigusabikulud 600 eurot (materjali kogumine, asjaolude selgitamine, hagi koostamine ja edastamine, kokku 4 tundi), kostja vastusega tutvumine ja asjaolude selgitamine kliendiga ja vastuse koostamine kokku 1 tund ja istungiks ettevalmistamine ja osalemine kokku 1 tund. Hageja esindaja osutab teenust 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks.
14.4.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
14.5.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot tunnis + käibemaks on põhjendatud. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas näidatud hageja õigusabikulude maht osaliselt ülepaisutatud. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud hagi koostamise ja edastamisega seotud õigusabikuludeks 4 tunni eest 600 eurot (materjali kogumine, asjaolude selgitamine, hagi koostamine ja edastamine, kokku 4 tundi), samas 15.07.2024 on hageja lepinguline esindaja 5(6)
Tsiviilasi nr 2-22-10436 märkinud samade toimingute eest õigusabikuluks 300 eurot. Kohtu hinnangul on hagi koostamise ja edastamisega seotud õigusabikulu põhjendatud hagis märgitud ulatuses, s.o 300 eurot. Kohus leiab, et ülejäänud näidatud kulud lepingulisele esindajale on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamiseks välja 4 töötunni eest 600 eurot.
14.6.Kuna hageja ei ole kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus kulud välja ilma käibemaksuta. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.