AS-i SEB Pank hagi Fassaadiplaat OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
22 187,57 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht: Tornimäe 2, Tallinn 15010) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja:
Triin
Uukkivi
(e-post:
Kostja: Fassaadiplaat OÜ (registrikood: 12269641; asukoht: Uusaru 18b, Saue linn 76505; e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (e-post: [email protected]) Asja arutamine
25.03.2024 istungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu AS SEB Pank osaline loobumine Fassaadiplaat OÜ vastu 10 000 euro nõudes ning lõpetada eelnimetatud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Tagastada AS-le SEB Pank hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 210 eurot AS SEB Pank arvelduskontole nr xxxx.
3.AS SEB Pank hagi Fassaadiplaat OÜ vastu rahuldada.
Mõista kostjalt Fassaadiplaat OÜ-lt hageja AS-i SEB Pank kasuks välja võlgnevus 12 187,57 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetluskulud jätta Fassaadiplaat OÜ kanda.
6.Välja mõista kostjalt Fassaadiplaat OÜ-lt hageja AS SEB Pank kasuks menetluskulud (riigilõiv) 1050 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt AS SEB Pank palub mõista Fassaadiplaat OÜ-lt kostjalt hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 22 187, 57 eurot ja jätta kõik menetluskulud Fassaadiplaat OÜ kanda, sh mõistes Fassaadiplaat OÜ-lt AS SEB Pank kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1260 eurot.
2.Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 19.11.2015 garantiilimiidilepingu nr xxxx (edaspidi garantiilimiidileping). Garantiilimiidilepingu ja kostja taotluse alusel väljastas hageja 26.11.2015 garantiikirja nr xxxx summas 100 000 eurot garantiisaaja Cidem Hranice A.S. kasuks ülemaailmse pankadevahelisele finantsinfo vahetamise kanali SWIFT (Society for Worlwide Interbank Financial Telecommunication) kaudu kostja poolt taotluses määratud krediidiasutusele. Garantiikirja pikendati korduvalt ning 22.04.2019 kostja poolt esitatud taotluse ja garantiilimiidilepingu alusel pikendas hageja 29.04.2019 garantiikirja lisaga nr 6, mille kohaselt kehtis garantiikiri kuni 30.04.2020. Garantiisaaja esitas 21.04.2020 hagejale nõude garantiikirja alusel 9599,16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale 05.05.2020. Vastavalt garantiilimiidilepingu punktile 5.1 tekib hagejal garantiikirja alusel esitatud nõude alusel hageja poolt väljamakse tegemisel kostja suhtes tagasinõudeõigus väljamakstud summade ulatuses. Kostja kohustub hagejale hüvitama garantiikirja alusel hageja poolt väljamakstud summad hageja esimesel nõudmisel hiljemalt hageja poolt esitatud tagasinõudes märgitud tähtpäeval, järgides tagasinõudes hageja poolt antud juhiseid. Hageja esitas 30.04.2020 kostjale teate garantiisumma väljamaksmisest ja hüvitisnõude, mille kohaselt palus hageja kostjal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu 05.05.2020, et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta kostja kontolt. Kostja ei taganud oma kontol kohustuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu ning kostja kohustus 9599,16 euro hagejale hüvitamiseks on siiani täitmata.
3.Garantiilimiidilepingu alusel on kostjal hagejale tasumata garantiikirja nr xxxx alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või hageja teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud või hageja kodulehel nähtavaks tehtud hinnakirjaga lepingus või hinnakirjas märgitud tähtpäeva(de)l ja summas. Hageja kodulehel toodud hinnakirja (https://www.seb.ee/hinnakiri#garantiid) kohaselt tuleb kostjal tasuda garantiikirja alusel esitatud nõude maksmise puhul 0.1% nõude summast, minimaalselt 150 eurot.
4.Garantiilimiidilepingu alusel on kostja poolt hagejale tasumata MES-i tagatistasud kokku 2839,25 eurot. Vastavalt garantiilimiidilepingu lisale nr 4 on MES-i tagatistasu 4,0% tagatisega tagatud laenulimiidi osast aastas, mis kuulub tasumisele osade kaupa summades, mis vastavad eelnevalt hageja poolt MES-ile tasutud summadele. Hageja on tasunud MES-ile garantiilimiidilepingu tagatistasuna 2019.a III kvartali eest 800 eurot ja IV kvartali eest 800 eurot, 2020.a I kvartali eest 800 eurot, II kvartali eest 438,40 eurot ja III kvartali eest 0,85 eurot, mis vastavad garantiilimiidilepingu lisas 4 kokku lepitud MES-i tagatistasu suurusele.
5.Garantiilimiidilepingu punkti 11.4 kohaselt on hagejal õigus nõuda mistahes maksete (v.a viivis) tähtajaks mittetasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva 2/9
eest. Viivise arvestamine algab makse tasumise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Viivisearvestusest nähtub, et viivisemääraga 180% aastas on 9599,16 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi 06.05.2020-28.10.2022 eest viivise suuruseks 43 488 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt ja käendajalt viivist 9599,16 eurot, s.o summas, mis ei ületa põhinõuet (garantiisaajale välja makstud summat).
6.Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale garantiilimiidilepingu alusel kokku 22 187,57 eurot. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 07.02.2022 vastavalt 19.01.2022 saadetud pankrotihoiatusele ning teatas viivisenõude vähendamisest 04.05.2022 e-kirjas. Garantiilimiidilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist tagab muuhulgas kostja juhatuse liikme V. V. poolt antud käendus. Tsiviilasjas nr 2-22-16302 menetleb Harju Maakohus hageja poolt käendaja vastu esitatud hagi, milles hageja palus käendajalt välja mõista 40 000 eurot, s.o kostjaga sõlmitud arvelduslaenulepingust nr xxxx ja garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus käenduslepingu nr xxxx järgse käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses. Käendaja vastutab hageja ees solidaarselt kostjaga. Kostja ega käendaja ei ole siiani võlgnevust hagejale tasunud. Kostja seisukoht
7.Kostja ei tunnistanud enda vastu esitatud garantiilimiidilepingu nr xxxx järgseid nõudeid ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu.
8.Kostja ei vaidle vastu garantiilimiidilepingu ja selle lisade 1 kuni 5 sõlmimise faktile. Küll ei nõustu kostja hageja käsitlusega garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete (nõuete) sissenõutavaks muutumise osas, garantiilimiidilepingu kehtivuse osas peale 30. aprilli 2019.a, garantiisumma väljamaksmise tasu ega MES-ile tasutud summade osas. Samuti vaidleb kostja vastu hageja viivisearvestusele ja viivisenõudele, s.h vähendatud viivisenõudele
9.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, nagu tuleks garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete tähtaegade osas lähtuda garantiikirjast. Hageja ja kostja vahelise suhte aluseks on garantiilimiidileping koos selle lisadega. 09. novembril 2018.a sõlmitud / allkirjastatud lisa nr 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg kuni 30. aprill 2019.a. Asjaolu, kas ja mis põhjusel väljastas SEB Pank AS garantiikirja pikemaks perioodiks, kui kehtis pooltevaheline garantiilimiidileping, ei ole hageja selgitanud. Kostja esitab garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete osas aegumise vastuväite.
10.Samuti juhib kostja tähelepanu, et hagiavalduse lisaks oleva garantiikirja (garantiikiri nr xxxx lisadega) leheküljel 1 on inglise keelne viide – AMENDMENT NO 6 TO THE PAYMENT GUARANTEE. Lisa nr 6 ei ole kostja ja hageja vahel kunagi sõlmitud. Lisaks erineb nimetatud garantiikiri eelmistest, kuna sellel pole märgitud garantiisummat. Võrdlusena, et kuni 30. aprillini 2019.a kehtinud garantiikirja kohaselt oli garantiisummaks 100 000 eurot ning enne seda 160 000 eurot. Samuti eelnes igakordselt garantiilimiidilepingu pikendamisele hageja ja kostja vaheline ekirjavahetus. Väidetava lisa nr 6 osas ei ole hageja esitanud mistahes suhtlust, millest tuleneks kostja soov pikendada garantiilimiidilepingut täiendavalt aasta võrra ehk kuni 2020.a aprilli lõpuni.
11.Kostja märgib, et MES-i ja AS SEB Pank vahelise lepingu pooleks ei ole kostja, mistõttu ei saa sellest lepingust kostjale kohutusi tuleneda. Samuti ei tulene kostjale kohustusi garantiilimiidilepingu lisast nr 4. Pooltevahelises garantiilimiidilepingus ei ole kokku lepitud, et kostja kohustub hagejale maksma MES-i tagatistasu. Hageja kui tüüptingimuse väljatöötaja ja kasutaja ei saa tugineda väitele, et kuigi see kirjas ei ole, siis tuleks lepingut siiski selliselt tõlgendada. Tüüptingimus peab olema selge ja üheseltmõistetav. Kui tüüptingimus seda ei ole, tõlgendatakse seda tüüptingimuse kasutaja kahjuks. Kostja vaidleb tagatistasu maksmise nõudele täies ulatuses vastu.
12.Tulenevalt asjaolust, et hageja garantiilimiidilepingust tulenev nõue kostja vastu on aegunud, on aegunud garantiisumma väljamaksmise tasu ja viiviste nõue kõrvalnõudena. Nimelt aegub TsÜS § 3/9
144 kohaselt koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue ehk kui on aegunud põhinõue, on aegunud ka viivisenõue. Kohtuotsuse põhjendused
13.AS SEB Pank esitas 04.05.2023 Harju Maakohtule hagi Fassaadiplaat OÜ vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 22 187,57 eurot ja riigilõivu 1260 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustas 22 187,57 euro suurusest võlgnevusest 9599,16 eurot garantiisumma hüvitamise nõue, 150 eurot garantiisumma väljamaksmise tasu, 2839,25 eurot MESi tagatistasud ja 9599,16 eurot viivis. Hageja poolt 10.06.2023 kohtule esitatud hagist osalisel loobumise taotluse kohaselt kostja lepingute järgsete kohustuste täitmist taganud käendaja (kostja juhatuse liige V. V.) tasus 06.06.2024 hagejale käenduslepingu järgse käendussumma, millest 9599,16 eurot arvestas hageja garantiilimiidilepingu nr xxxx garantiisumma hüvitamise nõude katteks ja 400,84 eurot MESi tagatistasude võlgnevuse katteks. Seega tulenevalt käendaja poolt 06.06.2024 kostja võlgnevuse osalisest tasumisest võlgneb kostja hagejale garantiilimiidilepingu nr xxxx alusel 12 187,57 eurot, millest 150 eurot on garantiisumma väljamaksmise tasu, 2438,41 eurot MESi tagatistasud ja 9599,16 eurot viivis. Tulenevalt käendaja poolt kostja kohustuse osalisest täitmisest hageja loobub hagist 10 000 euro osas ning palub seetõttu kostjalt välja mõista garantiilimiidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 12 187,57 eurot.
Kostjal ei ole vastuväiteid hageja poolt osaliselt nõudest loobumisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt juhul, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.
16.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, esitatud taotluse ja kostja seisukohaga, leiab, et hagist osaline loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab nimetatud osas tsiviilasjas nr 2-17-854 menetluse.
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 12 187,57 eurot.
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
19.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − AS SEB Pank (edaspidi hageja) ja Fassaadiplaat OÜ (edaspidi kostja) vahel sõlmiti 19.11.2015 garantiilimiidileping nr xxxx ning hiljem selle lisad (dtl 8-24); − Garantiilimiidilepingu ja laenusaaja taotluse alusel väljastas hageja esmakordselt 26.11.2015 garantiikirja nr xxxx summas 100 000 eurot garantiisaaja Cidem Hranice A.S. kasuks (dtl 3334). Nimetatud garantiikirja on hiljem korduvalt pikendendatud (dtl 25 -32);
4/9
− Garantiisaaja Cidem Hranice A.S. esitas 21.04.2020 hagejale nõude garantiikirja alusel 9599,16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale 05.05.2020 (dtl 37-38).
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks garantiilimiidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 12 187,57 eurot, millest 150 eurot on garantiisumma väljamaksmise tasu, 2438,41 eurot MESi tagatistasud ja 9599,16 eurot viivis. Kuigi hageja on loobunud garantiilimiidilepingus tulenevast nõudest summas 9599,16 eurot ja kohus on nõudest loobumise vastu võtnud, siis seoses sellega, et hageja nõuab garantiisumma väljamaksmise tasu 150 eurot ja viiviseid 9599,16 eurot, mis on otseselt seotud ka garantiikirja alusel hageja poolt väljamakstud summas osas hageja poolt esitatud tagasinõudega, siis kohus analüüsib kõigepealt hageja poolt esitatud garantiisumma väljamaksmise nõude põhjendatust.
21.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest.
22.Hageja on hagiavalduse kohtusse esitamisel tuginenud sellele, et tal on garantiilimiidilepingust tulenev nõue põhivõlgniku vastu summas 9599,16 eurot. Hageja on väljastanud 26.11.2015 garantiikirja nr xxxx, mida 29.04.2019 pikendati kuni 30.04.2020, mille alusel CIDEM Hranice a.s.le on hageja maksnud 9599,16 eurot. Kostja hinnangul on garantiilimiidilepingust tulenev nõue aegunud. Kostja väitel garantiilimiidilepingu lisa 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg kuni 30.04.2019. a. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kuna hageja väljastas garantiikirja garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Kohus tuvastab, et vaidlusaluse garantiilepingu p 3.2. kohaselt pank väljastab garantiikirju garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Lepingu p 3.3.1. kohaselt rahalise kohustuse täitmise tagamiseks väljastatud garantiikirja (nn maksegarantiikiri) maksimaalne kehtivuse tähtaeg on 1 aasta. Garantiilimiidilepingu lisa nr 5 kohaselt garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg oli 30.04.2019. a. Hageja väljastas garantiikirja 29.04.2019. a (dtl 25-34). Seega on hageja väljastanud garantiikirja garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal oli garantiilepingu punktist 3.2 tulenev alus garantiikirja pikendamiseks lepingu kehtivuse tähtaja jooksul. Kuivõrd lepingu p 3.3.1. kohaselt garantiikiri kehtis 1 aasta, kehtis garantiikiri kuni 30.04.2020. a. Garantii saaja esitas hagejale nõude 27.04.2020.a. (dtl 37), mistõttu pidi hageja selle välja maksma. Hageja maksis CIDEM Hranice a.s.-le nõutud summa 05.05.2020.
23.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-09 selgitanud, et tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagastamise nõue sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel. Kuna hageja tasus CIDEM Hranice a.s.-le 9599,16 eurot 05.05.2020, siis muutus laenu tagastamise nõue sissenõutavaks 06.05.2020 Hageja pöördus kohtusse 04.05.2023. a, seega kohtu hinnangul aegumise vältimiseks tähtaegselt. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
24.Kostja väitel on hageja 29.04.2019 pikendanud garantiikirja omaalgatuslikult. Kohus tuvastab, et kostja juhatuse liige V. V. on esitanud hagejale 22.04.2019 garantiikirja nr xxxx pikendamise 5/9
taotluse tähtajaga kuni 30.04.2020 (dtl 36). Seega on ümber lükatud kostja väide, et hageja pikendas garantiikirja omavoliliselt. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal oli garantiilimiidilepingu alusel õigus vaidlusalune garantiikiri väljastada.
25.Kohus ei nõustu kostja väitega, et lisaks garantiikirja andmisele oleks tulnud sõlmida hageja ja kostja vahel ka garantiilimiidilepingu uus lisa. Kohus tuvastab, et garantiilimiidilepingu lisades nr 01 ja 05 leppisid pooled kokku, et garantiikirja kehtivuse tähtaja pikendamisel pikendatakse tähtaega igakordselt maksimaalselt lepingus kokkulepitud garantiikirja kehtivuse maksimaalse tähtaja võrra, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei leppinud garantiilimiidilepingus kokku, et lepingu alusel ei tohi väljastada garantiikirja pikemaks perioodiks, kui kehtib garantiilimiit, nagu kostja on ekslikult järeldanud.
26.Kohus leiab, et käesoleval juhul garantiilimiidilepingu alusel ei olnud eelduseks lisa sõlmimine, kuna lepingu enda alusel oli võimalik garantiilimiidi kehtivuse viimasel päeval garantiikirja tähtaega üheks aastaks pikendada või väljastada uus garantiikiri üheks aastaks ning sel juhul kehtib garantiikiri kauem garantiilimiidi kehtivusest. Garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg tähendab seda, mis ajani saab pank lepingu ja kliendi taotluse alusel anda välja kuni üheaastaseid garantiikirju, mitte seda, mis ajani kehtivad garantiikirjad.
27.Garantiilimiidilepingu punkt 5.1. kohaselt tekib hagejal garantiikirja alusel esitatud nõue alusel hageja poolt väljamakse tegemisel kostja suhtes tagasinõudeõigus väljamakstud summade ulatuses. Hageja on esitanud kostjale 30.04.2020 teate garantiisumma väljamaksmisest ja hüvitisnõude, mille kohaselt palus hageja kostjal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu 05.05.2020, et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta kostja kontolt. Vaidlust pole selle üle, et kostja ei taganud oma kontol kohustuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu ja kostja kohustus summas 9599,16 eurot oli hagejale kuni hagi esitamiseni täitmata. Seega oli põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 9599,16 eurot.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista garantiikirja nr xxxx alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Kohus tuvastab, et garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või hageja teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud või hageja kodulehel nähtavaks tehtud hinnakirjaga lepingus või hinnakirjas märgitud tähtpäeva(de)l ja summas. Hageja kodulehel toodud hinnakirja (https://www.seb.ee/hinnakiri#garantiid) kohaselt tuleb kostjal tasuda garantiikirja alusel esitatud nõude maksmise puhul 0,1% nõude summast, minimaalselt 150 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja garantiisaaja Cidem Hranice A.S. esitas 21.04.2020 hagejale nõude garantiikirja alusel 9599,16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale 05.05.2020. Seega on kostja kohustatud garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 alusel kohustatud tasuma hagejale garantiikirja alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Vaidlust pole selle üle, et garantiilimiidilepingu alusel on kostjal hagejale tasumata garantiikirja nr xxxx alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostajalt hageja kasuks välja mõista garantiikirja nr xxxx alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot.
29.Hageja väitel garantiilimiidilepingu alusel on kostja poolt hagejale tasumata MES-i tagatistasud kokku 2839,25 eurot. Hageja on tasunud MES-ile garantiilimiidilepingu tagatistasuna 2019.a III kvartali eest 800 eurot ja IV kvartali eest 800 eurot, 2020.a I kvartali eest 800 eurot, II kvartali eest 438,40 eurot ja III kvartali eest 0,85 eurot, mis vastavad garantiilimiidilepingu lisas 4 kokku lepitud MES-i tagatistasu suurusele.
30.Kostja vaidleb tagatistasu maksmise nõudele täies ulatuses vastu. Kostja väidab, et MES’i ja hageja vahelise lepingu pooleks ei ole kostja, mistõttu on saa sellest lepingust kostjale kohustusi tuleneda. Samuti ei tulene kostjale kohustusi garantiilimiidilepingu lisast 4. Kostja väitel pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud, et kostja kohustub hagejale tasuma MES-i tasu. Lisaks 6/9
ei saa hageja kui tüüptingimuse väljatöötaja ja kasutaja tugineda väitele, et kuigi see ei ole lepingus kirjas, siis tuleb siiski selliselt tõlgendada.
31.Kohus tuvastab, et vastavalt garantiilimiidilepingu lisale nr 4 punktile 2 on MES-i tagatistasu 4,0% tagatisega tagatud laenulimiidi osast aastas, mis kuulub tasumisele osade kaupa summades, mis vastavad eelnevalt hageja poolt MES-ile tasutud summadele (dtl 18-19). Kohus nõustub hagejaga, et kuigi garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punktis 2 ei ole sõnaselgelt kirjas, et MES-i tagatistasu kuulub tasumisele osade kaupa kostja poolt, siis tuleb seda siiski tõlgendada tulenevalt seadusest, garantiilimiidilepingu punktidest 11.3.5.1 ja 11.3.5.2 ning pooltevahelisest praktikast pärast lepingu sõlmimist. Garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 kohaselt on kostja on kohustatud tasuma pangale teenustasu ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus. Garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.2 kohaselt on kostja kohustatud kandma lepingu täitmise tagatiste seadmise, hoidmise ja valitsemise kulud (dtl 54-65). MES-i garantii on garantiilimiidilepingu kohaselt lepingu täitmise tagatiseks ja MES’i tagatistasu tuleb lepingu kohaselt kostjal hagejale hüvitada. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Kuigi garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punktist 2 on välja jäänud sõnad „kostja poolt“, on ilmne, et pooled on selles punktis silmas pidanud kostja poolt osade kaupa tasumist. Kui poolte tahe oleks olnud, et MES-i tagatistasud jäävad hageja kanda, poleks olnud garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punktis 2 vaja reguleerida, et hageja poolt eelnevalt MESile tasutud summad kuuluvad pärast osade kaupa tasumisele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tegevusest näha, et kostja on algusest peale mõistnud garantiilimiidilepingut selliselt, et MESi tagatistasu kuulub tema poolt hagejale tasumisele. Seda, et poolte ühine tegelik tahe on olnud see, et MESi tagatistasud kuuluvad kostja poolt hagejale tasumisele, tõendab ka see, et kostja on garantiilimiidilepingu alusel tasunud hagejale MESi tagatistasusid perioodil 12.01.2016-18.04.2019 kokku summas 13 240,80 eurot (dtl 112-129).
32.Hageja on selgitanud, et garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punkt 2 ei ole tüüptingimus, vaid lepingu oluline tingimus, mis lepiti kokku tulenevalt kostja soovist tagada lepingut MESi-i käendusega ning MES-i poolt pakutud käenduse tingimustest. MES-i tagatistasu ei ole kõigis hageja poolt klientidega sõlmitud garantiilimiidilepingutes, vaid see lepitakse kokku ainult juhul, kui klient on soovinud lepingut tagada MES-i käendusega ja MES on otsustanud tagatise anda.
33.Vaidlust pole selle üle, et MES-i kodulehel (https://www.mes.ee/tagatistasud) on esile toodud, et käendus on tasuline ning tasu määr otsustatakse iga taotluse osas eraldi, arvestades konkreetse projekti riskisust ja ettevõtjat, jäädes seejuures üldjuhul vahemikku 1% kuni 7,5%. Kohus nõustub hagejaga, et isegi juhul, kui lugeda garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punkt 2 tüüptingimuseks, tuleb seda vastavalt VÕS § 39 lg-le 1 tõlgendada nii, et iga kostjaga sarnane mõistlik isik mõistaks seda selliselt, et MES-i tasu saab kuuluda osade kaupa tasumisele üksnes kostja, mitte hageja või muu isiku poolt. Mõistlik isik ei tõlgendaks nimetatud punkti selliselt, et MES-i tagatistasu kuulub hageja poolt tasumisele osade kaupa summades, mis vastavad eelnevalt hageja poolt MESile tasutud summadele. Kohus nõustub hagejaga, et selline tõlgendus oleks täiesti ebaloogiline. Kohus leiab, et garantiilimiidilepingu lisade nr 02 ja 04 punkt 2 ei ole tühine tüüptingimus, kuna see ei kahjusta kostjat ebamõistlikult.
34.Kostja on vaidlustanud hageja poolt MES-le tasutud tagatistasu suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud MES-ile garantiilimiidilepingu tagatistasuna 2019.a III kvartali eest 800 eurot, IV kvartali eest 800 eurot, 2020.a I kvartali eest 800 eurot, II kvartali eest 438,40 eurot ja III kvartali eest 0,85 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, vastavalt garantiilimiidilepingu nr xxxx lisale nr 4 on MESi tagatistasu 4% tagatisega tagatud limiidi osast aastas. Kohus tuvastab, et vastavalt hageja ja MES-i vahelise käenduslepingu nr 490T15-6 punktile 2.2 sihtasustus tagab laenulepingust tulenevate panga nõuete täitmise 80% ulatuses põhiosast (dtl 146-147). Kohus tuvastab, et garantiilimiidi lepingu lisa nr 5 punkti 1 kohaselt oli alates 09.11.2018 limiidiks 100 000 eurot (dtl 21-23). Seega oli MES’i tagatisega tagatud limiidiks 80 000 eurot ning 4% suurune tagatisetasu sellest on 3200 eurot aastas 7/9
ehk 800 eurot kvartalis. Eeltoodust tulenevalt on 2019 .a. III ja IV kvartali 2020.a. I kvartali MES-i tagatistasu 800 eurot.
35.Hageja on selgitanud, et MES võtab tagatistasude arvestamisel aluseks keskmise limiidi, mis saadakse selliselt, et tasu arvestamisele eelneva kvartali limiidile tuleb liita tasu arvestamise kvartali limiit ning jagada see kahega. Kuna garantiilimiidilepingu alusel väljastatud garantiikiri nr xxxx summas 100 000 eurot kehtis 2020.a I kvartalis ning garantiisummast maksis hageja 2020.a II kvartalis garantiisaajale välja 9599,16 eurot, siis oli 2020.a II kvartali MES-i tagatistasu arvestamisel keskmiseks limiidiks varasemate kvartalite 100 000 euro asemel 54 799.58 eurot (2020.a I kvartali limiidile 100 000 eurot tuleb liita II kvartali limiidi kasutatud osa 9599.16 eurot ning jagada see kahega), millest MES-i tagatisega on tagatud 80% ehk 43 839.66 eurot ja 4% suurune tagatistasu sellest on 1753.59 eurot aastas ehk 438.40 eurot kvartalis. Eeltoodust tulenevalt on 2020.a II kvartali MES-i tagatistasu 438,40 eurot. 2020.a III kvartalis oli MES-i tagatistasu arvestamisel keskmine limiit 9599,16 eurot (s.o II kvartali limiidi kasutatud osale 9599,16 eurole tuleb liita III kvartali limiidi kasutatud osa 9599,16 eurot ning jagada see kahega), millest MES-i tagatisega on tagatud 80% ehk 7679,33 eurot ja 4% suurune tagatistasu oleks sellest 307,17 eurot aastas ehk 76,79 eurot kvartalis. MES-i tasude arvestamisel on kvartalis päevade arvuks 90 ning aastas on 4 kvartali päevade arvuks
360.2020.a III kvartalis arvestati MES-i tagatistasu ühe päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on 2020.a III kvartali MES-i tagatistasu 0.85 eurot (s.o 307.17 eurot jagada 360-ga või 76.79 eurot jagada 90ga). Kohtule esitatud Katrin Tamre, kes töötab MES-is juristina, 14.02.2024 e-kirjaga on leidnud kinnitamist, et hageja tasus MES-le Fassaadiplaat OÜ garantiilepingu nr xxxx täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingu nr 490T15 alusel käendustasusid kokku summas 16 680, 05 eurot (dtl 130).
36.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvavad MES-i tagatistasud summas 2839,25 eurot. Hageja on loobunud summas 400,84 eurot MES-i tagatistasu nõudest, seetõttu mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks MESi- tagatistasu summas 2438,41 eurot.
Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 9599,16 eurot.
21.VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastab, et garantiilimiidilepingu punkti 11.4 kohaselt on hagejal õigus nõuda mistahes maksete (v.a viivis) tähtajaks mittetasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine algab makse tasumise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja esitas 30.04.2020 kostjale teate garantiisumma väljamaksmisest ja hüvitisnõude, mille kohaselt hageja palus kostjal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu 05.05.2020, et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta kostja kontolt. Kostja ei taganud vajaliku raha olemasolu kostja kontol ja kostja kohustus 9599,16 eurot hagejale hüvitamiseks on siiani täitmata. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 06.05.2020 ja hageja saab nõuda alates 06.05.2020 kostjalt viivist. Hageja on arvestanud viivist perioodi 06.05.2020 -28.10.2022 eest määraga 180% aasta ja 0,5 % päevas summas 43 488 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 9599,15 eurot, so summas, mis ei ületa põhinõuet. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele ega pole palunud viivist vähendada. Kohus leiab, et hageja viivisenõu on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised summas 9599,15 eurot.
8/9
38.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 12 187,57 eurot (150+2438,41+9599,16). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
40.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus leidis 27.05.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-3088, et kuivõrd hageja loobus hagist kostja kui käendaja vastu seetõttu, et põhivõlgnik tasus kassatsioonimenetluse ajal võla, saaks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda üksnes juhul, kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult. Käesolevas tsiviilasjas pöördus hageja kohtusse põhjendatult, sest kostja ega käendaja ei tasunud nõuet vabatahtlikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et solidaarvõlgnike samaaegne hagemine oli põhjendatud, sest hagejal ei olnud võimalik ette näha, kes solidaarvõlgnikest hageja nõude rahuldab. Hageja loobus osaliselt hagist kostja kui põhivõlgniku vastu üksnes seetõttu, et pärast hagi esitamist on käendaja kohustuse osaliselt täitnud.
41.Käesoleva kohtuotsusega Harju Maakohtus võttis vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse hageja nõudes summas 10 000 eurot. Kohus jätkas menetlust nõudes summas 12 187,57 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 187,57 eurot. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
42.Seose hagist osalise loobumisega taotles hageja ka tasutud riigilõivu osalist tagastamist. Tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 tehtud Riigikohtu 19.02.2014 otsuse kohaselt on hagejal hagist osalise loobumise korral TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Arvestades, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1260 eurot ning ta loobus hagist osalise täitmise tõttu 10 000 euro ulatuses ning seega hageja nõudeks jäi 12 187,57 eurot, millelt tuleks tasuda riigilõivu 840 eurot (s.t 420 eurot vähem, kui hageja tasus), siis tuleb seoses hagist osalise loobumisega tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivust 210 eurot (s.t pool 420 eurost). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 210 eurot AS SEB Pank arvelduskontole nr xxxx.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 1050 eurot. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 1050 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.