OK Incure OÜ hagiavaldus R M vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
3789,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A V Kostja: R M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus R Me vastu osaliselt.
2.Mõista R Melt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 243,79 eurot ja 30.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 18,17 eurot. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 9,3% kostja kanda ja 90,7% hageja kanda.
4.Mõista R Melt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 46,04 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-22-113552 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xxx ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulimiidilepingu nr xxx, mille alusel tekkis kostjal õigus võtta kasutusele kuni 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud krediiti perioodil 11.02.2019 kuni 24.09.2021 summas 3448 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel näidatud miinimumosamakse. Miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis miinimumosamaksed tagastamata. Krediidiandja edastas kostjale 21.05.2021 ja 21.05.2021 meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta ning 09.09.2021 ülesütlemisavalduse. Leping loeti üles öelduks alates 24.09.2021. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 18.03.2022.
3.Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2566,03 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1173,39 eurot. Viivisemääraks on hageja arvestanud lepingujärgse intressimäära (49,09% aastas). Kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivusajal 448,47 eurot, pärast lepingu ülesütlemist 68,67 eurot ning inkassomenetluses 364,83 eurot.
4.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
5.Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 06.03.2024 hagejale ettepaneku selgitada ja tõendada lepingu krediidikulukuse määra, kuna maakohtul oli kahtlus selle vastavuses seaduses kehtestatud ülempiirile. Samuti tegi maakohus ettepaneku hagejale esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimet. 6. Hageja 26.03.2024 selgituse ja tõendite kohaselt vastas krediidikulukuse määr seadusele. Arvesse tuleb võtta krediidikulukuse ülempiiri muutmist ajas (s.o pärast lepingu sõlmimist). Krediidiandja lähtus limiidi avamisel kostja taotlusest ja veendus, et kostjal puudusid maksehäired. Ühtlasi esitas hageja andmed ja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale limiidikonto avamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 2839,38 eurot ning 2/6
2-22-113552 inkassomenetluses 364,83 eurot. Kui need arvestada põhivõla katteks, on nõude jääk 243,79 eurot. Sellest tulenevalt nõuab hageja alternatiivselt põhivõla tasumist summas 243,79 eurot, seadusjärgset viivist kuni hagiavalduse esitamiseni summas 18,17 eurot ning sissenõudmiskulusid 50 eurot.
7.Maakohus andis 15.05.2024 menetlusosalistele võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 23.05.2024. Menetlusosalised seda õigust ei kasutanud. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on hageja menetluskulud 495 eurot (riigilõiv 455 eurot ning kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 243,79 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 18,17 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kostjale krediidilimiidi avamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid ega viivist seadusjärgset määra ületavas osas.
9.xxx ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulimiidilepingu nr xxx, mille alusel oli kostjal õigus saada kuni 5000 eurot krediiti (dtl 45-72). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
10.Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 3448 eurot (dtl 75-77, read tähistusega „withdrawal“). Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
11.Eesti Panga poolt 28.12.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 59,87% aastas (dtl 58). Sarnase tulemuse (59,88%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2839,38 eurot ning inkassomenetluses 364,83 eurot (dtl 75-77, 238), millest põhivõla katteks on lepingu kehtivusajal arvestatud 448,47 eurot, pärast lepingu ülesütlemist 68,67 eurot ning inkassomenetluses 364,83 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (2566,03 eurot), sissenõudmiskulude (50 eurot) ja viivise tasumist 49,09% põhivõlalt aastas (hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1173,39 eurot).
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku
3/6
2-22-113552 teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Kohus selgitas 06.03.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
16.Hageja 26.03.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1120 eurot ja keskmised kohustused 131 eurot kuus. Hageja väitel kontrollis krediidiandja teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal mis tahes maksehäired ja võlgnevused. Tõendeid, mis kinnitaksid kontrolli läbi viimist (näiteks maksuametile, pensionikeskuse või maksehäireregistri päringu vastust ega kostja kontoväljavõtet) kohtule esitatud ei ole. Maakohus järeldab seetõttu, et krediidiandja lähtus kostja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
16.2.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud kostja avaldatud sissetuleku suuruse õigsust.
16.3.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetulekute ja kohustuste suuruse kohta.
4/6
2-22-113552
16.4.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.Hageja esitas 26.03.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 2839,38 eurot ning inkassomenetluses veel täiendavalt 364,83 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on põhivõla jääk 243,79 eurot ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks seadusjärgset viivist.
19.Kostja sai lepingu alusel krediiti 3448 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku summas 3204,21 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab maakohus kõik tagasimaksed põhivõla katteks (lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgne intressimäär null). Sellisel juhul on tasumata põhivõla jääk 243,79 eurot.
20.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 243,79 eurot. 21. Hageja viivisenõude rahuldab kohus 26.03.2024 esitatud arvestuse alusel (dtl 241). Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et laenulepingu ülesütlemine 09.09.2021 avaldusega olnuks tagajärjetu. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 10.2 kohaselt tekkis krediidiandjal õigus leping üles öelda, kui kostja viivitas kolme järjestikuse osamaksega. Seetõttu lähtub maakohus 09.09.2021 avaldusest ja sellest, et leping öeldi 24.09.2021 seisuga üles ning võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates 25.09.2021. Hageja nõuab viivist alates 25.09.2021 kuni 30.08.2022 (hagiavalduse esitamiseni), s.o 340 päeva eest. Seadusjärgne viivisemäär sel ajaperioodil oli 8% aastas. Viivisearvestuse aluseks olev tehe on järgmine 243,79 * 8/365% * 340 = 18,17 eurot. Maakohus mõistab selle summa kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja.
22.Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist saadetud nõudekirjade eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hagiavalduse punkti 2.4 kohaselt on kostjale saadetud korduvalt meeldetuletus- ja nõudekirju nii SMSi, posti kui elektronposti teel (täpsemalt saadeti kirjad 02.12.2021, 22.12.2021, 30.12.2021, 19.01.2022, 26.01.2022, 15.02.2022, 03.03.2022, 23.03.2022 ja 06.04.2022). Kohtule on esitatud vaid kolm kirja (21.05.2021, 21.04.2021 ja 09.09.2021, dtl 112-114) ning need pärinevad lepingu ülesütlemisele eelnevast ajaperioodist. Seetõttu on tõendamata hagiavalduse punktis 2.4 esitatud väide, et pärast lepingu ülesütlemist saadeti kostjale tasulisi nõudekirju. Sel põhjusel jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
5/6
2-22-113552 rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
24.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla tasumist summas 2566,03 eurot ja sissenõudekulusid 50 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 243,79 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 9,3% (arvestuse aluseks olev tehe: 243,79 / 2616,03 * 100% = 9,3%). Seega jäävad menetluskulud 9,3% ulatuses kostja kanda ning 90,7% ulatuses hageja kanda.
25.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 495 eurot (riigilõiv 455 eurot, dokumentide kättetoimetamise kulu 40 eurot dtl 42, 118).
26.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (455 eurot) ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
27.Lisaks nõuab hageja 40 euro hüvitamist dokumentide kättetoimetamise kuluna, mis on TsMS § 143 p 4 alusel põhjendatud.
28.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 455 + 40 = 495 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 9,3% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,093 * 495 = 46,04 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
29.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
30.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 05.10.2022 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ega kohtutäituril ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.