OÜ Personaal hagiavaldus L M vastu 1851,56 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1851,56 eurot
Kohtuistungid
02.04.2024, 10.05.2024
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Personaal (registrikood 10874869; asukoht: Kalevi tn 41, Kohtla-Järve), lepinguline esindaja: Irina Embrich (e-post: [email protected]) Kostja: L M (isikukood XXX, Elukoha aadress: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta OÜ Personaal ja L M menetluskulud OÜ Personaal kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/316/22 27.04.2022 otsuse, mille kohaselt jättis töövaidluskomisjon rahuldamata OÜ Personaal avalduse 1851,56 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja esitab hagi kohtusse oma avalduse kohtumenetluses läbivaatamiseks.
Hageja nõuded ja seisukohad
Kostja ja hageja sõlmisid 17.10.2018 tähtajatu töölepingu nr 491, mille kohaselt asus hageja tööle bussijuhina. Töötaja täitis lepingus nimetatud töökohustusi renditööna, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. Kostja nõustus, et lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi teostab tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul AS A. Töölepingu p 3.3. kohaselt oli töötaja töö sisuks reisijate vedu liini- ja tellimusveol, sõidupiletite müük, bussi heakorra tagamine ja muud bussijuhi ametikohta tavapäraselt iseloomustavad ülesanded vastavalt bussijuhi kutseoskusnõuetele. Bussijuht oli läbinud bussijuhi pädevuskoolituse (kutseoskusnõuded) ja uuendanud pädevust 15.04.2020 - 19.04.2020.
Kostja töötas 30.11.2022 liinil Narva- Jugla, bussiga registrinumbriga XXX. Kostja selgituse kohaselt libises bussi tagumine ots ristmikule jõudes paremale ning buss jäi lumme kinni. Oma jõul kostja jätkata ei saanud, tuli kutsuda puksiir. Kostja jättis bussi ristmikule, kallakule seisma, lahkudes sündmuskohalt. Kostja ei taganud, et buss ei hakkaks liikuma. 01.12.2021 hommikul selgus, et buss oli libisenud paremale, tagumise parempoolse küljeaknaga vastu liiklusmärki, mille tulemusena tagumine parempoolne küljeaken purunes. Puhksiirijuhi selgituse kohaselt, kui ta saabus 01.12.2021 kell 9.00 väljakutsele Tallinna mnt ja aedade „Berjozka“ tee ristmikule, siis buss XXX seisis tee ääres vastu teeviita katkise aknaga. Jälgede järgi oli näha, et buss libises kõrvale. Buss tõmmati teele puksiiri abil (trossiga) ja ta (buss) jätkas ise liikumist. Bussijuhid kahtlustasid, et sündmuskohal oli toimunud liiklusõnnetus ja buss libises paremale selle tagajärjel. 01.12.2021 fikseeris politsei, et liiklusõnnetust ei ole toimunud, kolmas isik ei ole antud juhtumiga seotud ning vasakul küljel ei ole varalist kahju. Seega oli buss XXX libisenud paremale ehk parempoolse küljega vastu liiklusmärki ja selle tagajärjel oli purunenud ainult tagumine parempoolne küljeklaas. Kasutajaettevõtjale oli kostja töökohustuste rikkumiste tõttu põhjustatud varaline kahju summas 2314,45 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötaja süüliselt tekitatud kahju hüvitamist võib kolmas isik nõuda üksnes tööandjalt, kellel omakorda tekib regressiõigus. 30.01.2022 esitas kasutajaettevõtja oma nõude summas 2314,45 eurot (millele lisandub käibemaks) tööandjale ja pooled sõlmisid selles osas kokkuleppe.
Kahju hüvitamise kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kahju hüvitise summa AS-le A hiljemalt 30.04.2022, mida hageja on teinud.
Töötajalt kahju nõudmisel tuleb arvestada TLS § 74 nimetatud piiranguid. Seega esitas tööandja töötajale nõude varalise kahju hüvitamiseks 80% ulatuses üldsummast, 1851,56 eurot (ilma käibemaksuta).
Ametijuhendi punkti 1.2. kohaselt kohustub juht teadma ja täitma liiklusseadust (edaspidi LS) ja sellest tulevaid õigusakte. Liiklusseaduse § 20 lg 9 kohaselt enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. Tõkiskingad on kõikide busside põhivarustuses, s.h MAN LIONS CITY registrimärgiga XXX bussis. Tõkiskingade paigaldamine on tõhus meede bussi iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks. Samuti näevad ka peatumise ja parkimise üldnõuded ette, et 2/7
2-22-7876 kallakul tuleb kasutada tõkiskingi. Ametijuhendi punkti 7.11 kohaselt kohustub juht bussist väljumisel nii liinil olles kui ka lõppedes seiskama mootori, pidurdama bussi seisupiduriga, lülitama sisse madalama käigu, teekallaku korral asetama ratta ette tõkiskinga, selle puudumisel mõne muu sobiva eseme (kivi, klots) ning võtma tarvitusele abinõud bussi ärandamise, iseenesliku liikuma hakkamise ja/või rikkumise vältimiseks.
Kostja teadmised ja väljaõpe vastasid nõudmisetele ja need on kõrgemad kui tavalise juhi nõuded. Kuid isegi tavaline juht peab teadama LS § 20 lg 9, et ta on kohustatud rakendama abinõusid, mis välistaksid sõiduki iseeneseliku liikuma hakkamise. Kostja on ajavahemikul 15.04.2020 – 19.04.2020 läbinud täiendkoolituse V MTÜ-s. Pädevustunnistus või vastav kirje juhiloal (pöördel kood 95, vastava kategooria real) tõendab, et autojuht on läbinud kutseliste juhtide väljaõppe. Koolitusmeetodid on kujundatud vastavalt reaalsetele vajadustele. Bussijuhid omandavad ka erinevaid liiklusohutusega seonduvaid oskusi s.h kuidas ennetada erinevatest ilmastikuoludest tulenevaid õnnetusi. Kvalifitseeritud bussijuhina oli kostja teadlik ja pädev talvistes olukordades käituma ja arvestades, et bussi tagumine ots libises paremale, tuli paigutada tõkiskingad, et vältida bussi edasist libisemist küljele. Seletuskirjas kinnitas kostja, et Tallinn-Narva maanteele väljasõidul libises bussi tagumine ots paremale st. buss oli juba libisenud, seega oleks kostja oleks pidanud eriti arvestama sellega, et buss võib veel libiseda. Kostja rikkus töölepingu punkte 10.1.1, 10.1.3, 10.1.4, 10.1.12 ja ametijuhendi punkte 1.2 ning 7.11. Lisaks rikkus kostja LS § 20 lg 9.
Hageja hindab kostja käitumist kui vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist. Arvestades kostja tööülesandeid, süü astet, hageja juures töötamise kestust (rohkem kui 3 aastat), siis vähendas hageja kostja vastu esitatavat rahalist nõuet. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja tekitatud kahju summas 1851,56 eurot (80% kahju suurusest).
Oma täiendavates selgitustes märgib hageja, et 01.12.2021 kell 9.00, kui puksiir saabus, seisis buss XXX tee ääres vastu teeviita katkise tagumise parempoolse küljeaknaga (politsei fikseeris, et asjaolud, mis viitavad liiklusõnnetuse toimumisele - neid ei olnud ehk kolmas isik ei ole seotud antud juhtumiga ning vasakul küljel ei ole varalist kahju. Puksiirijuht tõmbas bussi teele puksiiri abil (trossiga) ning buss jätkas ise liikumist. 01.12.2021 käis kostja ise ka sündmuskohal ja teostas isiklikult bussi transportimise bussiparki. Hageja tõendab ka asjaolu, et puksiiri teenuse järjekord oli pikk ja teenust osutab piirkonnas ainult üks teenusepakkuja. Hagejal ei ole kohustust sõlmida kaskokindlustuse lepingut ja töötaja raske hooletus ei ole tööandja tegevusega seotud tüüpiline kahju tekkimise risk. Kaskokindlustus on suur kulu ja majanduslikult ei ole kindlustus otstarbekas, kuna omavastutuse summad on statistiliselt suuremad kui kahju. Omavastutus on väga erinev, varieerudes 3 000 – 10 000 euroni.
10.Liiklusseaduse § 20 lg 9 kohaselt enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamist ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. Riigikohus on otsuse 3-2-1-56-17 p-s 26 viidanud, et kui töötaja tööülesandeks on veoki juhtimine, peab töötaja järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Kostja on läbinud täiendkoolituse. Koolitusmeetodid on kujundatud vastavalt reaalsetele vajadustele, mida bussijuhid vajavad. Koolitusel bussijuhid omandavad ka erinevaid liiklusohutusega seonduvaid oskusi s.h täiendkoolituse programm sisaldab 6 h -Liiklusohutusest, mis V juhatuse liige sõnul hõlmab ka //tõkiskingade teemat, mida käsitletakse samas mahus mida nõutakse tehnoülevaatusel//. Samuti V juhatuse liige kinnitas, et kõik praktilised õpingud on 3/7
2-22-7876 läbitud juba vastava kategooria omandamisel (ka tõkiskingad). Hageja töötas bussijuhina s. suurema ohu allika valitsejana ja kostja ei ole ka ise vastu vaielnud, et lahkus töökohalt ja ei rakendanud bussi liikuma hakkamise vältimiseks meetmeid. Kostja seisukohad
11.Hagiavaldusele lisatud fotodelt (hagiavalduse lisa 3) ei selgu, millal ja kus fotod on tehtud ning kas need on tehtud samast bussist. Aken võis puruneda pukseerimise käigus. Politsei on fikseerinud, et varalist kahju ei olnud. Seega ei ole tõendatud, et bussi (reg nr XXX), akna purunemine on toimunud bussi iseenesliku külglibisemisega vastu liiklusmärki/teeviita ajavahemikul bussi jätmisest Tallinna mnt ja aedade „Berjozka“ tee ristmikule 30.11.2021 kell 11:30 kuni pukseerimise alustamiseni 01.12.2021 kell 9:00. Tõendamata on, et kahju tekkis seetõttu, et kostja ei olnud enne bussi juurest lahkumist paigutanud bussi külglibisemise vältimiseks tõkiskingi
12.Kostjale heidetakse ette ametijuhendi p 7.11 rikkumist, mis näeb ette kohustuse asetada teekallaku korral ratta ette tõkisking, selle puudumisel mõne muu sobiv esem (kivi, klots) ning võtta tarvitusele abinõud bussi ärandamise, iseenesliku liikuma hakkamise ja/või rikkumise vältimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks läbinud väljaõppe tõkiskingade paigaldamise kohta külglibisemise vältimiseks. Tõkiskingade paigaldamine ei kuulunud ka täiendõppe programmi. Tavapäraselt paigutatakse tõkiskingad teel ülespoole või allapoole suunduval kallakul iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks olenevalt kallaku suunast kas ratta ette või taha. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja hoolsuskohustust rikkunud, mistõttu puudub tema süü hagejale kahju tekkimises isegi juhul, kui kahju tekkimise põhjuseks olnuks bussi iseeneslik külglibisemine.
13.Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tüüpiliseks kahju tekkimise riskiks tööandja tegevuse puhul on suurema ohu allika valdamisest tulenev vastutus, mida saab vähendada kindlustamisega ehk kaskokindlustusega. Isegi juhul, kui kostja põhjustanuks hagejale kahju, oleks see kaskokindlustuse olemasolu korral piirdunud omavastutusega ligikaudu 600 eurot. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et juhul, kui kohus tuvastab kostja töökohustuste süülise rikkumisega kahju tekitamise, tuleb lugeda süü vormiks hooletus ning kostja poolt hüvitamisele kuuluvast kahjust tuleb maha arvestada hageja tegevusega seotud tüüpilise riski kindlustamata jätmisest tulenev kahju, millisel juhul oleks kogukahju umbes 600 eurot.
14.Kostja süülise töökohustuste rikkumise tuvastamise korral tuleb kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada, et kostja ei olnud varasemalt avariisid põhjustanud, bussijuhtide töötasu on E Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu vahel 13.01.2020 sõlmitud laiendatud kollektiivlepingu „Sõitjateveo üldtöökokkulepe“ lisa 1 § 4 kohaselt alates 01.06.2022 1 200 eurot kuus.
15.Kahjuhüvitist on vajalik vähendada ka VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel. Hageja sai bussi lumehange libisemisest teada vahetult pärast selle juhtumist, ehk 30.11.21 kell 11:30, puksiir kutsuti alles järgmiseks hommikuks. Hageja viivitamatu tegutsemise (kohene puksiiri kohale kutsumine) korral oleks kahju tekkimine olnud välditav.
16.Täiendavas seisukohas selgitas kostja, et AS A ei olnud sõlminud vabatahtliku kindlustuse lepingut bussile MAN LIONS CITY (reg nr XXX), millele tekitatud kahju hüvitamist hageja kostjalt nõuab, kuid oli sõlminud vabatahtliku kindlustuse lepingu sarnase bussi suhtes omavastutusega 700 eurot. Seega on eluliselt usutav, et ka bussile 4/7
2-22-7876 MAN LIONS CITY (reg nr XXX) suhtes kehtinuks omavastutus 700 eurot, kui AS A oleks selle suhtes vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminud. Kohtuistungid
17.Kohtuistungil selgitas kostja, et keegi ei ole teinud väljaõpet selle kohta, kuidas tõkiskingi peaks paigaldama diagonaalis. Kostja selgituse kohaselt käisid mõni aeg hiljem kohal ka lukksepad, ka nemad ei paigaldanud tõkiskingi. Hageja selgitas, et puksiir kutsuti kohale kohe, aga kuna oli järjekord, siis ta sai tulla alles järgmisel päeval. Kostja on seisukohal, et arvestades kostja töötasu suurust, siis on kahju suurus ebamõistlikult suur.
18.10.05.2024 tõi kostja välja, et tunnistaja ütluste ja dokumentaalsete tõendite vahel on vastuolu. Puksiirijuht väitis, et kui ta teenuse osutamiseks kohale tuli, siis tööandja esindaja ootas teda, samas kui dokumentidest nähtub, et kostja oli kella 15.00 hõivatud ja alles siis läks bussi ära tooma. Kostja arvab, et klaas võis puruneda ka pukseerimisel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et Osaühing Personaal hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
20.OÜ Personaal on palunud kohtul mõista välja 1851,56 eurot.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on 16.10.2018 sõlmitud tööleping (dtl 39, 58 - 64), mille kohaselt töötas kostja hageja juures bussijuhina. Töökohustusi täitis kostja renditöötajana AS A juures (töölepingu p 2.2). Kostja ülesanded on täpsustatud ametijuhendis (dtl 74 jj). Tööleping on lõpetatud 31.01.2022 (dtl 43). Kostja on läbinud täiendkoolituse (dtl 65 – 73). Töötaja suhtes kehtib kollektiivleping (dtl 82 jj). Kostja töötas 30.11.2022 ja tema sõiduvahend jäi lumme kinni, nii, et ta ei saanud ise liikuma (dtl 88, 89) ja vajalik oli kutsuda puksiir.
22.Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
23.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 16 lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav 5/7
2-22-7876 hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).
24.Kohus leiab, et L M ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, et sellest oleks võimalik tema vastutus OÜ Personaal tekkinud kahju osas.
25.Hageja heidab kostjale ette, et kostja jättis oma töövahendi (bussi) ristmikul kallakule seisma, lahkudes sündmuskohalt tagamata, et buss ise liikuma ei hakka. Buss libises hageja selgituste alusel parempoolse küljega vastu liiklusmärki ja tagumine küljeklaas purunes. Hageja hinnangul oleks kostja pidanud paigaldama tõkiskingad, et vältida sellist libisemist. Kostja sellega nõus ei ole ja väidab, et tõkiskingade paigaldamisest ei oleks olnud kasu. Kohtu hinnangul on vajalik analüüsida, kas kostja tööülesanded kohustasid teda tõkiskingi paigaldama, kuid ennekõike ka seda, kas tõkiskingade paigaldamise vajadus oli kostja lahkumisel ilmselge ja kostjal üldse sai selline kohustus tekkida. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma tööülesandeid. Kohal käinud politsei varalist kahju ei tuvastanud (dtl 101). Hageja esitatud pildid on ebamäärased ja ei tõenda toimunut (dtl 16 – 17), pildid on mingi bussi aken, kuid selgusetuks jääb, mis seos on sellel pildil toimunuga.
26.Kostja ametijuhendi punkti 1.2. kohaselt kohustub juht teadma ja täitma liiklusseadust ja sellest tulevaid õigusakt. Liiklusseaduse § 20 lg 9 kohaselt enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. Kohus leiab, et antud kohustuse täitmise osas saab anda hinnangut sõiduki juurest lahkumise seisu arvestades. Kui peale lahkumist asjaolud muutuvad, siis ei saa kostja vastutada tööandja eest, kuna ta ei ole rikkunud oma lepingust tulnud kohustusi. Kohus leiab, et nimetatud säte ei tähenda ka seda, et alati on vajalik paigaldada tõkiskingad, bussi seismine võib olla tagatud ka muude meetmetega. Kostja on oma seletuskirjas kirjeldanud, et olukorra fikseerimiseks tulid kohale lukksepad (dtl 99, seletuskirja tõlge), kes andsid hinnangu, et edasi sõita ei saa. Kuigi kohus saab aru, et bussijuht vastutab bussi korrashoiu eest, siis ka lukkseppadel oleks pidanud tekkima kahtlus, et buss vajab täiendavat toestust ja vajalik on võtta täiendavaid meetmeid, et bussi fikseerida.
27.Ametijuhendi punkti 7.11 kohaselt kohustub juht bussist väljumisel nii liinil olles kui ka lõpp –seiskama mootori, pidurdama bussi seisupiduriga, lülitama sisse madalama käigu, teekallaku korral asetama ratta ette tõkiskinga, selle puudumisel mõne muu sobiva eseme (kivi, klots) ning võtma tarvitusele abinõud bussi ärandamise, iseenesliku liikuma hakkamise ja/või rikkumise vältimiseks. Hageja viide, et kostja ise selgitas, et tagumine ots hakkas vajuma paremale on kinnitus sellest, et kostja oleks pidanud aru saama, et vajalik on paigaldada tõkiskingad (dtl 99, seletuskirja tõlge). Kohus mõistab kostja seletuskirja selliselt, et paremale libisemine sai takistuseks edasiseks iseseisvaks liikumiseks, kuid järeldus, et selle alusel oleks pidanud aru saama, et buss öö jooksul edasi libiseb, on meelevaldne. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid selles osas, et tõkiskingade paigaldamine oleks olnud vajalik ega ka selles osas, kas selline tõkiskingade paigaldamine nagu hageja tehnikajuht on välja toonud (dtl 20, 6/7
2-22-7876 seletuskirja tõlge) on üldse kostjale teada. Ametijuhendis on viide sellele, et tõkisking tuleb panna ratta ette, mitte küljele, kuhu soovitas panna takistuse tehnikajuht. Kirjavahetusest V OÜ-ga ei selgu, millisel viisil tõkiskingi paigaldama peab (dtl 179), see ei ole kirjas ka täiendkoolituse õppekavas (dtl 21 – 25).
28.Võttes arvesse eeltoodut leiab kohus, et tõendamata on kostja kohustuste rikkumine, mis on kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks esimene eeldus. Kuna esimene eeldus on täitmata, siis ei pea kohus vajalikuks ka ülejäänud eeldusi kontrollida ning nende kohta esitatud tõendeid analüüsida (dtl 15, 44, 45, 90 – 94, 102, 103, 117, 154, 155, 175 – 177, 178, 181, 188 – 195, 199 – 210) ja jätab OÜ Personaal nõude kahju hüvitamiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUD
29.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis OÜ Personaal hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud OÜ Personaal kanda.
30.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.