2-23-3850 Randvest OÜ hagi Imatra Elekter Aktsiaselts vastu liitumistasu proportsionaalselt tagasimakselt 29005,20 eurot arvestatud viivise ja kohtueelse menetluse õigusabikulude väljamõistmise nõudes 6122,99 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Randvest OÜ, registrikood 14429008, asukoht Kastevarre tee 7, 11912 Tallinn Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu, e-post [email protected] Kostja Imatra Elekter Aktsiaselts, registrikood 10224137, asukoht Tööstuse tn 2, 90506 Haapsalu Kostja lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
26.03.2024
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Imatra Elekter Aktsiaseltsilt hageja Randvest OÜ kasuks liitumistasu proportsionaalselt tagasimakselt arvestatud viivised 2043,87 eurot, kohtueelne õigusabikulu 3625 eurot ning viivised õigusabikuludelt 455,36, kokku 6124,23 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (3625 eurot) alates 18.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 5952,73 eurot (riigilõiv 1015 eurot, lepingulise esindaja kulu 4937,73 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5952,73 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-3850 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.Hageja Randvest OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja Imatra Elekter Aktsiaselts vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 17.07.2020 sõlmisid hageja kui liituja ja kostja kui võrguettevõte liitumislepingu nr XXX, mille alusel kostja ehitas välja xxx asuva kinnistu elektrivarustuse. Pooled leppisid kokku liitumistasu proportsionaalses tagastamises M alajaamaga liitumise soovi korral. 23.07.2020 sõlmisid pooled liitumislepingule lisa, millega kostja võttis kohustuse kompenseerida hagejale proportsionaalselt võrguühenduse rajamiseks tehtud kulutused, kui M alajamaaga või alajaama võrguga, mille väljaehitamise eest oli tasunud hageja, soovib liituda uus isik. M alajaamaga liitus üheksa kinnistut. 2022 alguses märkas hageja, et tema arendatud piirkonna kõrvale xxx külas on rajatud täiendavad kinnistud. Kinnistute omanik on RE OÜ, kes väljendas soovi liituda M alajaamaga. 2022 juunis pöördus hageja kostja poole ning palus tasuda hagejale tehtud kulutused proportsionaalselt vastavalt liitumislepingu lisale. Kostja oli esitanud 05.11.2021 RE OÜ-le liitumislepingu nr XXX pakkumise. RE OÜ on selles märgitud liitumistasu tasunud. Kostja keeldus 15.07.2022 liitumistasu proportsionaalse tagasimakse tasumisest ning esitas pärast seda, 15.08.2022 RE OÜ-le täiendava liitumislepingu pakkumise numbriga XXX, millega soovis muuta liitumislepingu nr XXX hinda. 15.08.2022 liitumispakkumises on märgitud, et liitumistasu koosneb kahest komponendist: võrgu välja ehitamise kuludest summas 27 201,52 eurot ja tagasimaksest M alajaama arendajale summas 29 005,20 eurot. Välja toodi, et võrgu välja ehitamise kulud summas 27 201,52 eurot on tasutud. Kõnealuse liitumislepingu pakkumise lisana 1 on esitatud tagasimakse kalkulatsioon. Kostja keeldus liitumistasu proportsionaalse tagasimakse tegemisest. 01.08.2022 esitas hageja kostjale liitumistasu proportsionaalse tagasimakse tasumise nõude kohta arve summas 33 818,25 eurot, millele lisandub käibemaks, ning määras tasumise tähtajaks 10.08.2022. Kostja keeldus 29.08.2022 ja 13.09.2022 tagasimakse tasumisest, väites, et tal ei ole RE OÜ-ga liitumislepingut sõlmitud. 19.09.2022 toimus poolte vahel kohtumine, milles kostja kinnitas, et liitumislepingu nr XXX eest on tasutud õigeaegselt ja vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti lepiti kohtumisel kokku, et hageja esitab uue arve vastavalt kostja teostatud arvutustele. Hageja esitas 19.09.2022 uue arve summas 29 005,20 eurot (koos käibemaksuga) ning määras tasumise tähtajaks 22.09.2022. Kuna kostja liitumistasu proportsionaalset tagasimakset ei tasunud, otsustas hageja vaidluse kohtuvälise lahendamise lootuses kasutada õigusabi. Hageja esitas lepingulise esindaja vahendusel 07.10.2022 kostjale kohustuse täitmise nõude kuna kostjal on tekkinud liitumislepingu lisa punkti 2.2 alusel liitumistasu proportsionaalse tagastamise kohustus. Ühtlasi nõudis hageja ajavahemikus 29.09.2022 kuni 06.10.2022 nõude esitamisega seoses tehtud toimingute tõttu kanda tulnud õigusabikulude summas 2050 eurot (käibemaksuta) hüvitamist. Hageja palus tasuda proportsionaalne tagasimakse 29 005,20 eurot, viivise sellelt ja hüvitise õigusabikulude eest hiljemalt 19.10.2022. Kostja esitas 18.10.2022 vastuse, milles ei tunnistanud hageja nõudeid. Hageja esitas 24.10.2022 täiendavad põhjendused ja selgitas, et kostja seab liitumistasu proportsionaalsele tagastamisele täiendavaid tingimusi, milles pooled ei ole kokku
2-23-3850 leppinud ega tulene ka liitumislepingust. Ühtlasi palus hageja kostjal juhul, kui ta leiab, et tõele ei vasta hagejale teadaolev teave selle kohta, et 05.11.2021 esitatud liitumislepingu nr XXX pakkumise alusel sõlmitud liitumislepingust tulenevad kohustused on täidetud, saata liitumisleping nr XXX ja sellega seotud dokumendid. Kostja vastas 31.10.2022 üksnes, et jääb oma seni esitatud seisukohtade juurde, kuid hageja küsitud ja kostja kontrolli all olevate asjaolude kohta dokumente ei esitanud. Hageja selgitas 16.02.2023, et ootab jätkuvalt kohustuste täitmist, kuid kostja märkis 23.02.2023 taas üldsõnaliselt, et jääb enda seisukoha juurde. Ajavahemikus 18.10.2022 kuni 23.02.2023 nõude asjaolude ja vastuväidete analüüsi, kostjaga ja kliendiga suhtlemise, sh nõude põhjendatuse kohta selgituste koostamisega seoses tuli hagejal kanda täiendavalt õigusabikulusid kokku summas 1575 eurot (käibemaksuta). Hageja palus mõista Imatra Elekter Aktsiaseltsilt välja Randvest OÜ kasuks liitumistasu proportsionaalne tagasimakse 29 005,20 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1484,83 eurot ning viivis arvestatuna põhinõudelt summas 29 005,20 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja mõista Imatra Elekter Aktsiaseltsilt välja Randvest OÜ kasuks kohtueelse menetluse õigusabikulud 3625 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 73,49 eurot ning viivis arvestatuna põhinõudelt summas 3625 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
2.06.06.2023 esitatud avaldusega loobus hageja liitumistasu proportsionaalse tagasimakse 29 005,20 eurot nõudest, kuna kostja rahuldas hageja nõude selles osas. Kuna kostja ei ole täitnud hageja nõuet liitumistasu proportsionaalselt tagasimakselt 29 005,20 eurot arvestatud viivise ja kohtueelse menetluse õigusabikulude nõuet, siis palub hageja jätkata nende nõuete menetlemist vastavalt 10.03.2023 esitatud hagiavaldusele, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et liitumistasu proportsionaalse tagasimakse nõue oli sissenõutavaks muutunud hagi esitamise ajaks. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu 20.07.2023 määrusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu asjaoludele, et poolte vahel sõlmiti 17.07.2020 liitumisleping ja 23.07.2020 liitumislepingu lisa, millega kostja võttis kohustuse kompenseerida hagejale proportsionaalselt võrguühenduse rajamiseks tehtud kulutused, kui M alajamaaga või alajaama võrguga, mille väljaehitamise eest oli tasunud hageja, soovib liituda uus isik. Kostja pidas 2021 aastal läbirääkimisi RE OÜ-ga, mille käigus RE OÜ kinnitas kostjale, et on liitumistasu tagasimaksmise proportsiooni küsimuse hagejaga omavahel lahendanud ning selle eest juba hagejale tasunud. Omavahelisele arveldamisele viitab ka RE OÜ ja hageja vahel 07.09.2020 sõlmitud teenusleping. Seega, kuna kostja oli veendunud, et RE OÜ ja hageja on liitumistasu tagasimakse omavahel arveldanud, jättis RE OÜ-le 5.11.2021 esitatud liitumislepingusse nr XXX esmase liituja tagasimakse proportsiooni lisamata. Hagejapoolse arve esitamisega sai kostjale selgeks, et erinevalt RE OÜ poolt väidetule, ei ole pooled liitumistasu arveldamises ühel meelel ning kostja oli vastavast asjaolust viidud RE OÜ poolt olulisse eksimusse. Sellest johtuvalt saatis kostja 15.08.2022 RE OÜ-le avalduse liitumislepingust nr XXX taganemiseks ning esitas allkirjastamiseks korrigeeritud liitumispakkumise nr XXX, kuhu oli juurde lisatud tagasimakse esmasele liitujale summas 29 005,20 eurot. Pakkumise kehtivuseks oli märgitud 60 päeva, mille jooksul RE OÜ uut pakkumist ei allkirjastanud. RE OÜ liitumislepingust taganemisele vastu ei vaielnud, vaid uuris võimalusi liitumistaotluse korrigeerimiseks ning liidetavate amprite vähendamiseks. Kostja keeldus hagejale tagasimakse tasumisest ning selgitas, et on RE OÜ-ga liitumislepingu tühistanud, mistõttu puudub kehtiv liitumisleping ning tingimus ei ole saabunud. 19.09.2022 toimunud kohtumisel jäi kostja varem esitatud vastuväidete juurde ning selgitas, et hageja arvutuskäik väidetavast proportsioonist ei oleks õige. Hageja nõustus kostjaga proportsiooni arvestuse osas ning esitas 19.09.2022 uue arve summas 29 005,20 eurot (koos käibemaksuga), mille tasumise tähtajaks määras 22.09.2022.
2-23-3850 Kostja saatis 13.10.2022 RE OÜ-le täiendava e-kirja, kus täpsustas, et tühistab liitumislepingu nr XXX TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2 alusel ning uuris, kas RE OÜ-l on jätkuvalt soov võrguga liituda ja millistel tingimustel. RE OÜ kostjale ei vastanud ning jätkuvaks liitumiseks soovi ei avaldanud. Hageja esitas 07.10.2022 kostjale kohustuse täitmise nõude. Kostja teatas 18.10.2022 vastuses hagejale, et on RE OÜ liitumislepingu tühistanud, mistõttu on see kehtetu algusest peale ja liitumislepingu lisas toodud tingimus ei ole saabunud ning hagejal ei ole nõudeõigust tekkinud.
4.Kostja ei nõustu hagejaga selles, et hagejale tagasimakse tasumisest saab järeldada, et hageja on kohtusse pöördunud põhjendatult ning selles osas peaksid menetluskulud jääma asja lõpptulemusest sõltumata kostja kanda. Käesoleva põhivaidluse peamiseks esemeks ongi liitumislepingu lisas kokkulepitud tingimuse saabumise hetk. Kostja hinnangul saabus tingimus RE OÜ-ga uue liitumislepingu sõlmimisega 07.05.2023, mis tõi kostjale kaasa kulutuste proportsiooni kompenseerimise kohustuse hagejale. Seega ei olnud kostja poolt hagejale tasumise põhjuseks mitte hageja kohtusse pöördumine, vaid liitumislepingu lisas kokkulepitud tingimuse saabumine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt käsitleb kohus küsimust sellest, kas hageja liitumistasu proportsionaalselt tagasimakselt arvestatud viivise nõue kostja vastu on põhjendatud (I), järgnevalt hindab kohus hageja õigusabikulude hüvitamise nõude ja sellelt arvestatud viivise nõude põhjendatust (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse (III) ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV).
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • 17.07.2020 sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu nr XXX, mille alusel kostja ehitas välja 21 Viimsi vallas Metsakasti külas asuva kinnistute elektrivarustuse (dtl 10-18); • 23.07.2020 sõlmisid pooled liitumislepingule lisa, mille p.2.2 kohaselt kui M alajamaaga või alajaama võrguga soovib liituda uus isik kes asub liituja poolt arendatud piirkonna kõrval kohustub kostja tagastama hagejale liitumistasu proportsionaalselt vastavalt liidetavale võimsusele ja teostatud kulutustele (dtl 19-20); • kostja esitas 05.11.2021 RE OÜ-le liitumislepingu pakkumise nr XXX koos arvega, mille maksetähtaeg oli 12.11.2021 (dtl 34-45, 109-113); • 28.06.2022 pöördus hageja kostja poole ning palus tasuda hagejale tehtud kulutused proportsionaalselt vastavalt liitumislepingu lisale (dtl 114-119); • Kostja keeldus 15.07.2022 liitumistasu proportsionaalse tagasimakse tasumisest (dtl 120122); • 1.08.2022 esitas hageja kostjale liitumistasu proportsionaalse tagasimakse tasumise nõude kohta arve ning määras tasumise tähtajaks 10.08.2022 (dtl 33, 34-45);
• • • • •
2-23-3850 15.08.2022 edastas kostja RE OÜ-le e-kirja, milles teatas, et esitab korrigeeritud liitumispakkumuse (dtl 21-32, 125-126); 19.09.2022 esitas hageja kostjale uue arve summas 29 005,20 eurot (koos käibemaksuga) ning määras tasumise tähtajaks 22.09.2022 (dtl 46); Hageja esitas lepingulise esindaja vahendusel 07.10.2022 kostjale kohustuse täitmise, viivise ja kulude hüvitamise nõude (dtl 47-52); Kostja esitas 18.10.2022 hagejale vastuse, milles ei tunnistanud hageja nõudeid (dtl 5557); 24.10.2022 esitas hageja kostjale vastuse kostja 18.10.2022 kirjale (dtl 58-59). I
9.Pooled ei vaidle enam selle üle, kas kostjal oli kohustus tasuda hagejale liitumislepingu lisa punktist 2.2. tulenev rahaline kohustus, kuna kostja on menetluse kestel hageja vastava nõude rahuldanud. Poolte vahel on eelkõige vaidlus selles, kas liitumislepingu lisa punktis 2.2 ettenähtud tingimus saabus kohtuvälise nõude esitamise ajal või mitte. Eeltoodust sõltub ka see, kas hagejal on kostja vastu põhinõude täitmisega kaasnev viivise nõue.
10.Hageja on seisukohal, et liitumislepingu lisa punkti 2.2 järgi tekib kostjal liitumistasu proportsionaalse tagastamise kohustus, kui M alajaamaga või alajaama võrguga soovib täiendavalt liituda uus isik, kes asub hageja arendatud piirkonna kõrval. Poolte poolt esile toodud asjaoludel soovis M alajaamaga liituda RE OÜ, kellele kuulub üheksa kinnistut hageja arendatud piirkonna kõrval. Lisaks leiab hageja, et tegelikkuses oli kostja ja kolmanda isiku vahel 05.11.2021 leping sõlmitud. Kostja vaidleb hageja vastavatele väidetele vastu ja leiab, et lepingu lisa sõlmides ei eeldanud pooled, et piisab üksnes liitumiseks soovi avaldamisest, lepingut kostja ja kolmas isik 05.11.2021 ei sõlminud, kuna kostja taganes lepingust 15.08.2022 olulise eksimuse tõttu, mistõttu ei olnud kostjal kohustus hagejale lepingu lisa punkti 2.2. järgi augustis 2022 tasuda.
11.Kohus nõustub kostjaga selles, et 23.07.2020 poolte vahel sõlmitud liitumislepingu lisa punkt 2.2 puhul on tegemist edasilükkava tingimusega tehinguga. TsÜS § 102 lg 2 kohaselt tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Edasilükkav tingimus tehingus tähendab poolte jaoks õiguslike tagajärgede saabumist alles tulevikus ja ainult siis, kui lepingus ettenähtud asjaolu on realiseerunud. Õiguslike tagajärgede saabumise aja määrab kindlaks TsÜS §-st 105 tulenevalt tekivad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel automaatselt ega vaja poolte vahelisi täiendavaid tahteavaldusi.
12.Kohus ei nõustu aga kostjaga selles, et kostja ja RE OÜ vahel ei ole 05.11.2021 sõlmitud kehtivat liitumislepingut. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kostja esitas 05.11.2021 RE OÜ-le liitumislepingu nr XXX pakkumuse, kus olid välja toodud lepingu pooled, liitumiskohad, liitumistasu, liitumistasu maksmise tähtaeg 12.11.2021, liitumisühenduse valmimise tähtaeg 01.05.2022 (dtl 109-113). Seega tegi kostja RE OÜ-le VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse. Kostja ei ole väitnud, et RE OÜ ei oleks liitumislepingu eest tähtaegselt tasunud, mis oleks tinginud lepingu lõpetamise kostja poolt vastavalt pakkumuses toodud tingimustele. Nõuetekohast tasumist tõendab ka RE OÜ-le 15.08.2022 esitatud uus liitumislepingu nr XXX pakkumine, milles on märgitud, et võrgu välja ehitamise kulud summas 27 201,52 eurot on tasutud (dtl 21-32). Tulenevalt VÕS § 20 lg 1 ja TsÜS § 68 lg-test 1 ja 3 võis liitumislepingu sõlmimise ettepanekuga nõustumine väljenduda ka teos. Kostja liitumistingimuste punkt 3.10 kohaselt käsitleb kostja ise samuti liitujapoolset arve tasumist nõusolekuna selle kohta, et kostja alustab liitumislepingu
2-23-3850 täitmisega (dtl 67-78). Ka Riigikohtu praktikast tuleneb, et pakkumusese toodud hinna maksmist saab lugeda nõustumuseks (vt. Riigikohtu 18.01.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-11, p 12; Riigikohtu 16.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 101-11, p 10). Hagejale teadaolevalt on ka taristu välja ehitatud ning kostja ei ole menetluses hageja vastavat väidet vaidlustanud. Kostja lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et võrk oli välja ehitatud (dtl 262- 270, ajaviide 00:35:42). Seega oli kostja ja kolmanda isiku vahel 05.11.2021 sõlmitud kehtiv liitumisleping VÕS § 9 lg 1 järgi, mis andis hagejale aluse nõuda kostjalt poolte vahel sõlmitud lepingu lisa p
2.2.alusel liitumistasu proportsionaalset tagasimakset. Kohtule esitatud kostja 15.07.2022 vastuskirjast nähtub samuti, et ka kostja ise käsitles 05.11.2021 lepingut kehtivana (dtl 120-122). Seega oli tingimus saabunud ja kostjal tekkis kohustus hagejale proportsionaalselt kompenseerida liitumistasu. Eeltoodu tõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas poolte vahelise lepingu lisa p 2.2. alusel piisas tagasimakse kohustuse tekkimiseks üksnes tulevase liituja soovi avaldusest või oli vajalik ka liitumislepingu sõlmimine. Kostja ja kolmanda isiku vahel oli juba 05.11.2021 sõlmitud kehtiv liitumisleping ning ebaõige on kostja seisukoht sellest, et poolte vahelise lepingu lisa puntist 2.2. pidi kostja ja kolmanda isiku vahel olema liitumine ka lõpule viidud.
13.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et isegi juhul, kui kostja ja RE OÜ vahelist liitumislepingu sõlmimist ja täitmist saaks tõlgendada liitumislepingu lisas toodud tingimuse saabumisena, siis oli nimetatud liitumisleping sõlmitud olulise eksimuse tõttu ja on kostja poolt 15.08.2022 avalduse tegemisega kolmandale isikule tühistatud. Esmalt märgib kohus, et kostja 15.08.2022 e-kirjast ja lepingu projektist ning kostja 15.07.2022 e-kirjast nähtuvalt ei olnud tegemist 05.11.2021 lepingust taganemisega, vaid kostja tegi kolmandale isikule ettepaneku lepingu muutmiseks selle tasu osas (dtl 125-126, 135-146, 123-124 (tõlge 155-156)). Hageja esindaja ja kostja 15.07.2022 kirjavahetusest nähtub, et tegelikkuses tugines kostja hagejale tasumisest keeldumisel üksnes asjaolule, et ta uskus RE OÜ väiteid sellest, et liitumistasu oli juba hagejale kolmanda isiku poolt tasutud, kontrollimata tegelikkusele vastavaid asjaolusid (dtl 114119). Kostja on kinnitanud 15.07.2022 hagejale saadetud kirjas, et lähtuvalt Randvest OÜ ja RE OÜ vahel sõlmitud kokkuleppest, tegi Imatra Elekter AS RE OÜ-le tagasimakse osa võrra väiksema liitumispakkumise, kuna oli informeeritud, et hageja ja RE OÜ vahel on tagasimakse küsimus lahendatud ja seega ka liitumislepingu nr. XXX lisakokkuleppe eesmärk täidetud (dtl 120-122). Veelgi enam, kostja on 15.07.2022 kirjas hagejale pakkunud välja ka lahenduse, kus teeb ise ettepaneku, et RE OÜ ja kostja sõlmivad lepingu muudatuse, mis sisaldab liitumistasu tagasimakse osa. Seega ka kostja ise oli juba 15.07.2022 seisukohal, et kostja ja kolmanda isiku vahelist liitumislepingut tuleb muuta selle tasu osas. Sama nähtub ka kostja ja kolmanda isiku 15.07.2022 vahelisest e-kirjavahetusest (dtl 123-124, tõlge 155-156). Asjaolu, et kostja ei lisanud RE OÜ-ga sõlmitud liitumislepingule hagejale tagastatavat liitumistasu ei vabastanud kostjat enda lepinguga võetud kohustuste täitmisest hageja ees. Samas leiab kohus, et kostja ja RE OÜ vahelised hilisemad lepingulised suhted ei mõjuta asjaolu, et kostja ja hageja vahelises lepingu lisas kokkulepitud tingimus oli saabunud, kostjal on tekkinud kohustus täita hagejaga sõlmitud lepingut ning ka kolmanda isiku ja hageja vahelisest lepingust ei nähtu, et juhul, kui kolmas isik tasub hagejale mingeid kohustusi, siis vabaneb kostja enda kohustuste täitmisest hageja ees. Seega ei mõjuta asja lahendust kostja vastuväited sellest, et ta on kolmanda isiku vahelisest lepingust peale hageja nõude esitamist taganenud.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sõlmides uue liitujaga 05.11.2021 liitumislepingu, tekkis kostjal liitumistasu proportsionaalse tagastamise kohustus hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal oli liitumislepingu lisa punkti 2.2 alusel tekkinud kohustus tagastada hagejale kui esmainvesteerijale proportsionaalse tagasimaksena 29 005,20 eurot. Seega oli hageja põhivõlgnevuse nõue summas 29 005,20 eurot põhjendatud, kostja rikkus VÕS § 108 lg-s 1 sätestatud raha maksmise kohustust ja hagejal oli õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist.
2-23-3850
15.Hageja esitas kostja vastu rahalise nõudena liitumistasu proportsionaalse tagasimakse tasumise nõude, mille osas liitumislepingus puudub kokkulepe kohustuse täitmise aja kohta. Hageja nõuab kostjalt viivist proportsionaalse tagasimakse summas 29 005,20 eurot tasumisega viivitamise eest. Kostja hageja viivise nõuet ei tunnista põhjendusel, et kostja hinnangul ei olnud lepingus kokkulepitud edasilükkav tingimus saabunud. Muid vastuväiteid kostja hageja viivise nõudele esitanud ei ole.
16.Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2 esimene lause). Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt teatas hageja kostjale oma tagasimakse nõudest 1.08.2022, mil esitas liitumistasu proportsionaalse tagasimakse tasumise nõude kohta arve maksetähtajaga 10.08.2022 (dtl 33). Hageja nõuab viivist arve tasumise tähtaja möödumisest ehk alates 11.08.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 29 005,20 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 1484,83 eurot. Kohus märgib, et hageja on viivise arvutamise tähtaegade ja suuruse kohta esitanud viivise arvestuse hagiavalduses ja selle lisas ning samuti on hageja eelviidatust tulenevalt põhistanud viivise kujunemise (dtl 79). Seega on hageja viivise nõue VÕS § 101 lg 1 p ja § 113 lg 1 alusel põhjendatud. 06.06.2023 esitatud taotluses märkis hageja, et kostja tasus 16.05.2023 hagejale liitumistasu proportsionaalse tagasimakse 29 005,20 eurot. Kostja ei ole tasunud sellelt nõudelt arvestatud viivist. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude liitumistasu proportsionaalselt tagasimakselt tasumisega viivitamise eest perioodil 11.08.2022 kuni selle tasumiseni 16.05.2023 ning viivisesummaks kujuneb 2043,87 eurot (vt viivisekalkulaator). II
17.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelse õigusabikulu hüvitamist. Hageja palub kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista hageja kohtueelse menetluse õigusabikulud kokku 3625 eurot. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja õigusabikulude hüvitamise nõudele esitanud ei ole.
18.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis mh kahju tekitamise tagajärjel kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust nähtub, et iseenesest on kahjuhüvitise saamiseks tehtavad mõistlikud õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 mõttes hüvitatavad. Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, s.t kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
19.Hageja on selgitanud, et hageja kandis õigusabikulu, kuna kostja keeldus kohustuse täitmisest ja hageja lootis kohtuvaidlust vältida, esitades 07.10.2022 nõudekirja ja 24.10.2022 täiendavad selgitused kostja 18.10.2022 vastuväidetele, samuti 16.02.2023 korduva meeldetuletuse (dtl 4750, 58-59).
20.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta on 07.10.2022 esitanud kostjale kohustuse täitmise, viivise ja kulude hüvitamise nõude 3 leheküljel ja millel on 2 lisa (dtl 47-52). Kostja on saatnud
2-23-3850 hageja lepingulisele esindajale vastuse nõudekirjale 18.10.2022 kahel leheküljel (dtl 46-49). Hageja lepinguline esindaja on 24.10.2022 omakorda esitanud kostjale täiendava vastuse, mis koosneb 2-st leheküljest ja millel on üks lisa (dtl 58-59). Hagiavaldusele on lisatud poolte esindaja e-kirjavahetus perioodist 18.10.2022 kuni 23.02.2023 (dtl 60-62). Hageja on kohtueelsete õigusabikulude tõendamiseks esitanud 10.10.2022 arve nr 222937 koos kuluaruandega, 16.11.2022 arve nr 223464 koos kuluaruandega ja 10.03.2023 arve nr 230576 koos kuluaruandega (dtl 53-54, 63-64, 65-66). 10.10.2022 arve kohaselt on kostjaga peetava vaidlusega seotud tegevustele kulunud 12,20 tundi, keskmise tunnihinnaga 168,03 eurot, kokku 2050 eurot, 16.11.2022 arve kohaselt on kostjaga peetava vaidlusega seotud tegevustele kulunud 7,40 tundi, keskmise tunnihinnaga 186,49 eurot, kokku 1380 eurot ning 10.03.2023 arve kohaselt on kostjaga peetava vaidlusega seotud tegevustele kulunud 1,10 tundi, keskmise tunnihinnaga 177,27 eurot, kokku 195 eurot.
21.Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses on kohtueelne õigusabikulu mõistlik kulu, mis on tehtud selleks, et püüda asja esmalt kohtuväliselt lahendada. See kulu on käsitatav kahjuna VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes. Samuti on selline kulu kostjale ettenähtav ning hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 mõttes ning põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele mõistlik, et üritada saavutada kohtuvälist kokkulepet. Samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke ja mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Seega on Riigikohus leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal nõude maksmapanekul hüvitatavad (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29).
22.Hageja esindaja tunnitasu on olnud 168,03 eurot, 186,49 eurot ja 177,27 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades vaidluse keerukust ning seda, et õigusabi osutas vandeadvokaat, on kohtu hinnangul tegu mõistliku tunnitasuga. Kostja hageja õigusabikulude hüvitise nõudele vastu ei vaielnud. Seega kohus rahuldab hageja õigusabikulude hüvitamise nõude summas 3625 eurot.
23.Hageja taotleb lisaks kahjule ka viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb õigusabikulult summas 2050 eurot viivise välja mõistmist alates 20.10.2022, kuna andis kostjale hüvitise tasumiseks tähtaja 19.10.2022. Hageja nõuab ajavahemikus 18.10.2022 kuni 23.02.2023 tekkinud õigusabikulude hüvitamise nõudelt summas 1575 eurot viivise tasumist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
24.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikult nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
25.Hageja 07.10.2022 nõudekirjast nähtuvalt esitas hageja kostjale õigusabikulude hüvitamise nõude summas 2050 eurot tasumise tähtajaga 19.10.2022. Hagi esitamise seisuga oli seega viivise võlgnevuse suuruseks 73,49 eurot (dtl 80). Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on viivise suuruseks õigusabikulude nõudelt summas 3625 eurot alates hagi esitamisest 381,87 eurot (vt viivisekalkulaator). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 17.06.2024 kokku 455,36 eurot (381,87+73,49).
26.Samuti nõuab hageja tuleviku viivise tasumist kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisega viivitamise tõttu põhinõudelt 3625 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on ka hageja edasiulatuv viivise nõue põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja viivise arvestatuna põhinõudelt summas
2-23-3850 3625 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, so 18.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni. III
27.Arvestades käesoleva kohtuotsuses esitatud põhjendusi, rahuldab kohus seega hageja viivisenõude liitumistasu proportsionaalselt tagasimakselt tasumisega viivitamise eest perioodil 11.08.2022 kuni selle tasumiseni 16.05.2023 summas 2043,87 eurot. Põhjendatud on hageja õigusabikulude hüvitamise nõue summas 3625 eurot ning kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kuulub ka viivis kohtuotsuse tegemise seisuga kokku 455,36 eurot. Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (3625 eurot) alates 18.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. IV
28.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab eeltoodud juhul kostja hageja menetluskulud. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks ning 20.07.2023 määrusega lõpetas menetluse osaliselt seetõttu, et kostja rahuldas menetluse ajal hageja põhinõude, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 168 lg-test 4 ja 5 menetluskulud kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu ja palub vähendada hüvitamisele kuuluvat menetluskulu vajaliku ja mõistliku mahuni.
30.Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 1015 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1400 eurot ning 20.07.2023 määrusega tagastati hagejale tasutud riigilõiv 385 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lgst 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 1015 eurot.
31.25.03.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks muuhulgas kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu summas 3 eurot. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks kinnistusraamatu väljavõtte kulu 3 eurot, sest hageja ei ole menetluses esitanud kohtule mitte ühtegi kinnistusraamatu väljavõtet, mille alusel saaks väita, et hagejal see kulu tekkinud on.
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 ja 2 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14 p 14). Hageja menetluskulud koosnevad 25.03.2024 ja 27.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt hagejale osutatud õigusabist kokku 41,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 150, 180 ja 250 eurot/h, ning istungile sõitmise ajast 3 tundi arvestusega 50% tunnitasust 375 eurot.
33.Kohus märgib esmalt, et hageja esindaja tunnitasu 150, 180 ja 250 eurot/h (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik. Käesolev tsiviilasi ei jää oluliselt alla keskmise keerukusega asjadele. Arvestades eeltoodut ning lisaks asja mahtu, menetlusdokumentides käsitletud
2-23-3850 asjaolusid ja õigusküsimusi, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus põhjendatud. Kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis kooskõlas TsMS § 174 lg 10 ei ole hagejal õigus ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks.
34.Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Esindaja on käesolevas menetluses teostanud järgmisi toiminguid, mis kohtu hinnangul on ülepaisutatud. 25.03.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teostanud perioodil 06.03.2023-10.03.2023 hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks toiminguid kokku 13 tunni ulatuses. Arvestades asjaoluga, et hageja esitas kohtule kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude, mille kohus rahuldas, hageja esindaja oli vaidluse asjaoludega ja tõenditega hagiavalduse koostamisel juba tutvunud, peab kohus põhjendatud ajakuluks eelpool nimetatud toimingute eest 5 tundi. Samuti on kohtu hinnangul üle paisutatud toimingud perioodil 11.04.2023-13.04.2023 kostja vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise eest 10,4 tundi. Kohus leiab, et juba kohtueelses menetluses oli hageja teadlik kostja vastuväidetest, kohtueelses menetluses esitas hageja kostja vastuväidetele sarnaseid vastuväiteid, mis kohtumenetluses, mistõttu mõistlik aeg kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks on 2 tundi. Ülepaisutatud ajakulu on vastuse koostamine kompromissettepanekule 25.05.2023 1,10 tundi. Arvestades, et menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja varasemalt juba teostanud analüüsi kompromissettepaneku osas, pidanud kliendiga läbirääkimisi kompromissi osas, on vastuse koostamiseks mõistlikajakulu 0,5 tundi. Ülepaisutatud ajakulu on ka 05.06.2023 toiming hagist osalise loobumise taotluse koostamiseks. Arvestades asjaoluga, et juba eelnevalt on hageja esindaja teostanud analüüsi hagist osalise loobumise osas, on mõistlik ajakulu taotluse koostamiseks 1 tund. 12.01.2024 toiming 1,8 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendamatu, kuivõrd esindaja pidi selleks ajaks olema tsiviilasja materjalidega tuttav, põhjendatud ajakulu kliendiga suhtlemiseks ja täiendavate tõendite esitamise vajaduse välja selgitamiseks on 1 tund. Seega on põhjendatud ajakulu 25.03.2024 menetluskulude nimekirjas toodud toimingute eest 16,8 tundi, õigusabi osutati keskmise tunnihinnaga 206,71, seega on põhjendatud menetluskulud 25.03.2024 taotluse kohaselt 3472,73 eurot.
35.27.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirjas on üle paisutatud esindaja ajakulu kohtuistungil osalemise eest. Kohtuistung kestis 1 tund ja 02 minutit, mistõttu on põhjendatud tasu suuruseks 250 eurot. Kohtu hinnangul olid hageja esindaja ülejäänud toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes ja olid kooskõlas menetluse käiguga. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et vähendada tuleb ka esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamisele. Kohus märgib siinkohal, et kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal sama aeg istungiks ettevalmistamisele.
36.Hageja sõiduaja tasu osas 3 tundi hinnaga 125 eurot tund, kokku 375 eurot märgib kohus järgmist. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 ning § 175 lg 1 järgi on kohtuvälise kuluna hüvitatavad ka menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja sõidukulud. Sõidukuluks on seejuures otsene transpordikulu, nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtu hinnangul saab seda ajakulu hüvitada vaid osaliselt. Riigikohus on 29. septembri 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-14-63261 leidnud, et alates 1. augustist 2016 saab sõidule kulunud aja hüvitamisel lähtuda analoogia korras justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1-5). Kuivõrd asja materjalidest nähtub, et lepingulise
2-23-3850 esindaja büroo asub Tallinnas, Tallinna ja Haapsalu vaheline vahemaa on keskmiselt 100 km, seega kohaldub korra § 151 lg 1 p 2, mille kohaselt kuulub edasi-tagasi sõidu eest hüvitamisele 20 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud määrata esindaja sõiduaja tasu kindlaks summas 40 eurot (2 x 20 eurot). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatu seega on põhjendatud hageja menetluskulud, arvestades asja mahtu ja keerukust 27.03.2024 taotluse kohaselt 1465 eurot.
37.Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 5952,73 eurot (riigilõiv 1015 eurot + lepingulise esindaja kulu 4937,73 eurot (3472,73+1465)), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.