Renovum OÜ hagi OÜ Skyworld Entertainment ja R Me vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
3772,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood: lepinguline esindaja Aivira Kollamaa
14042462),
Kostja: R M (isikukood xxx) Kostja: OÜ Skyworld Entertainment (registrikood 12960432), seaduslik esindaja R M Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagiavaldus OÜ Skyworld Entertainment ja R Me vastu osaliselt.
2.Mõista R Melt (M) ja OÜ-lt Skyworld Entertainment (solidaarselt) Renovum OÜ kasuks välja põhivõlg 1382,12 eurot, sissenõudekulu 90 eurot ja 19.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 653,55 eurot. Jätta rahuldamata intressinõue ning väljamõistetud summat ületav viivisenõue.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu.
4.Tagastada enam tasutud riigilõiv summas 25 eurot Renovum OÜ arvelduskontole nr xxx. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-21-106996 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ühisraha OÜ ja kostjad (kaaslaenajad) sõlmisid 23.08.2019 laenulepingu, mille alusel said kostjad 5000 eurot laenu (aastaintress 40%, s.o 0,111% päevas, tagasimakseperiood 12 kuud), Kostjatel oli alates 22.09.2019 kohustus tasuda iga kuu 22. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 537,36 eurot, viimane maksetähtpäev oli 22.08.2020.
2.Ühisraha OÜ ja kostja R M sõlmisid 23.08.2019 käenduslepingu laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks (rahalise maksimumsummaga 10 000 eurot).
3.Ühisraha OÜ maksis laenusumma välja 23.08.2019. Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks on tehtud kaks makset – 16.12.2019 summas 537,36 eurot ja 18.02.2020 summas 537,36 eurot. Mõlemad maksed tehti viivitusega (kokku lepitud maksetähtpäevadest hiljem). Laenuandja saatis maksete viivituse tõttu tasulisi meeldetuletusi (võlateade) kostjatele kolmel korral, s.o 26.09.2019, 26.10.2019 ja 26.11.2019, igaüks hinnaga 5 eurot vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-s 7.6 ja hinnakirjas kokkulepitule. Laenuandja saatis 08.12.2019 kostjatele tasulise (5 eurot) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 13.01.2020 tasulise (5 eurot) laenulepingu ülesütlemise teate, milles nõudis laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist.
5.Hageja esitas 20.04.2020 solidaarselt kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning kohus kohustas 28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 kostjaid tasuma põhivõla 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot, kokku 6400 eurot. Kostjad tasusid võla osaliselt, hagejale laekus täitemenetluse raames järgmised summad: 05.10.2020 817,16 eurot; 27.10.2020 6,14 eurot; 17.11.2020 934,36 eurot ja 08.02.2021 4854,34 eurot.
6.Renovum OÜ esitas 11.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Me ja OÜ Skyworld Entertainment vastu täiendavalt 3495,38 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 25.03.2021 määrusega kostjate vastuväite tõttu ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2/11
2-21-106996
7.Hageja esitas 19.04.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjatelt välja põhivõlg 1800 eurot, intress 529,77 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1800 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 90 eurot.
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu, olles seisukohal, et hageja on lähtunud ebaõigest viivisemäärast ning arvutanud nõuet valesti. Ühtlasi esitasid kostjad tasaarvestuse vastuväite, kuna tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsus on viivist arvutatud valesti.
9.Harju Maakohus rahuldas 10.08.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 2729,41 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Nii hageja kui kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse.
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.04.2022 Harju Maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
11.Maakohus andis 11.03.2024 võimaluse hagejale oma nõudearvestust täpsustada ja kostjatele oma vastuväiteid täpsustada.
12.Hageja 01.04.2024 ja 03.04.2024 täpsustatud nõude kohaselt nõuab ta põhivõla tasumist summas 1800 eurot, intressi 303,59 eurot, sissenõudekulusid 90 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1800 eurot.
13.Kostjate 22.04.2024 seisukoha kohaselt on laenulepingu nr XXX alusel tehtud makseid kogusummas 7686,72 eurot. Samuti on kostjad esitanud omapoolse viivisearvestuse (alates maksetähtpäevadest kuni lepingu ülesütlemiseni). Kokkuvõtlikult on kostjad seisukohal, et hageja põhinõue saab olla põhjendatud maksimaalselt 547,86 euro ulatuses. Kostjad taotlevad ülejäänud osas hagi rahuldamata jätmist.
14.Maakohus andis 06.05.2024 menetlusosalistele uue võimaluse oma seisukohti täpsustada. Hageja nõude arvestus on ebaselge ning selles sisalduvad arvutusvead. Hageja avaldustest ei ole võimalik üheselt aru saada, mille katteks arvestati ühe kostja poolt 18.02.2020 tasutud 537,36 eurot.
15.Kostjad seisukohta ei esitanud. Hageja 20.05.2024 seisukoha kohaselt on intressinõue 82,38 eurot, muus osas jääb hageja esitatud nõude juurde.
16.Hageja 31.05.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust ja lepingulise esindaja kulust. Hagejale on osutatud õigusteenust 18 tundi tunnihinnaga 120 eurot, lisanduvad maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 350 eurot. Hageja taotleb menetluskuludena 2530 euro väljamõistmist kostjatelt. Hageja varasemad menetluskulude nimekirjad on toimikus (dtl 68, 169). Ühtlasi taotleb hageja enam tasutud riigilõivu tagastamist summas 25 eurot.
17.Kostjad kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Varasemalt on menetluskulude nimekiri esitatud 19.07.2021 (dtl 111-112).
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla 1382,12 eurot, sissenõudekulud 90 eurot ja 19.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 653,55 eurot. Hageja intressinõue jääb rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata osa põhi- ja viivisenõudest.
19.xxx OÜ ja kostjad sõlmisid 23.08.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel said kostjad kaaslaenajatena laenu 5000 eurot (dtl 206-210). 3/11
2-21-106996
20.Mõlemad kostjad on laenulepingu üld- ja põhitingimuste kohaselt laenusaajad. Seetõttu lahendab maakohus nõude laenulepingu sätete alusel ega analüüsi R. Mega sõlmitud käenduslepingut.
21.Hageja on jaganud nõude kaheks. Kohus kohustas kostjaid (solidaarselt) 28.07.2020 maksekäsuga (dtl 103-104) tsiviilasjas nr 2-20-115785 tasuma põhivõla 3200 eurot ja kõrvalnõudeid 3200 eurot. Maksekäsu kohaselt on nõue rahuldatud järgmises ulatuses: põhivõlg 3200 eurot, viivis perioodi 14.01.2020 kuni 20.04.2020 eest summas 2752,61 eurot (arvestusega 0,11% päevas), intress 40% aastas alates 23.08.2019 kuni 13.01.2020 summas 447,39 eurot. Lisaks mõistis kohus tsiviilasjas nr 2-20-115785 kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 212 eurot.
22.Hagejale on kohtutäituri vahendusel laekunud tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsu täitmiseks 6612 eurot, sh põhivõlg 3200, kõrvalnõuded 3200 ja menetluskulud 212 eurot (täpsemalt on toimunud järgmised laekumised 05.10.2020 817,16 eurot, 27.10.2020 6,14 eurot, 17.11.2020 934,36 eurot, 08.02.2021 4854,34 eurot).
23.Ülejäänud laenulepingu nr XXX järgset võlgnevust nõuab hageja käesolevas menetluses. Hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Põhinõue
24.Kostjad said lepingu nr XXX alusel laenu 5000 eurot, millest 3200 on tasutud tsiviilasja nr 2-20-115785 tulemusena. Hageja peab sellest tingituna põhivõla suuruseks 1800 eurot, kostjate arvates tuleb sellest summast täiendavalt maha arvata 16.12.2019 ja 18.02.2020 tehtud maksete põhiosa. Kostjate vastuväite kohaselt pidi esimesest maksest arvestatama 345,69 eurot ja teisest 357,21 eurot põhivõla katteks vastavalt esialgsele maksegraafikule (dtl 76-77). Hageja vaidleb sellele käsitlusele vastu, kuna maksed tehti hilinemisega.
25.Maakohus juhtis 11.03.2024 kostjate tähelepanu asjaolule, et kahe esimese makse tähtpäevad oli 22.09.2019 ja 22.10.2019 (dtl 76). Maksed tehti hilinemisega, vastavalt 16.12.2019 ja 18.02.2020 (dtl 279, 281). Hageja on selgitanud, et lähtus VÕS § 88 lg-st 8 ning luges täitmise toimunuks esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi katteks. Kuna need summad olid suuremad, kui kostjate poolt tasutu, ei arvestatud laekumisi põhikohustuse katteks. Maakohus andis kostjatele 11.03.2024 ja 06.05.2024 võimaluse selgitada, miks ei võinud võlausaldaja arvestada laekumisi esmalt muude kohustuste katteks selliselt nagu hagiavalduses on välja toodud. Kostjad oma vastuväidet ei täpsustanud. 26. Maakohus on seisukohal, et võlausaldajal oli õigus mitte arvestada mitmekuulise hilinemisega tehtud makseid automaatselt põhivõla katteks. Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse VÕS § 88 lg 8 kohaselt, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seejuures ei või võlgnik VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda.
27.Hageja on 03.04.2024 selgitanud, mille katteks on arvestatud 16.12.2019 makse 537,36 eurot. Menetlusdokumendis esineb arvutusviga (hageja on lähtunud 538,36 euro suurusest summast, see on vastuolus asjas esitatud dokumentaalse tõendiga, makse suurus oli 537,36 eurot, dtl 281), kuid hageja arvutuskäik on jälgitav.
28.Esimese makse tegemise ajaks, 16.12.2019 olid kostjad viivituses kolme esimese maksegraafikujärgse maksega, millede tähtpäevad olid 22.09.2019, 22.10.2019 ja 22.11.2019
4/11
2-21-106996 (dtl 209). Kolme esimese osamakse põhiosa summad olid 345,69 eurot, 357,21 eurot ja 369,12 eurot. Hageja on arvestanud nendelt kolme (põhi)osamaksega viivitamise eest viivist, mis on kooskõlas pooltevahelise lepinguga (põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste p 3.7, dtl 207 ja 209). Maakohus ei tuvastanud viivisearvestuses (dtl 259) vigu. Viivisemäär on 0,111% päevas, kuna aastane viivisemäär on 40% ja lepingu kohaselt lähtutakse arvestuses 360 päeva pikkusest aastast, 40/360% = 0,111%.
29.Esimese makse tegemise päevaks oli kostjate viivisevõlgnevus alljärgnev.
30.Eeltoodust tulenevalt oli esialgsel võlausaldajal kostjate vastu 16.12.2019 seisuga 64,26 euro suurune viivisenõue.
31.Lisaks põhivõlale ja viivisele oli 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud esimese kolme osamakse intressiosad kogusummas 166,67 + 155,15 + 143,24 eurot = 465,06 eurot. Samuti hooldustasu maksed 75 eurot (3 * 25 eurot) vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 3.10, hinnakirjale (dtl 213-214) ja maksegraafikule. Esialgne võlausaldaja oli selleks ajaks saatnud neli meeldetuletuskirja, sh ülesütlemishoiatuse, mille saamist kostjad vaidlustanud ei ole (dtl 212, 215-216). Pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 7.6 ja hinnakirja kohaselt oli meeldetuletuskirja saatmise hind 5 eurot, seda võis arvestada iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta ning esimene meeldetuletus oli tasuta. Seega oli võlausaldajal õigus nõuda nelja meeldetuletuskirja ja ühe ülesütlemishoiatuse eest kokku 20 euro (4 * 5 eurot) tasumist.
32.Maakohus on eelneva alusel seisukohal, et esialgne võlausaldaja on õiguspäraselt arvestanud 16.12.2019 kostjate poolt tasutud 537,36 eurot VÕS § 88 lg 8 alusel meeldetuletuskirjade (20 eurot), viivise (64,26 eurot) ja hooldustasu (75 eurot) katteks. Maakohus ei nõustu hageja arvutustega selles, et ülejäänu (s.o 537,36 – 20 – 64,26 – 75 = 378,10 eurot) sai arvestada sissenõutavaks muutunud intressi katteks.
33.Maakohus arvestab seejuures tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud lahendit (dtl 103-104). Nimelt mõisteti maksekäsuga kostjatelt hageja kasuks välja intress perioodi 23.08.2019 kuni 13.01.2020 eest summas 447,39 eurot. Lepingust nr XXX tulenev kogu intressinõue sai maksimaalselt olla 682,69 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe: 166,67 + 155,15 + 143,24 + 130,94 + 22/30 * 118,22 ehk neli esimest maksegraafiku järgset intressimakset ja proportsionaalne osa viiendast (s.o enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osa). Kuna hageja kasuks on tsiviilasjas nr 2-20-115785 juba välja mõistetud ja talle on tasutud intress summas 447,39 eurot, ei saa tal ühelgi juhul olla täiendavalt intressinõuet suuremas ulatuses kui 682,69 – 447,39 = 235,30 eurot. Üksnes selle summa saab arvata 16.12.2019 kostja poolt tasutud rahaliste vahendite arvel tasutuks. Selles ulatuses oli maksegraafiku järgi intress 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks ka muutunud. See ühtlasi tähendab, et ülejäänu (537,36 – 20 – 64,26 – 75 – 235,30 = 142,80 eurot) tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks.
34.Hageja on hagiavalduse lk-l 4 (dtl 198) selgitanud, mille katteks arvestati 18.02.2020 laekunud makse summas 537,36 eurot. Selle makse laekumise ajaks oli kostjatele saadetud
5/11
2-21-106996 tasuline ülesütlemisteade (5 eurot) ja sissenõutavaks oli muutunud järgmine 25 euro suurune hooldustasu nõue. Ülejäänu arvestas hageja viivise katteks.
35.Hagiavalduses on hageja lähtunud viivisemäärast 0,5% päevas. Hilisemas menetluses, sh apellatsioonimenetluses, samuti maakohtule 03.04.2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja möönnud, et võlasuhtele tuleb kohaldada 0,111% suurust viivise päevamäära. Sellest tulenevalt oli kostjatel 18.02.2020 seisuga hageja ees (hageja arvestuste järgi) 242,42 euro suurune viivisevõlgnevus. Kuivõrd maakohus jõudis eespool järeldusele, et 142,80 eurot tuli maha arvata põhivõlast, ei nõustu maakohus hageja viivisearvestusega ega sellega, missuguste kohustuste katteks sai 18.02.2020 makse arvata. Maakohus korrigeerib hageja viivisearvestust (18.02.2020 seisuga).
36.Maakohtu arvestuse kohaselt oli esialgse võlausaldaja viivisenõue 18.02.2020 seisuga 232,28 eurot. Arvestus algab 17.12.2019, kuna 16.12.2019 maksega loeti tasutuks kogu selleks kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Viivitatud päevade arv
Viivise summa, eur
Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Võlgnevus, eur
17.12.2019
13.01.2020
929,22
0,111%
28,88
23.12.2019
13.01.2020
381,42
0,111%
9,31
14.01.2020
18.02.2020
4857,20
0,111%
194,09
Viivise määr päevas
Kokku 232,28
37.Ülaltoodud tabeli selgituseks märgib maakohus järgnevat. Võlgnevus 17.12.2019 seisuga koosnes esimesest kolmest põhiosamaksest, millest on maha arvatud 142,80 eurot, mis tuli lugeda tasutuks 16.12.2019 maksega. Tehe: 345,69 + 357,21 + 369,12 – 142,80 = 929,22 eurot.
38.Lepingujärgne neljas osamakse tuli tasuda 22.12.2019, selle osamakse põhiosalt (381,42 eurot) on arvestatud viivist alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. See viivisearvestus kajastub tabeli eraldi real.
39.Lepingu ülesütlemine 13.01.2020 avaldusega oli õigustatud, sest kostjad olid viivituses lepingujärgsete maksete tegemisega. Ülesütlemine toimus kooskõlas laenulepingu punktiga 7.4, kostjad olid viivituses enam kui kolme tagasimaksega. Ülesütlemisavalduse kättesaamist ega ülesütlemise kehtivust kostjad vaidlustanud pole. Seega on tabeli esimesel ja teisel real arvestatud viivist kuni 13.01.2020.
40.Tabeli järgmisel real on arvestatud viivist kogu põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 18.02.2020 makse laekumiseni. Kostjad said laenu 5000 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tehtud makse arvel sai lugeda tasutuks põhivõlg summas 142,80 eurot. Seega oli alates lepingu ülesütlemisest võlausaldajal kostjate vastu 4857,20 euro suurune põhinõue.
41.Kokkuvõtlikult oli esialgsel võlausaldajal 18.02.2020 seisuga kostjate vastu 232,28 euro suurune viivisenõue.
42.Hagejal oli eelnevast tulenevalt õigus arvestada 18.02.2020 makse ülesütlemisteate (5 eurot), hooldustasu (25 eurot) ja makse laekumise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 6/11
2-21-106996 (232,28 eurot) katteks. Selliselt arvestades jäi jäägiks 537,36 – 5 – 25 – 232,28 = 275,08 eurot. Ka see jääk tuleb arvata hageja põhinõudest maha. Kuna kogu lepingujärgne intress on tasutud 16.12.2019 tehtud maksega ja tsiviilasja nr 2-20-115785 raames, ei ole hagejal õigust arvestada 18.02.2020 makset mingiski ulatuses intressi katteks.
43.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostjate vastu 5000 – 3200 – 142,80 – 275,08 = 1382,12 euro suurune põhivõla nõue. Kohus mõistab selle kostjatelt hageja kasuks välja. Intressinõue
44.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja intressi tasumist summas 529,77 eurot. Hageja selgituse kohaselt muutus laenulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks nelja esimese makse intressiosad ja lisaks proportsionaalne osa viienda makse intressiosast (118,22 / 30 x 22 = 86,69). Intressi on esialgsete arvestuste kohaselt tasutuks loetud 152,92 euro ulatuses. Võlg intressi osas kujunes hageja arvutuse kohaselt järgmiselt: 166,67 + 155,15 + 143,24 + 130,94 + 86,69 – 152,92 = 529,77 eurot.
45.Kostjad on vaidlustanud intressinõude, kuna see lahendati tsiviilasja nr 2-20-115785 raames. Maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 mõisteti kostjatelt välja muuhulgas intress perioodi 23.08.2019 kuni 13.01.2020 eest 447,39 eurot.
46.Maakohus juhtis 11.03.2024 hageja tähelepanu intressiarvestuse ebaselgusele. Nimelt on esialgse arvestuse kohaselt loetud tasutuks intress summas 152,92 eurot. Selle arvutuse tegemisel on hageja lähtunud 0,5% suurusest viivisemäärast (hagiavalduse p 2.1). Hilisemas menetluses on hageja asunud seisukohale, et lepingule kohaldus 0,111% suurune viivise päevamäär. Samuti juhtis maakohus tähelepanu sellele, et intressinõue võib olla lahendatud tsiviilasjas nr 2-20-115785. Hagejal oli õigus intressiarvestuse kohta omapoolne selgitus esitada.
47.Hageja vähendas 03.04.2024 intressinõuet. Kostjate 16.12.2019 makse arvelt on tasutud loetuks intress 379,10 eurot (täies osas 1. ja 2. osamakse intress ning 57,28 eurot 3. maksegraafiku järgse osamakse intressist). Hageja arvutuse järgi kujuneb intressivõlgnevus järgmiselt: 85,96 + 130,94 +86,69 =303,59 eurot.
48.Maakohus juhtis 06.05.2024 uuesti hageja tähelepanu ebaselgele intressiarvestusele.
49.Hageja vähendas 20.05.2024 menetlusdokumendis taas intressinõuet ning lõpliku arvestuse kohaselt on hageja intressinõude suurus 82,38 eurot.
50.Maakohus jätab intressinõude täies ulatuses rahuldamata. Hageja maksimaalne intressinõue lepingu nr XXX alusel sai olla 682,69 eurot (arvutuskäik lahendi p-s 33). Sellest 447,39 eurot on rahuldatud maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785. Ülejäänu, 235,30 eurot on loetud tasutuks kostja poolt 16.12.2019 tehtud maksega. Seega on hageja intressinõue täies ulatuses rahuldatud. Sissenõudekulude hüvitamise nõue 51. Hageja nõuab 90 euro tasumist pärast lepingu lõppemist saadetud kolme kirja eest. Hagiavalduse punktis 1.12 on täpsustatud, et pärast lepingu lõppemist saadeti kostjatele teade nõude loovutamisest hagejale ning 08.04.2020 ja 12.02.2021 nõudekirjad (dtl 219-221). Ka nende teadete ja kirjade saamist kostjad vaidlustanud ei ole.
52.Laenulepingu üldtingimuste p 7.6 ja laenuandja hinnakirja kohaselt tuleb pärast lepingu lõppemist saadetud kirjade eest tasuda 30-50 eurot, hageja lähtunud minimaalsest kokkulepitud kirja hinnast, s.o 30 eurot. 7/11
2-21-106996
53.Kostjad on esitanud vastuse p 1.16 blanketse vastuväite, mille kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda lepingu lõppemise järgselt saadetud kirjade eest 3 * 30 eurot. Maakohus tegi 11.03.2024 kostjatele ettepaneku selgitada oma vastuväidet, st miks ei peaks hagejal sellist õigust olema, arvestades laenulepingu punktis 7.6 kokku lepitut. Kostjad oma vastuväidet ei täpsustanud ega teinud seda ka 06.05.2024 antud täiendava tähtaja jooksul.
54.Maakohus rahuldab hageja nõude 90 euro saamiseks. Laenulepingu punkti 7.6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist. Seda toetab ka VÕS § 1131 lg 1 regulatsioon. Viivisenõue
55.Hageja on esitanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude. Lepingu üldtingimuste punkti 3.7, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Viivisemääraks loeti üldtingimuste p 3.7 kohaselt lepingujärgne intressimäär, mis oli põhitingimuste p 1.10 kohaselt 0,111% päevas.
56.Maakohus nõustub kostjatega selles, et lepingu üldtingimuste punktide 3.7 ja 7.2 vahel on vastuolu. VÕS § 38 kohaselt tuleb tüüptingimusi tõlgendada tingimuste kasutaja kahjuks. Ka hageja on menetluse kestel möönnud, et lepingujärgne viivisemäär on 0,111% päevas. Samuti nimetas hageja tsiviilasjas nr 2-20-115785 viivisemääraks just 0,111%.
57.Hageja esitas 03.04.2024 viivisearvestuse. Sellest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal muutus hageja arvutuste kohaselt sissenõutavaks viivis summas 42,62 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist summas 2309,47 eurot. Seejuures on hageja arvutanud viivist perioodil 14.01.2020 kuni 08.02.2021 summalt 5000 eurot. Kuna selliselt arvestatud viivisesumma ületab põhivõlga, on hageja vähendanud viivisenõuet 1800 euroni.
58.Maakohtu hinnangul sisalduvad hageja viivisearvestuses vead.
59.Hageja esitas 20.04.2020 kostjate vastu solidaarselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 kohustas kohus kostjaid tasuma põhivõla 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot, kokku 6400 eurot.
60.Maksekäsust nähtuvalt on hageja kasuks lisaks 3200 euro suurusele põhivõlale välja mõistetud viivis perioodi 14.01.2020 kuni 20.04.2020 eest summas 2572,61 eurot. Seega on hageja 3200 euro suuruselt põhivõlalt viivist juba nõudnud ja saanud.
61.Riigikohtu kehtiva praktika kohaselt (RKTKm 21.04.2021, nr 2-19-12247, p 10) on viivisenõude esitamine käsitatav ühtse hagiesemena, mistõttu teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmine juba möödunud aja eest osade kaupa ei ole võimalik. Kolleegium on selgitanud veel, et viivisenõue tuleb lahendada lõplikult (seda ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kohta) selleks, et vältida samade poolte vahel sama menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse tekkimist (RKTKo 16.05.2018, nr 2-1611056, p 23).
62.See tähendab, et puutuvalt põhivõla 3200 euro suurusesse osasse on viivisenõue lõplikult ja ammendavalt lahendatud tsiviilasja nr 2-20-115785 raames. Eelnev ei välista viivise arvutamist ja nõudmist 1382,12 euro suuruselt põhivõla osalt.
63.Enne lepingu ülesütlemist muutus hageja arvutuse kohaselt sissenõutavaks 42,62 eurot (dtl 259). Selle arvestuse juures on hageja võtnud arvesse, et 16.12.2019 maksega loeti tasutuks selleks ajahetkeks sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus on eelnevalt tuvastanud, et ka 18.02.2020 tehtud makse arvelt tuli tasutuks lugeda selleks ajahetkeks sissenõutavaks 8/11
2-21-106996 muutunud viivis. Seega ei ole hagejal kostjate vastu enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise nõuet.
64.Hageja on nõudnud viivise tasumist kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 19.04.2021. Kuna 18.02.2020 maksega tuli lugeda tasutuks kogu selleks ajahetkeks sissenõutavaks muutunud viivis, saab hagejal olla viivisenõue alates 19.02.2020. Alates sellest kuupäevast oli põhivõla suurus 1382,12 eurot ning kuni hagi esitamiseni muutus sissenõutavaks viivis summas 653,55 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 1382,12 eurot * 0,111% * 426 päeva.
65.Maakohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, s.o summas 653,55 eurot. Tasaarvestusavaldus ja võimalik vastuolu hea usu põhimõttega
66.Vastusena kostjate 25.05.2021 tasaarvestusavaldusele märgib maakohus järgmist.
67.Maakohus möönab, et tsiviilasja nr 2-20-115785 raames tehtud maksekäsus võib sisalduda viga. Nimelt on kostjatelt välja mõistetud viivis 3200 suuruselt põhivõlalt 0,11% päevas alates 14.01.2020 kuni 20.04.2020 summas 2752,61 eurot, mis matemaatilist loogikat ei oma. Samas ei ole kohtul alust käsitada maksekäsu alusel hagejale tasutut alusetuna.
68.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda põhimõtet kohaldatakse TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt ka kohtumääruste suhtes. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 28.07.2020 määrus (maksekäsk) on jõustunud kohtulahend ja sellisena menetlusosalistele kohustuslik. Isegi kui maksekäsu viivisearvestuses esines viga, ei muuda see asjaolu, et lahend oli kostjatele täitmiseks kohustuslik ja nad ei vaidlustanud seda ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu on kostjate tasaarvestusavaldus tagajärjetu.
69.Samuti ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kostjate poolt viidatud hea usu põhimõte. Võlgnik ja võlausaldaja peavad VÕS § 1 lg-st 1 ja § 6 lg-st 1 teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas menetluses oma nõuet esitades õigusi kuritarvitanud. Tsiviilasjas nr 2-20-115785 mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja laenulepingujärgne põhivõlgnevus, viivis ja intress, mille kostjad on tasunud (kogusummas 6400 eurot, lisandusid menetluskulud). Hageja nõuab käesolevas menetluses põhivõla tasumata jääki ja sellelt arvestatud viivist, intressi ning sissenõudmiskulude hüvitamist. Seetõttu ei ole alust väita, et hageja on juba nõutavad summad varasemas menetluses saanud või et tegemist oleks sama nõude teistkordse rahuldamisega. 70. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Maakohtu hinnangul ei saa põhivõla jääki ja sellelt arvestatud viivise nõudmist käesolevas menetluses pidada kostjate suhtes ülekohtuseks. Kostjad said 5000 eurot laenu ning koosmõjus varasema tsiviilasjaga ning omal algatusel tehtud maksetega peavad tagasi maksma kokku 2* 537,36 + 6400 + 1382,12 + 90 + 653,33 = 9600,17 eurot. See hõlmab põhivõlga, viiviseid, intressi ja sissenõudmiskulusid. Arvestades, et tegemist on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule 2019.a väljastatud laenuga, mis tulnuks tagastada 2020. aastal, ei põhjusta võimalik maksekäsu viivisearvestuses esinenud viga käesolevas menetluses sedavõrd ülekohtust olukorda, kus hagi tuleks rahuldamata jätta. 9/11
2-21-106996 Kokkuvõte
71.Maakohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 1382,12 eurot, sissenõudmiskulu 90 eurot ja viivise 653,55 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja nõuded rahuldamata. Menetluskulude jaotus
72.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
73.TsMS § 163 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi, mille vahel kohtul tuleb langetada kaalutluspõhine valik. TsMS § 163 kohaldamisel tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Seejuures ei ole hagi rahuldamise proportsioon ainumäärav ning arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 20.12.2022, nr 2-19-2709 p 11, RKTKo 28.09.2020, nr 2-168751/184, p 31).
74.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjatelt esialgu 4219,77 euro tasumist, sh põhivõlg 1800 eurot, intress 529,77 eurot, sissenõudekulud 90 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1800 eurot. Maakohus on rahuldanud nõude summas 2125,67 eurot, sh põhivõlg 1382,12 eurot, sissenõudekulud 90 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 653,55 eurot. Intressinõue jäi täies ulatuses rahuldamata. Hagi rahuldamise ulatus on 50,4%. Isegi kui lähtuda hageja poolt menetluse lõpuks esitatud ja korrigeeritud nõudearvestusest (20.05.2024 menetlusdokumendist), on hagi rahuldamise ulatus ligikaudu pool (56,3%). Kohtupraktikas on sellises olukorras peetud põhjendatuks menetluskulude jätmist poolte endi kanda ning mitte lähtuda nõude rahuldamise proportsioonist (Tallinna RK 22.03.2024, nr 222131100, p 10.3).
75.Maakohus arvestab täiendavalt sedagi, et olulise osa menetluskuludest on tekitanud hageja nõude arvestuse ebaselgus, mida on tulnud korduvalt paluda täpsustada. Hageja avaldused puutuvalt tema nõude arvestusega on olnud muutuvad – algses maksekäsus on hageja märkinud põhivõla suuruseks 1747,69 eurot ja viivisemäär on 0,11% päevas (dtl 6), hiljem on hageja asunud seisukohale, et põhivõlg on 1800 eurot. Hagiavalduses lähtus hageja 0,5% viivise (päeva)määrast, hiljem (apellatsioonimenetluse käigus) on hageja möönnud, et võlasuhtele kohaldub 0,111% suurune viivise päevamäär. Asja uuel arutamisel maakohtus asus hageja esialgu seisukohale, et kohaldub siiski viivisemäär 0,5%, kuid muutis seejärel taas seisukohta. Kuna arvestatava osa vaidlusest moodustas küsimus, missugune osa võlgnevusest loeti tasutuks 16.12.2019 ja 18.02.2020 maksetega, omas viivisemäär asja lahendamisel olulist tähendust. Sellest sõltus, kui suur on põhivõlg ja kas hagejal saab olla täiendavat intressinõuet. Lisaks on menetluses korduvalt muutunud hageja seisukoht selles, missugused kostjate kohustused loeti 16.12.2019 ja 18.02.2020 maksetega täidetuks.
76.Eelnevat arvestades jätab maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Asjas juba läbitud apellatsioonimenetluses rahuldas ringkonnakohus osaliselt nii hageja kui kostjate apellatsioonkaebused. Seda arvestades peab maakohus õiglaseks ka ringkonnakohtu menetluskulude jätmist poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1).
77.Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. 78. Hageja vähendas menetluse kestel intressinõuet, millest tingituna
10/11
2-21-106996 vähenes hagi hind. Tulemusena on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust rohkem ning taotlenud enam tasutu tagastamist. Kostjad ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud.
79.Hagi hind on 3772,38 eurot. Maakohus lähtub hageja 20.05.2024 menetlusdokumendist, mille kohaselt nõuab hageja menetluse lõppfaasis kostjatelt 1800 euro suuruse põhivõla, 1800 euro suuruse viivise, 90 euro suuruse sissenõudmiskulu ja 82,38 euro suuruse intressi tasumist. Hagilt hinnaga 3772,38 kuulus 19.04.2021 tasumisele riigilõiv 325 eurot. Hageja on tasunud 350 eurot ning tal on õigus taotleda 25 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Maakohus rahuldab hageja taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.