Renovum OÜ hagi OÜ Skyworld Entertainment ja X vastu krediidilepingust ja käenduslepingust tuleneva võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.08.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja OÜ Skyworld Entertainment apellatsioonkaebus Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X ja OÜ Skyworld Entertainment apellatsioonkaebus 2729,41 eurot Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus 1231,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamärgi Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: OÜ Skyworld Entertainment (registrikood 12960432), seaduslik esindaja X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 10.08.2021 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-106996 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 11.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja I) ja OÜ Skyworld Entertainment (kostja II) vastu 3495,38 euro saamiseks. 25.03.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.04.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 1800 eurot, intressi 529,77 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1800 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 90 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostjate (kaaslaenajad) vahel 23.08.2019 sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid kostjad laenu 5000 eurot intressiga 40 % aastas, 0,111 % päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 22.09.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 22. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 537,36 eurot, viimane maksetähtpäev 22.08.2020.
4.23.08.2019 sõlmiti kostjaga II laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks lisaks käendusleping käendaja vastutuse maksimumsummaga 10 000 eurot. Seega on kostja II nii kaaslaenajana kui alternatiivselt käendusest tulenevalt kostjaga I solidaarselt vastutav laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
5.Ühisraha OÜ maksis laenuvõtjale laenusumma välja 23.08.2020. Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tehti lepingu kehtivuse ajal vaid kaks makset – 16.12.2019 537,36 eurot ja 18.02.2020 537,36 eurot. Ükski makse ei laekunud kokkulepitud tähtpäevaks. Maksete viivituse tõttu tasulisi meeldetuletusi (võlateade) saatis laenuandja kostjale kolmel korral, s.o 26.09.2019, 26.10.2019 ja 26.11.2019, igaüks hinnaga 5 eurot vastavalt laenulepingu p-s 7.6. ja hinnakirjas kokkulepitule. 08.12.2019 saatis laenuandja kostjatele tasulise (5 eurot) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 13.01.2020 saatis laenuandja kostjatele tasulise (5 eurot) laenulepingu ülesütlemise teatise, milles ütles laenulepingu üles ja esitas nõude laenulepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks, milles nõudis kogu võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Seega laenuleping lõppes ülesütlemisega 13.01.2020.
6.24.03.2020 loovutas Ühisraha OÜ laenulepingust tuleneva nõude hagejale.
7.20.04.2020 esitas hageja kostjate vastu solidaarselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 kohustas kohus kostjaid solidaarselt tasuma põhivõla 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot, kokku 6400 eurot. Kostjad tasusid võla osaliselt täitemenetluses, hagejale laekusid järgmised summad: 05.10.2020 817,16 eurot; 27.10.2020 6,14 eurot; 17.11.2020 934,36 eurot ja 08.02.2021 4854,34 eurot. Hageja loeb täiturilt laekunud summadest põhivõla tasutuks viimases järjekorras (täitemenetluse seadustik (TMS) § 56 lg 2, võlaõigusseadus (VÕS) § 88 lg 8). Lepingu kehtivuse ajal saadetud kirjade kulu on tasutuks loetud.
2-21-106996
8.Põhinõude kujunemise 1800 euro osas selgitas hageja, et laenuvõtja sai laenu 5000 eurot, laenusummast on tagasi makstud 3200 eurot.
9.Viivisenõude kujunemise osas selgitas hageja, et viivisemääraks on 0,5 % päevas (laenulepingu üldtingimuste p 7.2).
9.1.16.12.2019 makse 537,36 eurot (esimene makse) laekumise päevaks oli möödunud kolme maksegraafikujärgse makse maksetähtpäev. Maksetes sisalduvalt põhiosalt oli selleks ajaks kogunenud viivist 289,44 eurot järgmiselt: 23.09.2019 – 16.12.2019 (85 päeva) 345,69 x 85 x 0,5 % = 146,92 eurot; 23.10.2019 – 16.12.2019 (55 päeva) 357,21 x 55 x 0,5 % = 98,23 eurot; 23.11.2019 – 16.12.2019 (24 päeva) 369,12 x 24 x 0,5 % = 44,29 eurot.
9.2.Lisaks põhiosale olid sissenõutavaks muutunud esimese kolme makse intressiosad 166,67 + 155,15 + 143,24 = 465,06 ja hooldustasu maksed 3 x 25 = 75 eurot. Seega liigitus 16.12.2019 tasutud 538,36 eurot VÕS § 88 lg 8 alusel järgmiste kohustuste katteks: 4 meeldetuletuskirja (sh ülesütlemishoiatus) eest 20 eurot, viivis 289,44, hooldustasu 75 eurot ja intress 152,92 eurot. Tasumata jäi põhivõlg 1072,02 (345,69 + 357,21 + 369,12) ja intress 312,14 eurot. Tasumata jäänud põhivõlalt jätkus viivise arvestus.
9.3.18.02.2020 makse 537,36 eurot (teine makse) laekumise ajaks olid saadetud tasuline ülesütlemisteade (5 eurot) ja laenuleping üles öeldud (13.01.2020) ning sissenõutavaks muutunud kogu võlg, seejuures veel lepingu kehtivuse ajal muutus sisenõutavaks 4. lepingujärgne makse, mille põhiosa oli 381,42 ja intressiosa 130,94 eurot ja hooldustasu 25 eurot, ning ülesütlemisega muutus sissenõutavaks ka proportsionaalne osa 5. makse intressist eelmisele maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni ülesütlemiseni (23.12.20 – 13.01.21) kulgenud 22 päeva eest summas 86,69 eurot (118,22 / 30 x 22 = 86,69).
9.4.Viivist oli teise makse laekumise hetkeks arvestatud varem tasumata jäänud põhiosalt alates eelmise makse laekumisele järgnevast päevast ja 4. makse põhiosalt kuni ülesütlemiseni ning ülesütlemisele järgnevast päevast kogu sissenõutavaks muutunud põhiosalt (5000 eurot) kokku 1091,96 eurot järgmiselt: 17.12.2019 – 13.01.2020 (28 päeva) 1072,02 x 28 x 0,5% = 150 eurot (1-3 makse põhiosa jäägilt) 23.12.2019 – 13.01.2020 (22 päeva) 381,42 x 22 x 0,5 % = 41,96 eurot (4. makse põhiosalt) 14.01.2020 – 18.02.2020 (36 päeva) 5000 x 36 0,5 % = 900 eurot (kogu põhivõlalt).
9.5.Seega kaeti teise maksega 5 euro ulatuses meeldetuletuskirja (ülesütlemine) kulu, 25 euro ulatuses hooldustasu ja 507,36 euro ulatuses viivise võlga. Tasumata jäi 18.02.2020 seisuga põhiosa 5000 eurot, intress 529,77 eurot (312,14 + 130,94 + 86,69 = 529,77) ja viivis 1091,96 – 507,77 = 584,19 eurot.
9.6.Alates järgmisest päevast jätkus kogu põhivõlalt viivise arvestus kuni põhivõla osalise tasumiseni (08.02.2021 3200 eurot) ja sealt edasi põhivõla jäägilt kuni hagi koostamiseni järgmiselt: 19.02.2020 – 08.02.2021 (357 päeva) 5000 x 357 x 0,5% = 8925 eurot; 09.02.2021 – 19.04.2021 (70 päeva) 1800 x 70 x 0,5% = 630 eurot.
9.7.Viivisest tasusid kostjad täitemenetluses 3200 eurot, seega on hagi esitamise seisuga viivise võlgnevuse jääk 584,19 + 8925 + 630 - 3200 = 6939,19 eurot. Hea tahte märgina vähendab hageja viivise nõuet 1800 euroni.
10.Intressivõlgnevuse osas selgitas hageja, et laenulepingu kehtivuse ajal on sissenõutavaks muutunud nelja makse intressiosad ja lisaks proportsionaalne osa 5. makse intressiosast (118,22 / 30 x 22 = 86,69). Intressi on tasutuks loetud 152,92 euro ulatuses. Võlg intressi osas kujuneb järgmiselt: 166,67 + 155,15 + 143,24 + 130,94 + 86,69 – 152,92 = 529,77 eurot. Laenulepingu maksegraafiku näol on tegemist annuiteetgraafikuga, mille intress
2-21-106996 arvestatakse põhiosa jäägilt, s.t kuna iga perioodiga (1 kuu kaupa) põhiosa eelduslikult väheneb, siis järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui oleks makse tehtud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest viivist.
11.Kostjal on tasumata kolme pärast lepingu lõppemist saadetud kirja eest (sissenõudmisega seotud kulu) 3 x 30 = 90 eurot. Kuivõrd laenuandja hinnakirja kohaselt tuleb pärast lepingu lõppemist saadetud kirjade eest tasuda 30-50 eurot, lähtub hageja minimaalselt kokkulepitud kirja hinnast 30 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Kostja vastuväited
12.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
13.Hageja lähtub ebaõigest viivisemäärast. Hageja on hagiavalduses nõude arvestuses läbivalt lähtunud viivisemäärast 0,5% päevas, viidates üldtingimuste p-le 7.2. Kostja hinnangul on tegelik kohaldatav viivisemäär mitte rohkem kui 0,11% päevas (üldtingimuste p 3.7, põhitingimuste p 1.10). Asjaolu, et pooled leppisid tegelikkuses kokku viivisemääras 0,11% päevas, tõendab ka hageja poolt tsiviilasjas nr 2-20-115785 (maksekäsk) arvestatud viivis. Hageja nimetas tsiviilasjas nr 2-20-115785 viivisemääraks 0,11% päevas. Tüüptingimuste p-de 3.7 ja 7.2 vastuolu tõttu tuleb tüüptingimusi VÕS § 38 põhimõtetel tõlgendada tingimuste kasutaja kahjuks.
14.Hageja viivisearvestus on ebaõige. Maksekäsu nr 2-20-115785 kohaselt on hageja nõudnud ja saanud viivist kuni 20.04.2020 ning hageja ei saa arvestada viivist lähtuvalt viivisemäärast 0,5% päevas. Kohtupraktikas on üheselt juurdunud põhimõte, et viivist ei mõisteta välja põhivõlga ületavas summas.
15.Hageja on ebaõigesti arvestanud seda, millisel määral on kostjad täitnud põhinõude. Kaks esimest graafikujärgset makset on tasutud. Mõlemad tasutud maksed olid summas 537,36 eurot, millest vastavalt maksegraafikule moodustasid põhiosad 345,69 ja 357,21 eurot. Samuti on põhivõlgnevusest tasutud 3200 eurot tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsu alusel. Kuna laenusumma (põhivõlg) moodustas 5000 eurot, siis on põhivõlg tasutud 3902,90 euro ulatuses. Seega saab põhinõue olla põhjendatud maksimaalselt 1097,10 euro ulatuses. Hageja nõue 702,90 euro ulatuses on põhjendamatu.
16.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt intressi, sest kostja on kogu intressi tasunud. Viimane intressi arvestus nähtub tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsus, kus on intress arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni ehk kuni 13.01.2020. Kuivõrd hageja on intressi kuni lepingu ülesütlemiseni kostjalt juba nõudnud ja maksekäsu alusel saanud, ei ole hagejal õigust intressi uuesti nõuda.
17.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingu lõppemise järgselt saadetud kirjade eest kokku 90 euro (3 x 30) tasumist.
18.Kostjad esitasid 25.05.2021 tasaarvestuse vastuväite (VÕS § 197 lg 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-20-115785 kostja I arvelt alusetult rikastunud (VÕS § 1028 lg 1). Maksekäsu kohaselt on põhinõudelt summas 3200 eurot perioodil 14.01.2020 kuni 20.04.2020 ehk 97 päeva eest arvestatud viivist määraga 0,11% päevas summas 2752,61 eurot. Selline arvutus on matemaatiliselt ebaõige. Maksekäsu kiirmenetluses saanuks hageja viivisenõue olla maksimaalselt 341,44 eurot (3200 eurot x 0,11% x 97 päeva). Järelikult on hageja saanud alusetult 2411,17 eurot. Lisaks põhinõudele on kostjal õigus nõuda alusetult saadud summalt viivist seadusjärgses määras. Vaidluste ennetamiseks arvestab kostja viivist alates viimasest täitemenetluses laekunud summast, st alates 09.02.2021. 25.05.2021 seisuga on kostjal õigus nõuda viivist 105 päeva eest ning viivise summaks on 55,69 eurot (2 411 eurot x 0,022% x 105 päeva). Kokku on kostja tasaarvestatava nõude summa seega 2466,86 eurot.
2-21-106996 Maakohtu otsus ja põhjendused
19.Harju Maakohtu 10.08.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 2729,41 eurot ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis hagi rahuldamata 1490,36 euro väljamõistmise osas.
20.Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase ja kostja II vahel 23.08.2019 sõlmitud laenuleping (VÕS § 401). Leping öeldi üles seisuga 13.01.2020 ja kostja I vastutab krediidilepingust tulenevate kohustuste eest käendajana solidaarselt. Kostjad võtsid eelnimetatud faktilised asjaolud omaks.
22.Tasaarvestus, millele kostjad on tuginenud, on õiguslikult kehtetu. Jõustunud kohtulahendi täitmise tulemusel ei saa sissenõudja alusetult rikastuda. Kohtul ei ole võimalik lahendada uuesti õigussuhteid, mis on teises tsiviilasjas jõustunud kohtulahendiga juba lahendatud. Oma väidetavate õiguste teostamiseks oleksid kostjad pidanud vaidlustama teise tsiviilasja lahendi kehtivuse või esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kuna tegemist ei ole protsessuaalse tasaarvestusega, siis 2466,86 euro ulatuses on kostjad hageja nõudeid tunnustanud ja hagi rahuldamine vastavas osas sõltub ainult tasaarvestuse kehtivusest. Kuna kostjate tasaarvestus on kehtetu, tuleb hagi kostjate poolt tasaarvestatud summas eelnimetatud põhjustel rahuldada. Kohtul tuleb järgnevalt kontrollida hageja nõuete põhjendatust ülejäänud osas, s.o. summas 1752,91 eurot (4219,77 – 2466,86).
23.Kostjad pole täpsustanud, milliseid konkreetseid hagi esemeks olevaid nõudeid nad on tasaarvestanud.
24.Krediidilepingu üldtingimuste p-i 3.6 järgi on viivise määraks lepingus kokku lepitud intressimäär, sama dokumendi p-i 7.2 järgi on aga viivise määraks 0,5% päevas. Lepingu näol on eelduslikult tegemist laenuandja poolt kasutatavate tüüptingimustega. VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendatakse tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Kohus selgitas selle sätte kohaldamise kavatsust hagejale 03.06.2021 määruses (p 6). Hageja väitel on intressimäär 0,111% päevas ja kostjad on võtnud selle faktiväite omaks (25.05.2021 avalduse p 1.4). Hageja viivisenõude suurus on 1800 eurot ja see on arvestatud määraga 0,5% päevas. Samadel alustel määraga 0,111% päevas arvestatud viivisenõue oleks 4,504 korda väiksem (0,5 / 0,111) ehk 399,64 eurot (1800 / 4,504). Seega on viivisenõue alusetu summas 1400,36 eurot (1800 – 399,64).
25.Kostjad eitasid hageja õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 90 eurot. Kuna hageja ei ole selle nõude alust põhjendanud, siis on hagi selle summa osas alusetu.
26.Tsiviilasjas nr 2-20-115785 rahuldati hageja intressinõue summas 447,39 eurot (dtl 104). Põhinõue oli selles menetluses esitatud ainult osana tegelikult tagastamata krediidist. Hageja nõudis 3200 eurot, kuid kostjate poolt käesolevas asjas omaks võetud krediidi tagasimaksete asjaoludest järelduvalt oli põhivõlg tegelikkuses vähemalt 4297,1 eurot (5000-702,9, kostjate 25.05.2021 vastuse p 1.9). Tasaarvestuse kaudu on kostjad tunnistanud hageja põhivõlga hageja poolt väidetud summas. Kostjad on võtnud omaks hageja faktiväite, et kokkulepitud intressimäär oli 40% aastas. Tsiviilasjas nr 220-115785 tehtud maksekäsus on intressi arvestamise perioodiks märgitud 23.08.201913.01.2020. Ainuüksi põhivõla summalt 3200 eurot arvestatuna oleks intressisumma 504,86 eurot, kuid tegelik põhivõla jääk oli eespool selgitatu kohaselt veelgi suurem. Seega ei ole hageja nõudnud varasemas menetluses kogu intressivõla tasumist. Hageja intressinõudele esitatud vastuväited on alusetud.
27.Kostja I vastutab krediidilepingu täitmise eest solidaarselt kostjaga II (käenduslepingu p 1.2, VÕS § 145 lg 1).
28.Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõlanõude summa 1800 eurot, intressinõude summa 529,77 eurot ja viivisenõude summa 399,64 eurot osas. Kokku
2-21-106996 mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2729,41 eurot. Hagi jääb rahuldamata viivisenõude summas 1400,36 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise summas 90 eurot osas, kokku summas 1490,36 eurot.
29.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kostjate apellatsioonkaebus
30.Kostjad esitasid 10.09.2021 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
31.Kohus arvestas ebaõigesti põhinõude ulatust. Kohus jättis arvestamata, et põhivõlga on tasutud 3902,90 euro (3200 + 345,69 + 357,21) ulatuses. Seega saab hageja põhinõue olla põhjendatud maksimaalselt 1097,10 eurot. Hageja nõue on 702,90 euro ulatuses põhjendamatu.
32.Kostjad esitasid maakohtus tasaarvestusavalduse summas 2466,86 eurot, mille kohus jättis põhjendamatult arvestamata. Tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsu alusel on hageja alusetult rikastanud, mistõttu on kostjatel hageja vastu alusetult saadu tagastamise nõue ja ning tasaarvestuse vastuväide. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 tähenduses, on liigkasuvõtjalik ning hageja on juba nõutavad summad saanud läbi maksekäsu kiirmenetluse tsiviilasjas nr 2-20-115785. Hageja nõude veelkordne rahuldamine 2411,17 euro ulatuses, mille hageja on juba saanud, on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega.
33.Maakohus on asunud meelevaldsele seisukohale, justkui kostjad oleksid tasaarvestuse kaudu tunnistanud hageja põhivõlga summas 1800 eurot. Kostjad on vastuses hagile üheselt tuginenud asjaolule, et hageja on põhinõuet valesti arvestanud ning põhinõude maksimaalne võimalik summa on 1097,10 eurot.
34.Kohtu seisukohad kostjate tasaarvestusavalduse arvestamisel on vastuolulised ja ebaloogilised. Otsuse punktis 11 sedastab kohus õigesti, et kostjad ei ole täpsustanud, milliseid konkreetseid hagi esemeks olevaid nõudeid nad on tasaarvestanud. Samas otsuse punktis 12 märgib kohus, et tasaarvestuse kaudu on kostjad tunnistanud hageja põhivõlga hageja poolt väidetud summas. Olukorras, kus kostjad on esitanud kõikehõlmava tasaarvestuse vastuväite ja on samaaegselt sõnaselgelt vastu vaielnud põhinõude suurusele, on kohtu järeldus, et kostjad on põhinõuet kogu ulatuses tunnistanud, ebaõige.
35.Kohus jättis intressinõude lahendamisel täielikult arvestamata kostjate vastuväitega, mille kohaselt hagejal ei ole õigust intressi kostjalt nõuda, sest kostja on kogu intressi tasunud. Viimane intressi arvestus nähtub tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsust, kus on intress arvestatud kuni 13.01.2020. Hageja vastuapellatsioonkaebus
36.Hageja palub 23.10.2021 vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata viivise nõude 1141,03 euro ulatuses ja sissenõudmiskulude nõude 90 euro ulatuses ja uue otsusega rahuldada hagi 3960,44 euro ulatuses ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3960,44 eurot. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
37.Hageja nõustub kohtu seisukohaga kohaldatava viivise määra ja nimetatud viivisemäärade omavahelise proportsiooni küsimuses. Hageja ei nõustu, et neil põhjustel oleks võinud hagis nõutud viivist nimetatud proportsiooni alusel vähendada, vaid vähendada tulnuks kogu hagi esitamise ajaks kogunenud viivist.
2-21-106996
38.Hagi esitamise seisuga oli kostjate 0,5 %-lise viivisemääraga arvestatud võlg viivise osas 6939,19 eurot (vt hagi p. 2.1. ja 2.4.). Kostjad ei ole viivise arvestuslikku külge vaidlustanud, järelikult on nad selle õigeks võtnud. Hageja vähendas tegelikku viivist 1800 euroni. Seega, kui kohus pidas põhjendatuks kohaldada 4,504 korda väiksemat viivisemäära, oleks kohus pidanud selle jagajaga jagama tegeliku hagi esitamise seisuga moodustunud viivise 6939,19 eurot, mitte hageja poolt hagis esitatud vähendatud ehk osalise nõude 1800 eurot. Viivise määra 0,111 % päevas kohaldamisel oleks seega tulnud hagi viivise nõudes rahuldada 1540,67 euro ulatuses (6939,19 / 4,504 = 1540,67). Kuivõrd kohus rahuldas viivise nõude 399,64 euro suuruses summas, vaidlustab hageja viivise nõude rahuldamata jätmise 1141,03 euro ulatuses.
39.Hageja ei nõustu, et ta ei ole sissenõudmiskulude nõude 90 eurot osas nõude alust põhjendanud (vt hagi p 1.5, 1.11, 1.12, 2.5, lisa 7). Kohtu lahend on selles osas üllatuslik ja kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et pärast lepingu lõppemist on saadetud veel vähemalt kolm meeldetuletuskirja võla nõudes. Järelikult on kostjad kirjade saamise fakti õigeks võtnud ja nõue oleks tulnud rahuldada.
40.Hageja ei nõustu menetluskulude jaotusega. Menetluskulude jaotus peaks olema proportsionaalne hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ca’ 65 % ulatuses. Juhul kui kohus rahuldab hagi osaliselt, kuid hagis nõutule lähedases summas, on õiglane kõik menetluskulud kostjate kanda jätta. Vastustaja seisukoht
41.Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
42.Kostjad vaidlevad hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
44.Ringkonnakohtu hinnangul viis ebaseadusliku ja põhjendamata otsuse tegemiseni see, et maakohus jättis hagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23). Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.
45.Maakohus ei viinud läbi kohast eelmenetlust, sh ei selgitanud välja hageja nõude ulatust ega neid asjaolusid, mis tuleb tuvastada nõude rahuldamise eeldustena. Samuti ei arutanud maakohus pooltega hageja nõudeid piisavalt õiguslikust ja faktilisest küljest.
46.Käesoleval ajal ei vaidle pooled järgmiste maakohtu poolt tuvastatud ja asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - Ühisraha OÜ (laenuandja) ja OÜ Skyworld Entertainment ( laenaja, kostja II) vahel on 23.08.2019 sõlmitud laenuleping, mille alusel andis laenuandja laenusaajale
2-21-106996 laenu 5000 eurot intressiga 40 % aastas, 0,111 % päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 22.09.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 22. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 537,36 eurot. Laenusumma on kostjale II välja makstud. - Viivisemääraks tuleb lugeda kokkulepitud intressimäära 0,111% päevas. - 23.08.2019 sõlmiti kostjaga I laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks käendusleping käendaja vastutuse maksimumsummaga 10 000 eurot. - Laenusaaja tasus hilinemisega ainult kaks esimest graafikujärgset makset – 16.12.2019 537,36 eurot ja 18.02.2020 537,36 eurot. - Laenuleping lõppes laenuandjapoolse ülesütlemisega 13.01.2020. - 24.03.2020 loovutas Ühisraha OÜ laenulepingust tuleneva nõude hagejale. - 28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 on kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistetud laenulepingust tulenev võlgnevus 6400 eurot, sealhulgas põhivõlg 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot. - Maksekäsu täitmiseks on hagejale kantud üle järgmised summad: 05.10.2020 817,16 eurot; 27.10.2020 6,14 eurot; 17.11.2020 934,36 eurot ja 08.02.2021 4854,34 eurot. - 19.04.2021 esitas hageja käesoleva hagi, milles palub kostjalt solidaarselt välja mõista samast laenulepingust tuleneva võlgnevuse: põhivõla 1800 eurot, intressi 529,77 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1800 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 90 eurot.
47.Pooled vaidlevad kokkuvõttes selle üle, millal ja millises osas on laenusaaja laenulepingu alusel täitnud põhivõla ja intressi osas, kui suur on sellest tulenevalt hageja põhjendatud viivisenõue ja kas hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud.
48.Maakohus ei ole hageja nõuet kontrollinud ja on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta.
49.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud kostja vastuväited tähelepanuta, tuginedes järeldusele, et tasaarvestuse vastuväite esitamisega on kostjad tunnustanud hageja nõuet 2466,86 euro ulatuses ja selles osas pole vaja hageja nõuet kontrollida. Alusetu on maakohtu seisukoht, et tasaarvestuse kaudu on kostjad tunnistanud hageja põhivõlga hageja poolt väidetud summas. Kostjad ei ole tasaarvestuse vastuväite esitamisega ega ka muus vormis hageja nõuet õigeks võtnud, mistõttu pidi maakohus kontrollima kogu hageja laenulepingust tulenevat nõuet algusest peale.
50.Maakohus ei ole vastanud kostja vastuväitele, et hageja on ebaõigesti arvestanud seda, millises määral on kostjad täitnud põhinõude. Kostjad väidavad, et tasudes annuiteetgraafiku alusel kaks makset, mis sisaldasid kindlas proportsioonis laenu põhiosa, intressi ja lepingu hooldustasu, on nad osa põhivõlast tasunud juba enne maksekäsu tegemist. Maakohus ei ole neid kostjate väiteid käsitlenud ega neile hinnangut andnud.
51.Jälgitav ei ole maakohtu põhjendus selle kohta, et hageja nõudis 3200 eurot, kuid kostjate poolt käesolevas asjas omaks võetud krediidi tagasimaksete asjaoludest järelduvalt oli põhivõlg tegelikkuses vähemalt 4297,1 eurot.
52.Maakohus ei ole vastanud kostjate vastuväitele, et kuivõrd hageja on intressi kuni lepingu ülesütlemiseni kostjalt juba nõudnud ja maksekäsu alusel saanud, ei ole hagejal õigust intressi uuesti nõuda.
53.Hageja esitas samast laenulepingust tuleneva nõude kostjate vastu kahes erinevas menetluses. Kuna hageja nõuab mõlemas menetluses osaliselt põhivõlga ja kõrvalkulusid, omab ringkonnakohtu hinnangul hageja nõude ulatuse kindlaksmääramisel tähtsust, milline osa laenulepingu järgsest võlgnevusest on kostjatelt hageja kasuks maksekäsuga juba välja mõistetud. See ei tähenda jõustunud kohtulahendi uuesti hindamist, vaid sellega arvestamist. Kostjate tasaarvestuse
2-21-106996 vastuväide põhineb sisuliselt asjaolul, et põhivõlast osa ja intressivõlg täielikult on maksekäsu kiirmenetluse tulemusena tasutud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tasumata võlasumma tuvastamisel jätta seda vastuväidet tähelepanuta.
54.Hageja nõustus maakohtu hinnanguga, et kokkulepitud viivisemääraks tuleb lugeda 0,111 % päevas, mitte 0,5 % päevas, millega hageja on teinud kõik oma viivise arvestused. Hageja ei ole oma viivisearvestust ümber teinud ja maakohus ei ole välja selgitanud, milline on kostjate poolt tasumisele kuuluv viivis alates viivise sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, arvestades milline osa ja millal on põhinõudest ja intressist tasutud.
55.Maakohus jättis hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks rahuldamata ühe lausega, leides, et hageja ei ole selle nõude alust põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu lahend on selles osas üllatuslik ja kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Hageja väidetel nägi pooltevaheline leping ette, et meeldetuletuskirjade saatmine on tasuline ja kostjad ei ole vaidlustanud meeldetuletuskirjade saamist. Seega pidi maakohus selgitama välja kostjate vastuväited sissenõudmiskulude hüvitamisele ja andma hinnangu nõude põhjendatusele.
56.Kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, siis saab kohus seda teha poolte esiletoodu põhjal. Kui pooled ei ole toonud esile neid asjaolusid, mis võimaldavad kohtul otsustada võla tegeliku suuruse üle, siis tuleb eelmenetluses juhtida poolte tähelepanu asjaolude ebapiisavale esitamisele. Sama põhimõte rakendub mõlema poole väidete ja asjaolude esituse osas (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
57.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.