14. juuni 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-12969
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Eesti Elekter hagiavaldus Compensa Vienna Insurance Group, ADB vastu kindlustushüvitise ja viivise tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
152 320 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts Eesti Elekter (registrikood 10951819, aadress Suur-Karja tn 23, 10148 Tallinn) Lepinguline esindaja Erkki Evart
Kostja
Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Läti Vabariigi registrikood 304080146) (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu, registrikood 12970620, aadress Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja Martin Petermann
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 21.05.2024.a
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus nõude põhjendamatuse kohta ning teha asjas lõppotsus.
2.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Eesti Elekter (registrikood 10951819) hagiavaldus Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Läti Vabariigi registrikood 304080146) vastu 136 000 (ühesaja kolmekümne kuue tuhande) euro tasumise nõudes ja põhinõude 136 000 (ükssada kolmkümmend kuus tuhat) eurot tasumata osalt viivise tasumise nõudes võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses alates 13.09.2023.a (kolmeteistkümnendast septembrist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi Eesti Elekter (registrikood 10951819) kanda.
4.Jätta Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Läti Vabariigi registrikood 304080146) menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1 (5)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Aktsiaselts Eesti Elekter (hageja) esitas 12.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Compensa Vienna Insurance Group, ADB (kostja) vastu kindlustushüvitise ja viivise tasumise nõuetes (dtl-d 1-13). Kohus võttis hagi 21.09.2023 menetlusse (dtl 129). Kostja vastas hagile 03.10.2023 ning taotles asjas vaheotsuse tegemist (dtl-d 137-141). Eelistung toimus 21.05.2024 (dtld 472-479).
2.Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitise 136 000 eurot ja kindlustushüvitiselt alates 13.09.2023 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Pooled sõlmisid 25.08.2021 kindlustuslepingu, millega kindlustati Saaremaal asuvad kuus tuulegeneraatorit, millest igaühe kindlustusväärtus oli 136 000 eurot. Kindlustusperioodi kestel 15.02.2022 toimus kahjujuhtum, milleks oli ühe tuulegeneraatori purunemine tormi tõttu. Hageja esitas 16.02.2022 selle kohta kostjale kahjuavalduse. Kostja keeldus 24.08.2022 ja 12.09.2022 otsusega kahjuhüvitise väljamaksmisest (dtl-d 1-13).
3.Kostja vaidleb hagile vastu, palub selle jätta rahuldamata ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Kostja kohustus kindlustushüvitist maksta on lõppenud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, sest hageja ei ole esitanud kohtusse hagi ühe aasta jooksul alates sellest, kui sai teada kostja 24.08.2022 otsusest kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks (dtl-d 137-141). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Hageja esitas kostja vastu kindlustushüvitise tasumise nõude. Kostja esitas hagile kohustuse täitmisest vabanemise vastuväite, mille kohaselt on hageja oma nõudeõiguse VÕS § 475 lg 3 kohaselt minetanud. Kostja taotles vaheotsuse tegemist nõude põhjendamatuse kohta (dtl 141). Hageja esitatud kindlustushüvitise maksmise nõude aluseks on kindlustusjuhtumi toimumine, mille üle pooled vaidlevad. Hageja hinnangul tekitas hagejale kahju 15.02.2022 toimunud torm. Pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvate varakindlustuse tingimuste p 97 sätestab hageja kohustuse tõendada tormi esinemine. Seejuures peab kohus nõude lahendamisel kontrollima, kas tingimused on tüüptingimustena kehtivad. Pooled peavad tõendama asjaolud, mis on aluseks nende tõlgendustele tingimuse kohta. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles seisneb talle tekkinud kahju VÕS § 128 lg 3 ja § 132 mõistes. Varakindlustuse tingimuste punkti 97 järgi on pandud kohustus kahju 2 (5)
tekkimise ja suuruse tõendamiseks hagejale. Tegemist on VÕS § 489 lg-st 1 kõrvalekalduva kokkuleppega, mille kehtivust kohus asja lahendamisel peab kontrollima. Kui varakindlustuse tingimuste punkt 97 on tüüptingimusena tühine, on kahju tõendamise koormis VÕS § 489 lg-de 1 ja 2 järgi kostjal. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kindlustushüvitise maksmise nõude eelduste väljaselgitamine ja kahju suuruse tõendamine on keerukas ja võib osutuda kulukaks. Keerukus tuleneb muuhulgas sellest, et tõendamiskoormise jaotus sõltub sellest, kas pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvad tüüptingimused on kehtivad või tühised. Tsiviilkohtumenetluse ülesandeks on lahendada asi võimalikult väikeste kuludega. Kostja esitatud nõude põhjendamatuse vastuväite lahendamine vaheotsusega aitab kaasa asja väikeste kuludega ja kiiremale lahendamisele. Eeltoodut arvestades selgitab kohus alljärgnevalt vaheotsusega välja, kas nõue on põhjendatud või põhjendamatu.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled on sõlminud varakindlustulepingu, mille kohta on kostja väljastanud hagejale poliisi nr 3 / 486878 / 25.08.2021 ja mille kohaselt on Aidu Tuulepargis kindlustatud seadmed (6 tuulegeneraatorit) (dtl-d 14-16). Kostja ei vaidle varakindlustuslepingu sõlmimise väitele vastu. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab oma nõudeid kostja vastu sellega, et hageja esitas kostjale kahjuavalduse 16.02.2022 (dtl-d 43-44). Kostja ei vaidle kahjuavalduse saatmise väitele vastu. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja põhjendab vastuväidet hagile sellega, et kostja tegi 24.08.2022 otsuse kindlustushüvitise maksmisest keeldumise kohta (dtl-d 97-101) ning saatis selle 24.08.2022 e-kirjaga kostjale (dtl 143). Hageja ei vaidle vastu kostja väitele 24.08.2022 otsuse tegemise kohta ning selle kohta, et hageja on otsuse kätte saanud. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta esitas 30.08.2022 vastuväited kostja 24.08.2022 otsusele (dtl-d 102-118). Kostja ei vaidle hageja väitele vastu. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja vastas hageja pretensioonile 12.09.2022 (dtl-d 114117). Kostja ei vaidle hageja väitele vastu. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja esitas kohtule 12.09.2023 kostja vastu hagiavalduse kindlustushüvitise tasumise nõudes. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.VÕS § 475 lg 3 sätestab, et kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja jättis 12.09.2022 vastusega hageja 30.08.2022 vastuväidetele rahuldamata hageja taotluse täita kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Kostja sellega ei nõustu ning leiab, et kostja jättis hageja taotluse rahuldamata 24.08.2022 otsusega. Hageja esitas 16.02.2022 kostjale kahjuteate, millest nähtuvalt on kahjujuhtum toimunud 15.02.2022, kahjustatud varaks on elektrituulik Enercon E40 ning kahjuhüvitise saajaks on hageja (dtl 43). Kohus 3 (5)
leiab, et 16.02.2022 kahjuteade on VÕS § 475 lg 3 mõistes kindlustusvõtja taotluseks kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja koostas 24.08.2022 dokumendi pealkirjaga „OTSUS KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUMISE KOHTA“ (dtl-d 97-101). Dokumendis on osundatud hageja 16.02.2022 kahjuteatele. Dokumendis on märgitud järgmine kostja otsustus: „Eeltoodu alusel ning ÜL punkti 2.13 ja Tingimuste punktidele 59 ja 60 tuginedes otsustas Seesam, et kindlustuslepingu, mida tõendab kindlustuspoliis nr 3/486878, alusel ei kuulu kindlustushüvitis maksmisele“ (dtl 101). Kohtu hinnangul nähtub dokumendist kostja otsustus jätta rahuldamata hageja taotlus (kahjuavaldus). Tegemist on VÕS § 475 lg 3 ls 1 nimetatud kindlustusandja teatega kindlustusvõtja taotluse rahuldamata jätmisest. Dokument sisaldab järgmist märkust: „Teadmiseks võlaõigusseaduse § 475 lg 3: Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest“ (dtl 101). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et dokument sisaldab kostja selgitust õigusliku tagajärje kohta, mis kaasneb sellega, kui hageja ei esita ühe aasta jooksul alates kostja otsuse kättesaamisest kostja vastu hagiavaldust kohustuste täitmisele sundimiseks. Hageja ei vaidle vastu kostja väitele 24.08.2022 otsuse kättesaamise kohta. Pooled ei ole välja toonud ja tõendanud, mis päeval sai hageja otsuse kätte. Kohus leiab, et hageja sai kostja 24.08.2022 otsuse kätte hiljemalt 30.08.2022, sest hageja 30.08.2022 dokumendist pealkirjaga „VASTUVÄITED OTSUSELE KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUMISE KOHTA“ nähtuvalt on hageja esitanud dokumendis vastuväited kostja 24.08.2022 otsusele ning teatanud otsusega mittenõustumisest (dtl-d 102-109). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud ühe aasta pikkune õigust lõpetav tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 30.08.2022, millal hageja on koostanud 30.08.2022 dokumendi, mis sisaldab vastuväiteid hageja 24.08.2022 otsusele.
7.Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, mille kohaselt hakkab VÕS § 475 lg-s 3 nimetatud tähtaeg sellest hetkest, millal hageja sai kätte kostja 12.09.2022 vastuse hageja 30.08.2022 dokumendile. Kostja on koostanud hageja 30.08.2022 vastuväiteid sisaldavale dokumendile 12.09.2022 vastuse (dtl-d 114-117 – 12.09.2022 vastus pretensioonile). Dokumendist nähtuvalt esitab kostja vastuses oma seisukohad hageja 30.08.2022 vastuväidetele. Ühtlasi kinnitab kostja, et ta jääb oma otsuse juurde ning on seisukohal, et vastuväited ei anna alust kostja 24.08.2022 otsuse muutmiseks (dtl 117). Kohus on seisukohal, et dokumendi sisust nähtuvalt ei ole tegemist kindlustusandja otsusega hageja kahjuavalduse rahuldamata jätmise kohta, vaid kostja põhjendustega selle kohta, miks kostja hageja vastuväidetega ei nõustu. Kostja märkus üheaastase tähtaja möödumise tagajärgedest ei sisalda täiendavaid kindlustusandja otsustusi ning selle märkimine omab kohtu hinnangul informatiivset tähendust. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja 12.09.2022 dokument ei ole VÕS § 475 lg 3 ls 1 nimetatud kindlustusandja teateks kindlustusvõtja taotluse rahuldamata jätmisest. Seega ei hakanud VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaeg kulgema kostja 12.09.2022 vastuse kättesaamisest hageja poolt.
8.Kohus on seisukohal, et kostja 24.08.2022 otsus sisaldas kostja ettepanekut läbirääkimiste pidamiseks, mis nähtub järgmisest otsuse lõigust: „Juhul, kui Te otsusega ei nõustu, palun esitage oma vastuväited, millest tulenevalt soovite otsuse ülevaatamist. Kui meil ei õnnestu lahendada vaidlust läbirääkimiste teel, on Teil võimalus vaidlusküsimuse kohtuväliseks lahendamiseks pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuslepitusorgani poole, vt täpsemalt www.eksl.ee -> Kindlustusvaidlus“ (dtl 101). Hageja 30.08.2022 vastuväidete esitamine ning kostja 4 (5)
poolt nendele 12.09.2022 vastusega vastamine on kohtu hinnangul poolte kirjalikult peetud läbirääkimised, millele on pooli üles kutsunud kostja. VÕS § 475 lg 3 sätestab õigust lõpetava tähtaja, mitte aegumistähtaja. VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud õigust lõpetavat tähtaega ei peata poolte vahel peetavad läbirääkimised, sh ei saa analoogia alus kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaja peatumise ja katkemise regulatsiooni (vt ka RKTKo 21.09.2016 3-2-1-59-16, p 12). Seetõttu ei toonud pooltevahelised läbirääkimised kaasa VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaja peatumist, mis hakkas kulgema hiljemalt 30.08.2022.
9.Hageja pidi selleks, et vältida õiguse lõppemist, esitama kohtule hagiavalduse kostja kohustuse täitmisele sundimiseks hiljemalt 30.08.2023. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 12.09.2023. Kuivõrd hageja esitas hagiavalduse kostja vastu pärast 30.08.2023, vabanes kostja 16.02.2022 kahjuavalduses märgitud kindlustusjuhtumi eest kindlustushüvitise maksmise kohustusest. Kostja täitmiskohustusest vabanemise tõttu on hagiavaldus põhjendamatu. Kohus teeb vaheotsuse nõude põhjendamatuse kohta ning teeb ühtlasi lõppotsuse, millega jätab hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu kindlustushüvitise 136 000 eurot tasumiseks ning kindlustushüvitiselt 136 000 eurot alates 13.09.2023 VÕS § 113 lg 1 ls 2 ulatuses viivise tasumiseks.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostjat esindas menetluses kostja töötaja. Seetõttu ei saa kohus lepingulise esindaja kulude suurust kindlaks määrata toimiku põhjal. Kohtuasja toimikust ei nähtu kostjale kohtukulude tekkimist. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.