Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 14. juuni 2024
Tsiviilasja number
2-24-7519
Tsiviilasi
Osaühingu Avertek, Biotööd OÜ, Desierto OÜ, MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu tuvastusnõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. mai 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Avertek, Biotööd OÜ, MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad: Hageja I: Osaühing Avertek (rk: 11448598) Hageja II: Biotööd OÜ (rk: 14836624) Hageja III: Desierto OÜ (rk: 14836245) Hageja IV: MerksWood OÜ (rk: 12207864) Hageja V: Serpiente OÜ (rk: 14836357) Hagejate esindaja: vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik Vastustaja (kostja): Riigimetsa Majandamise Keskus (rk: 70004459)
Desierto OÜ,
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 21. mai 2024 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/26 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Osaühing Avertek, Biotööd OÜ, Desierto OÜ, MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing Avertek (hageja I), Biotööd OÜ (hageja II), Desierto OÜ (hageja III), MerksWood OÜ (hageja IV) ja Serpiente OÜ (hageja V) esitasid 13.05.2024 maakohtule hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse (kostja) vastu, paludes tuvastada, et: 1) kostja on kohustatud 23.12.2021 võsasaetööde töövõtulepingute p 10.7 alusel tutvustama hagejate nõudmisel tööde hinna kujunemist selliselt, et esitatud ülevaatest nähtuksid muu hulgas „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ kohased mõõtmistulemused iga eraldise osas; 2) hagejatel on töövõtulepingute p 11.3 alusel õigus keelduda üleantavate tööde vastuvõtmisest seni, kuni neile on kostja poolt tagatud võimalus tutvuda iga üleantava eraldise osas tööde hinna kujunemisega, sh „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ alusel läbiviidud mõõtmistulemustega, ja/või kuni hinnamääramise üle tekkinud vaidluse lahendamiseni vastavalt „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ p-le 6; 3) kostjal puudub õigus nõuda hagejalt V kostja 25.04.2024 nõudekirjas viidatud leppetrahvi tasumist. Koos hagiga esitati esialgse õiguskaitse taotlus. Hagiavalduse kohaselt on hagejatel õiguslik huvi õigusselguse saavutamiseks, kuna pooltel on tekkinud oluline erimeelsus lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste tõlgendamise osas.
2.Maakohus jättis 16.05.2024 määrusega hagejate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja hagi käiguta. Kohus oli seisukohal, et hagejatel tuleb õiguslikku huvi iga nõude osas eraldiseisvalt täiendavalt põhjendada (sh põhjendada saavutatavat eesmärki) ning selgitada tuvastusnõude/nõuete esitamist sooritusnõude/nõuete asemel.
3.20.05.2024 esitasid hagejad korduva esialgse õiguskaitse taotluse ja puuduste kõrvaldamise avalduse. Hagejad palusid tuvastada, et: 1) kostja on kohustatud 13.12.2021 ja 23.12.2021 võsasaetööde töövõtulepingute p 10.7 alusel tutvustama hagejate nõudmisel tööde hinna kujunemist selliselt, et esitatud ülevaatest nähtuksid muu hulgas „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ kohased mõõtmistulemused iga eraldise osas; 2) hagejatel on töövõtulepingute p 11.3 alusel õigus keelduda üleantavate tööde vastuvõtmisest seni, kuni
hagejatele on kostja poolt tagatud võimalus tutvuda iga üleantava eraldise osas tööde hinna kujunemisega, sh „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ alusel läbiviidud mõõtmistulemustega, ja/või kuni hinnamääramise üle tekkinud vaidluse lahendamiseni vastavalt „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ p-le 6; 3) kostjal puudub õigus nõuda hagejalt V leppetrahvi tasumist ega võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/2021/98 alusel üleantavate tööde mahtu vähendada ega töövõtulepingut ennetähtaegselt üles öelda kostja 25.04.2024 nõudekirjas nr 3-2.1/2024/2806 toodud asjaoludel; 4) kostjal puudub õigus nõuda hagejalt II leppetrahvi tasumist ega võsasaetööde töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 alusel üleantavate tööde mahtu vähendada ega töövõtulepingut ennetähtaegselt üles öelda kostja 14.05.2024 avalduses nr 3-2.1/2024/2125 toodud asjaoludel. Hagejate selgituste kohaselt on õigussuhte keerukusest tulenevalt erandina põhjendatud lubada menetleda tuvastusnõudeid, mille sisuks on pooltevahelise õigussuhte üksiku osa (s.o tööde üleandmise ja hinnakujunemisega seotud õiguste ja kohustuste) siduvalt kindlaks määramine. Tuvastusnõuete eesmärgiks on õigusliku selguse saamine poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste osas kuni 31.12.2025, s.o lepingute kehtivuse vältel. Lisaks leppetrahvinõuete esitamisele või sellega ähvardamisele on kostja asunud lepinguid üles ütlema ja/või väitma, et iga järgneva leppetrahvinõude esitamisel kavatseb kostja leppetrahvi tasaarvestada hagejatele võlgnetava tasuga. Kostja tõlgenduse tõttu muutub hagejate poolt lepingute täitmine kogu ülejäänud lepinguperioodil sisutühjaks – kui hagejad jätkaksid tööd, siis igast järgnevast hagejatele võlgnetavast tasust kavatseks kostja tasaarvestada (alusetu) leppetrahvinõude, vältides kostja poolt sooritusnõudega kohtusse pöördumise vajadust.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus keeldus 21. mai 2024 määrusega Osaühingu Avertek, Biotööd OÜ, Desierto OÜ, MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu tuvastusnõuetes menetlusse võtmast. Hagejate korduv esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Määruse kohaselt ei ole esitatud tuvastusnõuded tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes lubatavad ja hagejatel puudub esitatud nõuete kujul tuvastushuvi. Hagi eesmärgiks on pooltevaheliste töövõtulepinguliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. Tuvastushagiga ei saa kujundada õigussuhet ümber ja anda lepinguliste suhete jätkumiseks lepingute tõlgendamise kaudu pooltele uusi õigusi või kohustusi, mida pooled peaksid tuvastusotsusega täitma. Poolte vahel ei ole lepingutes sätestatud kohustust (sh kes seda kohustust täitma peab), mida tuvastada sellisel viisil nagu hagejad soovivad, seega tuvastushagi eeldused ei ole täidetud. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hagejate V ja II 20.05.2024 hagiavalduse eseme p-des 3 ja 4 toodud nõuete rahuldamine esitatud kujul on välistatud, kuivõrd leppetrahvide nõudeõigus, lepingutest tulenevate tööde mahtude vähendamise ja lepingute lõpetamise õigused tulenevad faktina lepingutest ja/või seadusest ning eraldiseisvalt selles osas hageja õigusi kohtulikult kaitsta või tuvastada vaja ei ole. Hagejal II on võimalik esitada nõue töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mille raames on võimalik õiguslikult hinnata töövõtulepingu ülesütlemise, leppetrahvi ja tasaarvestuse põhjendatust, sh tööde mahtudega seonduvaid vaidlusaluseid küsimusi.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Osaühing Avertek, Biotööd OÜ, Desierto OÜ, MerksWood OÜ ja Serpiente OÜ esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 21. mai 2024 määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus hagi menetlemise lubatavuse hindamisel asunud hindama tõendeid, sedastades, et hagejate ja kostja vahelistes töövõtulepingutes ei ole sätestatud kohustusi, mille tuvastamist hagejad nõuavad. Riigikohus on selgitanud, et tõendite hindamine ei ole hagi lubatavuse analüüsimisel võimalik. Hagejad on põhistanud, et lepingute p 10.7 hõlmab kostja kohustust tutvustada hagejatele mh „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ kohaseid mõõtmisi (arvestades lepingute punkte 5.2 ja 2.1). Sisuliselt taandub tuvastusnõue sellele, et kohtul tuleb kinnitada, et kostjal on kohustus järgida hankedokumentide osaks olevat „Valgustusraie hinnamääramise juhendit“. Tuvastushagi eesmärk on saavutada õiguslik selgus lepingute p 10.7 sisu osas. Tuvastushagiga taotletav tulem ei ole kostjale uute kohustuste loomine. Arvestades, et kostja on kohtueelselt väljendanud seisukohta, justkui võiks mõõdistamine olla „Valgustusraie hinnamääramise juhendi“ p 6.2 kohaselt vajalik alles siis, kui pooltel on tekkinud erimeelsus hinnamääramise täpsuse osas, on ilmne, et lepingu p-de 5.2, 6.1, 6.2.4 ja 10.7 sisu ei ole selge ning pooled tõlgendavad lepingupunkte erinevalt. Kuivõrd kostja on asunud lepingute (ebaõigele) tõlgendusele tuginedes nõudma leppetrahvi ning osade hagejatega lepingud üles öelnud, on ebaõige tõlgendusega kaasnev olukord hagejate jaoks kriitiline ning oluline on saavutada õiguslik selgus lepingutest tulenevate kohustuste ja õiguste sisu osas. Hagejatel ei ole enda õiguste kaitsmiseks võimalik kasutusele võtta muud viisi, kui tuvastusnõude esitamine. Õigusselguse tagamine on praegusel juhul vältimatult vajalik. Kostja ja hagejate vahel on sõlmitud 21 lepingut. Ainuüksi ühe lepingu alusel ühel kuupäeval on kostja andnud hagejale V üle 22 eraldist (töölõiku). Hagejal tuvastushuvi olemasolu ei välista ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada sooritushagi. Praegusel juhul ei ole võimalik või vähemasti ei ole otstarbekas esitada kostja vastu igakordselt sooritusnõuet, arvestades lepingute arvu ja iga lepingu alusel üleantavate eraldiste hulka. Menetlusökonoomia huvides oleks ühe kohtuasja raames kindlaks teha, milline on korrektne lepingute tõlgendus, millest pooled saaksid lepingute lõpuni lähtuda. Kuivõrd kostjaks on riigitulundusasutus, millel on kõrgendatud hoolsuskohustus kohustuste täitmisel, puudub kahtlus tuvastusotsuse täitmises; 2) oleks maakohus igal juhul pidanud menetlusse võtma hagejate II ja V tuvastusnõuded. Hagejad II ja V on esitanud negatiivse tuvastushagi, mille esemeks on tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda hagejatelt II ja V leppetrahvi, vähendada üleantavate tööde mahtu ja lepingud ennetähtaegselt üles öelda. Olukorras, kus maakohus jaatas hageja II tuvastushuvi töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, mille raames on võimalik õiguslikult hinnata töövõtulepingu ülesütlemise, leppetrahvi ja tasaarvestuse põhjendatust, sh tööde mahtudega seonduvaid vaidlusaluseid küsimusi, oleks maakohus pidanud jaatama tuvastushuvi ka 20.05.2024 hagis esitatud nõuetes. Maakohus ei ole selgitanud, miks puudub hagejal II tuvastushagi esitamise õigus lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks praeguses menetluses. Kohtul oleks olnud võimalik anda hagejale II TsMS § 3401 kohaselt täiendav tähtaeg hagi eseme täpsustamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/26 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega saadab Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb eelnimetatud osas rahuldada.
7.Asja materjalide kohaselt esitas hagejate lepinguline esindaja 20.05.2024 maakohtule täiendava tõendi, s.o kostja 14.05.2024 avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks. Nimetatud avalduses teatas kostja, et ütleb üles kostja ja hageja II vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/26. Maakohus leidis määruse p-s 6, et hagejal II on võimalik esitada väljaspool käesolevat menetlust kostja vastu nõue töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus möönab, et ainuüksi kostja 14.05.2024 ülesütlemisavalduse asja materjalide juurde esitamisest ei selgu, mida hagejate lepinguline esindaja selle tõendi esitamisega soovis. Määruskaebuses on hageja II esindaja selgitanud, et hageja II sooviks oli tuvastada hagejale II 14.05.2024 esitatud töövõtulepingu ülesütlemise tühisus. Kui maakohtule jäi eelnimetatud tõendi asja materjalide juurde esitamise põhjus ebaselgeks, tulnuks maakohtul TsMS § 3401 lg 1 alusel määrata tähtaeg nõude täpsustamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagejal II on võimalik esitada töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue eraldi menetluses. Ühtlasi peab maakohus lahendama hageja II esialgse õiguskaitse taotluse.
8.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Maakohus on põhjendatult jätnud hagejate tuvastusnõuded (v.a käesoleva määruse p-s 7 nimetatud hageja II nõue) menetlusse võtmata ja hagejate korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki käesolevas määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 368 lg-le 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olesolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selleks õigustatud huvi. Asja materjalide kohaselt on hagejate ja kostja vahel sõlmitud 21 töövõtulepingut ning hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate eesmärgiks nimetatud töövõtulepingutest tulenevate pooltevaheliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et praeguses asjas ei saa tuvastushagiga kujundada ümber töövõtulepingutest pooltele tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida pooled peaksid tuvastusotsusega täitma. Riigikohtu 03.01.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-10175 tuleneb samuti, et tuvastushuvi lepingutingimuse tõlgendamiseks ei saa välistada, kuid see sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest. Praegusel juhul on vaidluse asjaolud erinevad eelmärgitud Riigikohtu 03.01.2022 otsuses märgitud asjaoludest. Tuvastushagi alusel tehtud kohtuotsusel on formaalne õigusjõud ja sellise otsuse puhul ei ole tegemist täitedokumendiga. Hagejate seisukoht, et kuna kostjaks on riigitulundusasutus, kellel on kohustuste täimisel kõrgendatud hoolsuskohustus ning seetõttu puudub kahtlus tuvastusotsuse täitmisel, on vastuolus hagejate endi poolt esitatud seisukohtadega. Poolte vahel on erimeelsused 21 töövõtulepingu täitmisel ning seda kinnitab ka hagejate poolt kostja vastu
esitatud hagi leppetrahvi, viiviste ka kahju väljamõistmiseks. Nimetatud tsiviilasi (nr 2-243670) on Viru Maakohtu menetluses. Õiguskirjanduses on leitud (TsMS II komm. vlj. § 368 p 3.1.3.3.a), et kui soovitud eesmärki on tuvastushagi esitamisega võimalik saavutada üksnes osaliselt või on see üldse kahtluse all, sest ei ole kindel, kas pooled lahendist vabatahtlikult kinni peavad, siis tuvastushuvi puudub. Samuti on Riigikohus mitmetes lahendites (näiteks 12.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06) asunud seisukohale, et materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks ja samuti kohtukulude kokkuhoidmiseks on hagejatel reeglina mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist. Vastuseks määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus ei ole hagi menetlusse võtmise keeldumise otsustamisel hinnanud tõendeid. Hagejad II ja V palusid veel tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda hagejatelt II ja V leppetrahvi, vähendada üleantavate tööde mahtu ja lepinguid ennetähtaegselt üles öelda. Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud hagejate märgitud asjaolud on sätestatud poolte vahel sõlmitud lepingutes ning juhul, kui kostja soovib mõnelt hagejalt nõuda leppetrahvi, mõne hagejaga sõlmitud lepingut üles öelda või tööde mahtusid vähendada, siis saab ka see hageja esitada kostjale vastuväited konkreetses menetluses (näiteks vaidlustades lepingu ülesütlemise, keeldudes leppetrahvi maksmisest jne). Ühe lepingu osas on hageja II seda ka teinud (vt käesoleva määruse p 7).
10.Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Menetluskulude hagejate kanda jätmist ei välista ka see, et määruskaebus rahuldati hageja II suhtes osaliselt (s.o ühe nõude osas). Kostjal praeguses menetlusetapis kulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.