Riigihanked › Riigihanked

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

3-25-888

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tunnistada osades 2 ja 12 vastavaks ja edukaks Tallinna Vangla pakkumus;

2)

kõrvaldada Biotööd OÜ hankemenetlusest osades 1, 2, 3, 6, 12, 13 ja 16;

3) jätta kvalifitseerimata OÜ Moscote (osades 1, 2 ja 3), Hankeosakond OÜ (osades 6 ja 12) ja Huki OÜ (osades 13 ja 16 ).

3-25-888 Tallinna Vangla kõrvalejäämine edasisest hankemenetlusest. Kuna OÜ Nõukogu pakkumus on esitatud 24 mahuosa peale hinnakoefitsiendiga 1,211, siis Tallinna Vangla kõrvalejäämisel tunnistatakse ainsana edukaks OÜ Nõukogu pakkumus ja sellega on kogu hankeosa 2 mahuosade arv kaetud. Huki OÜ ja Biotööd OÜ ei osutu hanke osas 2 edukaks ega jõua hankelepingu sõlmimiseni isegi juhul, kui vaidlustus Biotööd OÜ kõrvaldamise ja Huki OÜ kvalifitseerimata jätmise otsustele rahuldatakse. Eeltoodud põhjustel ei rikutaks raamlepingute sõlmimisega hanke osas 2 kaebajate õiguseid isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse. Huki OÜ ja OÜ Moscote ei ole hanke osas 6 pakkumust esitanud. Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 6 ühispakkumuse hinnakoefitsiendiga 1,308, mis on madalam kui OÜ Võsa pakkumuses pakutud hinnakoefitsient 1,349. Kaebuse rahuldamisel on tõenäoline, et OÜ Võsa asemel tunnistatakse edukaks Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ ühispakkumus ja sõlmitakse hankeleping 4 mahuosa peale hoopis Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ ühispakkumuse alusel. Huki OÜ ja OÜ Moscote ei ole hanke osas 12 pakkumust esitanud. Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 12 ühispakkumuse 5 mahuosa peale hinnakoefitsiendiga 1,309, mis on kõrgem kõikidest edukaks tunnistatud pakkumustest. Kui kaebus Tallinna Vangla osas tehtud otsuste peale rahuldatakse, siis on tõenäoline Tallinna Vangla kõrvalejäämine edasisest hankemenetlusest, mille tulemusel kaebajate Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ ühispakkumus võidakse tunnistada viimasena edukaks ja nendega sõlmitakse hankeleping kõige viimasena. Eastforest OÜ-ga, OÜ-ga Villy Forest, Pratura OÜ-ga, RAVISKOG OÜ-ga ja OÜ-ga Sherwood Group sõlmitakse hankelepingud sõltumata kaebuse rahuldamisest. Eeltoodud põhjustel ei rikutaks hanke osas 12 raamlepingute sõlmimisega Eastforest OÜ-ga, OÜ-ga Villy Forest, Pratura OÜ-ga, RAVISKOG OÜ-ga ja OÜ-ga Sherwood Group kaebajate õigusi isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse. Huki OÜ ja Hankeosakond OÜ ei ole hanke osas 16 pakkumust esitanud. OÜ Moscote ja Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 16 ühispakkumuse hinnakoefitsiendiga 1,309. Kui kaebus rahuldatakse, siis on tõenäoline, et Timbers OÜ asemel ja 2 mahuosa osas ka Silvara OÜ asemel tunnistatakse edukaks OÜ Moscote ja Biotööd OÜ ühispakkumus ja 5 mahuosa peale sõlmitakse hankeleping OÜ Moscote ja Biotööd OÜ ühispakkumuse alusel. Kaebajate seadusega kaitstud huviks saab olla üksnes hankelepingute sõlmimine. Esineb oluline avalik huvi hankelepingute kiireks sõlmimiseks, mis kaaluvad üles kaebajate huvi nendega hankelepingute sõlmimiseks. Metsade hea tervislik seisund ja metsade uuendamine on ühiskondlik ootus ja oluline avalik huvi. Taimede istutustööd on ajakriitilised. Taimi istutatakse peamiselt kevadel (vähemalt 90% taimedest), kuna kevad on kasvuperioodi algus ja soodsaim aeg juurdumiseks. Kui istutada taimi suvel, võib kuumus ja veepuudus tekitada taimedele stressi, mille tulemusel võivad istutatud taimed hukkuda. Viimaste aastate kogemuse kohaselt on aprill ja mai I pool parim aeg taimede istutamiseks ja soodsaimad tingimused nende juurdumiseks ja kasvama minekuks. Aprillis ja mais istutatakse 99% lehtpuude taimedest, samuti enamus kuuskedest ja mändidest. Kuna aprillikuu on alanud, oleks tarvis raamlepingud kiiresti sõlmida, et töövõtjad saaksid asuda taimi istutama – vastasel korral lastakse kevadine istutusperiood mööda ja taimed jäävadki istutamata. Kuna suvel istutatud taimed suure tõenäosusega hukkuvad, ei ole enam juunis mõistlik taimi istutada. Istutustööde teostamise võimatus käesoleva aasta kevadel võib kaasa tuua väga suure majandusliku kahju riigile, kuna taimi ei ole võimalik hoida järgmise kevadeni. RMK kasvatab metsataimi enda taimlates (kokku seitse taimlat). Raamlepingute puudumine häirib 3(9)

3-25-888 kogu taimede tarneahelat (taimlast inimeseni, kes taime metsa istutab), sest istutuseelselt on vajalik taimed taimla peenratest välja võtta, sorteerida ja kottidesse pakendada ning töövõtjateni toimetada. Kõik see võtab täiendavalt aega, enne kui saab alustada istutamist metsas. Avajuursed metsataimed tuleb taimlapõllul välja kaevata puhkeseisundis, st enne, kui nad on alustanud kasvu. Lehtpuude istutamisega on kõige kiirem, parim aeg istutamiseks on siis, kui pungad on veel puhkemata – see tagab taimede kasvamamineku. Kui kevadel jäävad taimed istutamata, siis peaks need olema veel ühe kasvuperioodi lisaks taimlas (+1 aasta). Selle tulemusena muutuvad avajuursed taimed ebastandardseteks. Kõrguskasvult lähevad taimed liialt suureks, nende transport ja vedu istutusobjektile on raskendatud. Samuti muutub taimede juurekava liialt suureks, mistõttu on nende kvaliteetne istutamine oluliselt raksendatud ja aeganõudvam, ka väheneb oluliselt suuremate taimede kasvama mineku tõenäosus. Istutamiseks kasutatakse ka potitaimi, kuid neid ei saa hoida samas potis kauem kui ühe vegetatsiooni perioodi, sest juured ei mahu sinna ära, taimel puuduvad toitained, samuti ei saa neid enam istutada istutustoruga (kõige efektiivsem meetod) taime suuruse tõttu. Potitaimed tuleb istutada samuti hiljemalt mai keskpaigaks, sest hiljem on kevadised ladvakasvud liialt suured ning murduvad transpordil või istutamisel. Ka uute taimede külvil on arvestatud sellega, et põllud ja kasvuhooned vabanevad õigel hetkel kevadel. Hankija hoiab kogu aastasest taimede mahust väikest osa männi potitaimi ja kuuse potitaimi (v.a avajuursed taimed) külmhoones, eesmärgiga istutada neid just kevadisel perioodil. Taimede külmhoones hoidmisel on eesmärgiks kas taimede varasem transport ja istutamine (taimi ei saa veel avamaa peenrast kätte) või istutamisperioodi nihutamine natukene edasi, kui avamaa peenrast taimed on istutatud. Hankijal on kaks külmhoonet, kuhu taimed komplekteeriti ja pakendati möödunud hilissügisel ja talve alguses, kui taimede võrsed olid puitunud ja taimed olid puhkeseisundis. Taimede väljavõtmisel alates juuni II poolest ja istutamisel on suur risk, sest taimedel algab hiline kasvuperiood, taimed ei jõua enam puituda sügiseks, taimedel tekib peale hilist istutamist veestress ja halvem juurdumine, suurem veekadu, halvem füsioloogiline seisund ja tasakaalust väljas ainevahetus, kohandumisraskused ja seega suurem kahjustuste oht. Taimi saab külmhoones hoida soovituslikult kuni 6 kuud. Soovituslik parim aeg külmhoonest väljavõtmiseks on siis, kui välistemperatuur on püsivalt üle +5°C ja taimed hakkavad ärkama, s.o mai keskpaik. Nimetatud põhjustel ei ole ka külmhoones asuvate taimede istutamisega võimalik oodata sügiseni ega järgmise aasta kevadeni. Taimede ebastandardseteks muutmise, kasvamamineku tõenäosuse vähenemise, istutamise kulude suuremise ja uute taimede külvi võimatusega seoses tekib riigile suur majanduslik kahju, mille tekkimise ärahoidmine on oluline avalik huvi. Täpset kahjusummat on keeruline kindlaks määrata, kuid lepingute alusel, mille sõlmimiseks hankija luba taotleb, on ette nähtud 1 449 000 taime istutamine. Sellise hulga taimede koguväärtus on ligikaudu 431 000 eurot. Kaebuse perspektiivi ei saa pidada suureks ja tõenäoliselt jääb kaebus rahuldamata.

3-25-888 lepingupartnerite vahel kellegi õigusi rikkumata. 242 mahuosa ulatuses sõlmitud lepingute kogumaht ületab summaarselt algselt hangitud kogumahu. Vaidlustuse lisa 17 sisaldab RHAD-i Metsakasvatusteenuse töövõtulepingu projekti versiooni v2. Lepingu p-s 2.6 on sätestatud RMK õigus tellida raamlepingute maksimummahule lisaks kuni 30% lisatöid. Punkti 2.5 järgi on RMK-l õigus iga raamlepingu kohta sõlmida veel täiendav hankeleping kuni 20% ulatuses algsest mahust. Seega on RMK-l ühegi osapoole õigusi rikkumata võimalik tellida koguni ligikaudu 50% rohkem töid, kui algselt hangiti. RMK ei ole üheltki töövõtjalt uurinud, kas neil oleks valmisolekut vajaduse korral istutada suuremaid töömahte, seetõttu jääb RMK väide, justkui oleks olemasolevate lepingute raames taimede istutamine problemaatiline, arusaamatuks. Arvestades, et kõik pakkumuse teinud ettevõtted planeerisid ühe mahuosa kohta 21 000 taime istutust, on juba olemasolevate lepingutega 100+% töömaht kaetud. Kuivõrd RHAD-i kohaselt on RMK-l õigus jätta tööd ka täielikult tellimata ning seega võib tellimuste maht olla null, puudub olukord, kus lepingu mittesõlmimine tooks kaasa kahju. Ka juhul, kui kaebus peaks osutuma edutuks ja RMK saab õiguse sõlmida lepingud teiste pakkujatega, ei pruugi selleks enam olla vajadust (kuna taimed on istutatud) ega ka võimalust (ei ole sobiv aeg). Kaebuse edukuse korral tähendaks taotluse rahuldamine, et RMK on sõlminud raamlepingud pakkujatega, kellega ta tegelikult ei oleks tohtinud seda teha. RMK viide sügisistutuse „ebastandardsele“ iseloomule on eksitav. Kaebajad on teostanud RMK-le istutustöid peaaegu 15 aastat ning vaid ühel aastal on sügisistutuseks pakutud taimi, mis vastavad kevadistutuseks mõeldud taime kõrgusvahemikele. Sügisistutus toimub valdavalt kevadel mitmesugustel põhjustel mittetäielikult tehtud tööde lõpuleviimiseks. RHAD-i lisa 4 sisaldab kõiki taimede kõrgusvahemikke ning kaebaja oma kogemuse ja metsandusliku kvalifikatsiooni põhjal kinnitab, et neid kõrgusi ei ole võimalik sügiseks saavutada, kui taimi kevadel ei istutata. RHAD-i lisa 6 järgi peab töövõtja taimi istutamiseks ette valmistama, sealhulgas kärpima juuri vastavalt joonistele. Seega on väited „mittestandardsetest“ taimedest eksitavad, kuna standardid on selgelt määratletud RHAD-s.

3-25-888 tekitatud kahju hüvitamist. Hankelepingute sõlmimine kohtumenetluse ajal kahjustaks seega kaebajate õigusi ning muudaks nende eesmärgi saavutamise võimatuks. Vastustaja on taotluses selgitanud (ning esitanud ka seda kinnitavad andmed), et kaebajate õiguste kahjustamine ei ole võimalik raamlepingute sõlmimisega hanke osas 2. Kaebajad ei jõua hanke osas 2 hankelepingu sõlmimiseni isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse, kuna kaebajate ühispakkumus hanke osas 2 oli kõrgema hinnakoefitsiendiga kui Tallinna Vangla ning OÜ Nõukogu pakkumus. Samuti ei ole kaebajate õiguste kahjustamine võimalik hanke osas 12 raamlepingute sõlmimisega Eastforest OÜ-ga, OÜ-ga Villy Forest, Pratura OÜ-ga, RAVISKOG OÜ-ga ja OÜ-ga Sherwood Group, kuna nende pakkujatega sõlmitakse raamlepingud sõltumata kaebuse rahuldamisest (kaebajate ühispakkumine hanke osas 12 oli kõrgem kõikidest edukaks tunnistatud pakkumustest). Järelikult ei saa nendes hanke osades hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise luba kaebajate õigusi riivata ja kohus rahuldab hangete osades 2 ja 12 vastustaja taotluse. Vastustaja taotlus tuleb ka ülejäänud osas rahuldada, kuna avalik huvi kaalub üles kaebajate huvi vaidlusaluse riigihankega seotud hankelepinguid sõlmida. Vastustaja on selgitanud, kuidas hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse olulist avalikku huvi. RMK üheks põhiülesandeks on riigimetsa majandamine, sh metsa uuendamine (RMK põhimääruse § 9). Metsade hea tervislik seisund ja metsade uuendamine on ühiskondlik ootus ning see on käsitatav olulise avaliku huvina. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud taimede istutamisega seonduvat: miks tuleks eelistada kevadist istutamist. Need põhjendused on veenvad. Kuigi ei ole välistatud, et osade taimede puhul oleks võimalik nende sügisene istutamine (ja teatud tingimustel järgmisel kevadel istutamine), on usutav, et see toob kaasa tööde põhjendamatu ümberkorraldamise vajaduse, millega tekivad suuremad kulutused. Lisaks on suur tõenäosus, et vastustaja taotluse rahuldamata jätmisel võib osa istikuid hukkuda, see tähendab tekkida varaline kahju. Sellise kahju tekkimise ärahoidmine on avalik huvi. Kaebuse eduväljavaated ei ole sedavõrd head, et kaebaja huvi hankelepingute sõlmimiseks saab pidada avalikest huvidest kaalukamaks. Kuigi praeguses menetlusetapis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, on kaebuse eduväljavaated kasinad. See vähendab kaebajate õigustele antavat kaalu. Vaidluse üheks kesksemaks küsimuseks on, kas Biotööd OÜ hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel oli õiguspärane (ning sellest tulenevalt OÜ Moscote, Hankeosakond OÜ ja Huki OÜ kvalifitseerimata jätmine õiguspärane). Kui hankija on tuvastanud, et Biotööd OÜ on rikkunud eelnevalt sõlmitud lepingute olulisi tingimust, teinud seda oluliselt ning rikkumise tulemusena on hankija lepingu üles öelnud ja nõudnud leppetrahvi, siis on RHS § 94 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused täidetud. Kuigi asja sisulisel lahendamisel peab kohus nimetatud asjaolude esinemise üle kontrollima ning analüüsima vastustaja otsuse õiguspärasust, viitavad praeguseks kogutud tõendid ning poolte esitatud seisukohad (sh VAKO järeldused) kaebuse vähesele edulootusele. Haldusasja materjalist nähtuvalt (ennekõike põhjusel, et Biotööd OÜ on rikkunud kahte varasemalt sõlmitud töövõtulepingut) oli RMK-l piisavalt alust järeldada, et Biotööd OÜ usaldusväärsus on hankija silmis vähenenud. Vaidlustuses ega kaebuses ei ole kaebajad esitanud tõendeid lepingurikkumiste ümberlükkamiseks. Kaebajad on üksnes väitnud, et lepingu ülesütlemine ei olnud õiguspärane. Viru Maakohtu 05.09.2024 määrusest tsiviilasjas nr 2-24-7519 nähtub, et Biotööd OÜ pöördus töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes kohtusse, kuid jättis kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse puudused kõrvaldamata ning riigilõivu tasumata. See võib täiendavalt viidata asjaolule, et Biotööd OÜ-l puudus tegelik huvi töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemist vaidlustada. 6(9)

3-25-888 Kokkuvõtvalt kaalub avalik huvi üles kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise. Seda ning kaebuse vähest perspektiivi arvestades rahuldab kohus RMK esialgse õiguskaitse taotluse ning annab vastustajale loa määruse resolutsioonis märgitud hankelepingute sõlmimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-888 hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis võimalik pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Lõpliku hinnangu kaebuse eduväljavaatele saab kohus anda asja sisulise läbivaatamise käigus.

3-25-888 vaidlusaluse hanke läbiviimisel võtnud ise riski, et hankelepingu õigeaegse sõlmimiseni ei jõuta. Eelneva põhjal ei õigusta istutustööde mõningane hilinemine kohtumenetluse ajal hankelepingu sõlmimist.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.