lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-13669/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-13669/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1725
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

K.A. (Eesti Inkasso OÜ) päring 10.06.14
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2014-06-10
Avaldus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2018-11-02
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2018-11-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 306 lg 1, 2, 5Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõisteTsMS § 317 lg 1, 2Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 656 lg 1, 4Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedVÕS § 4034 lg 7TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 307 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-13669/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.01.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Inkasso OÜ12438291(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13669

Kohtuasi

Eesti Inkasso OÜ hagi X vastu võla välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Inkasso OÜ 24.04.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

17 949,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja JV Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Eesti Inkasso OÜ 24.04.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22.03.2024 kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2024 kohtuotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

2-22-13669 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9793,94 eurot, intressi 1222,16 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4773,86 eurot, lepingu haldamisega seotud kulu 9 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise arvestatuna 0,06% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 15.09.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja 01.03.2018 väikelaenulepingu nr L3701279409. Kostja sai laenu 13 511 eurot, mille kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 20.02.2024. 11.12.2018 sõlmisid pooled laenulepingu lisa nr L3701758182, milles pooled fikseerisid, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 12 646,17 eurot, mille kostja kohustub osamaksetena tagastama hiljemalt 20.04.2024. 19.08.2019 sõlmisid pooled laenulepingu lisa nr L181765, milles pooled fikseerisid, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 12 225,73 eurot, mille kostja kohustub osamaksetena tagastama hiljemalt 20.12.2024.
3.Kostja on teostanud lepingute kestel põhisumma katteks tagasimakseid summas 2224,29 eurot, pärast laenulepingu ülesütlemist põhisumma katteks tagasimakseid 1630,09 eurot ja pärast nõude loovutamist hagejale põhisumma katteks tagasimakseid 250 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 19,9% aastas. Intressi on arvestatud alates 21.01.2020 kuni laenulepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 30.07.2020, summas 1222,16 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingu haldustasus 1.50 eurot kuus. Haldustasu on arvestatud perioodi 20.02.2020 kuni 20.07.2020 eest summas 9 eurot.
4.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 4773,86 eurot. Hageja arvestab viivist laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 0,06% päevas kogu põhivõla summalt, sh arvestades põhivõla vähenemist pärast lepingu ülesütlemist kostja tasutu arvel, lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 31.07.2020 kuni hagi esitamiseni 14.09.2022. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 0,06% päevas.
5.Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Coop Finants AS lepingu üles 31.07.2020. Coop Finants AS loovutas 10.09.2021 kostja vastase nõude Eesti Inkasso OÜ-le.
6.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja vastuväited
7.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused

2-22-13669

8.Harju Maakohus jättis 22.03.2024 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Krediidiandja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai laenu väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Krediidiandja ütles laenulepingu nr L181765, millega refinantseeriti lepingut nr L3701758182 ja L3701279409, üles 30.07.2020 ning 02.12.2021 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale. Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
10.Maakohus kontrollis, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning asus eitavale seisukohale, kuivõrd krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav: krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
11.Kuna maakohus tuvastas, et laenulepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega ei ole hageja intressinõue põhjendatud. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne, mistõttu ei ole hagejal kostjalt õigust nõuda ka lepingu haldustasu summas 9 eurot. Kuivõrd hageja leidis, et kostjal on tasumata põhivõlg 9793,94 eurot, on kostja maakohtu hinnangul tasunud hagejale 617,54 eurot rohkem, mistõttu ei toimunud laenulepingu ülesütlemine 30.07.2020 kehtivalt, kuna hageja ei olnud pärast 20.04.2020 maksetega viivituses. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Kuivõrd tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi tagastamise nõue. Seega ei ole hageja põhinõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei ole põhjendatud ka viivise nõue ja need tuleb jätta rahuldamata.
12.TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses või saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
15.TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda

2-22-13669 ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kohtusse kutsumisena viidatud sätte tähenduses tuleb mõista kostjale vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamist (TsMS § 306 lg 5). Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (TsMS § 306 lg 1 esimene lause). Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud (TsMS § 306 lg 2). TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole maakohus eeltoodut järginud. Kuivõrd rikkumise tulemusena ei ole kostja menetlusest tervikuna teadlik, tuleb TsMS § 656 lg 4 alusel maakohtu otsus sõltumata apellatsiooni piiridest tervikuna tühistada.

16.Maakohus toimetas tsiviilasja materjalid, mh hagiavalduse koos lisadega, puuduste kõrvaldamise määruse, menetlusse võtmise määruse, selgitavad kohtu kirja ja vaidlustatud otsuse kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte ennatlikult.
17.Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, mistõttu võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised võimalikud kätteandmise viisid ei ole tulemust andnud. Sealjuures peab kohus tegema kõik mõistlikult võimaliku, et kostja aadress välja selgitada ja hagi kätte toimetada (RKTKm 12.03.2019, 2-1057660, p 14).
18.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil. Seega on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil (RKTKm 29.03.2010, 3-2-2-1-10, p 8). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks kontrollinud piisava põhjalikkusega TsMS § 317 lg 1 p 1 esimest eeldust, st kas kostja tegelikult elab registrisse kantud aadressil. Tsiviilasja toimikust ei nähtu toiminguid viidatud asjaolu kontrollimiseks.
19.Kohtute Infosüsteemis saadetiste saki alt nähtub, et hagiavaldus, puuduste kõrvaldamise määrus ja menetlusse võtmise määrus üritati esmalt kostjale kätte toimetada 05.10.2022 kostja e-posti aadressi (XXX) kaudu. Kostja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel üritas maakohus kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada tähitud kirjadega. Praegusel juhul olid kostja aadressid (Pärnu mnt ja Ehitajate tee aadressid) kantud rahvastikuregistrisse. Kohtute Infosüsteemist nähtub saadetiste saki alt, et kostjale üritati hagiavaldus, puuduste kõrvaldamise määrus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetada tähitud kirjaga esmalt Ehitajate tee aadressile 31.10.2022 kell 16.00 ja 05.11.2022 kell 11.46. Kättetoimetamisteatisest nähtub, et kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuseks on valitud „saaja ei olnud kohal“. Seejärel üritati samad menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada Pärnu mnt aadressile 04.01.2023 kell 9.37. Kättetoimetamisteatisest nähtub, et kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuseks on valitud samuti „saaja ei olnud kohal“. Seega ei

2-22-13669 saa kättetoimetamisteatistest järeldada, et kostja ei elanud registris märgitud aadressidel, mistõttu TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaldamise eeldus oli täitmata.

20.Kohtute Infosüsteemist selgub (kostja kontaktide saki alt), et kostja kontaktideks on lisaks kahele aadressile ja eelpool nimetatud e-posti aadressile ka telefoninumbrid (XXXXXX, XXXXXX) ning teine e-posti aadress XXX. Kuigi telefoninumbrite juurde on lisatud kommentaarid helistamise kohta (nt „ei vasta“), on kõned tehtud enne käesolevas menetluses hagiavalduse esitamist. Seega ei nähtu, et maakohus oleks käesolevas menetluses üritanud kostjaga telefonitsi kontakti saada. Tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks üritanud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kostja teisele e-posti aadressile. Samuti ei selgu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks teinud päringuid vastavalt TsMS § 317 lg 2 kolmandale lausele politseiasutusse, valla- või linnavalitsusse jms, et välja selgitada, kas või kus kostja elab.
21.Seega ei kasutanud maakohus talle teadaolevate andmete alusel ära kõiki mõistlikke võimalusi hagimaterjalide kättetoimetamiseks ning toimetas TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi alusetult menetlusdokumendid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
22.TsMS § 656 lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul maakohus kostjat menetlusse ei kaasanud ja kostja ei ole saanud oma õigusi ega huve tsiviilkohtumenetluses kaitsta, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, millega kaasneb kogu kohtuotsuse tühistamine.
23.Kuna maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada ja asi saata tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, kas ja millises ulatuses on hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud.
24.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja