Nordic Paper OÜ hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Nordic Paper OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Nordic Paper OÜ (registrikood 12043977), lepinguline esindaja Juri Kononov Kostja (vastustaja): AAS BTA Baltic Insurance Company (välismaa registrikood 40103840140) AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu (registrikood 11223507), lepinguline esindaja Marek Aunver
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2023 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
Mõista äriühingult AAS BTA Baltic Insurance Company AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu Nordic Paper OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 1000 eurot.
2.3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2-23-675 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Nordic Paper OÜ esitas 13.01.2023 hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu 1000 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks.
2.20.05.2022 toimus kahjujuhtum, mille käigus hävis hagejale kuuluv sõiduk Peugeot Expert registreerimismärgiga 331 BKZ (edaspidi sõiduk). Sõiduk oli kostja juures kindlustatud. Hageja omavastutus oli sõiduki täishävingu puhul 190 eurot.
3.Sõiduki turuväärtus oli kindlustusjuhtumi eelselt 5000 eurot. Kostja hindas sõiduki liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 4000 eurot ja jääkväärtuseks 1000 eurot. 02.09.2022 maksis kostja hävinud sõiduki eest hagejale hüvitise 2810 eurot. Pärast hävinud sõiduki kostjale üleandmist 10.11.2022 tasus kostja hagejale veel 1000 eurot. Kokku sai hageja kostjalt 3810 eurot. Arvestades hageja omavastutust 190 eurot, pidi kostja hüvitama hagejale 4810 eurot. Hüvitamata jäi 1000 eurot.
4.14.12.2022 esitas hageja kostjale hüvitamata jäänud kahju osas nõude. 15.12.2022 vastuses märkis kostja, et jääb oma otsuse juurde, et hüvitise suurus on 3810 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Liikluskindlustusfondi (LKF) kahjukäsitleja KJ ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, tegemist on kahjukäsitleja subjektiivse hinnanguga. Hindaja jõudis järeldusele, et hagejale kuuluv sõiduk oleks võinud maksta 5000 eurot. Tavapäraselt on müügikuulutus müüja soov müüdava sõiduki hinnast, kuid müügitehingusse minnakse müügikuulutuse hinnast 10-20% odavama hinnaga. Seda hindaja ei ole arvestanud. Samuti ei ole hindaja pööranud tähelepanu hageja sõiduki “väga väsinud” välimusele – sõidukil ei ole mitte ühtegi külge ega isegi keredetaili, millel ei oleks muljumisi või mõlke ehk tegemist on väga räsitud sõidukiga, millel puudub igasugune kaubanduslik välimus. Sõiduki salongi seisukord on veel hullem, kui väline – sõiduk on kabiini osas kulunud ning räpane, kongis ei ole samuti ühtegi tervet seinakatte detaili ning kõik seinad on väga kraabitud ja kulunud. Tehnokontrolli ajalugu näitab, et ka tehniliselt ei ole
2-23-675 sõidukit heaperemehelikult hooldatud ega selle eest hoolitsetud. Kõike eeltoodut arvestades ei ole sõiduki väärtus 5000 eurot, vaid kostja hinnangu kohaselt on sõiduki väärtuseks 4000 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Poolte vahel oli sõlmitud sõiduki Peugeot Expert registreerimismärgiga 331 BKZ kahjukindlustuse leping perioodiks 23.05.2021-22.05.2022. Sõiduk hävines kahjujuhtumis ning hagejal tekkis varakahju, millest kostja on hüvitanud hagejale, arvestades hageja omavastutuse suurust, vastavalt 3810 eurot.
9.Pooled vaidlevad sõiduki kindlustusjuhtumi eelse turuväärtuse üle. Hageja esitatud hinnangust nähtub, et sõidukit pole tegelikult üle vaadatud. Hinnang on koostatud samalaadsete sõidukite müügipakkumiste alusel, arvestatud on hinnatava sõiduki ja võrreldavate sõidukite varustust ning vaadeldud on sõiduki fotosid ja on leitud, et nende alusel ei ole võimalik anda hinnangut sõiduki tehnilise olukorra ja tehtud tööde kohta.
10.Mõlemast hinnangust on võimalik järeldada, et sõiduk oli tehniliselt korras. Hageja esitatud hinnangust saab järeldada, et hindaja hindas sõidukit fotode alusel, kuid kostja hindaja hindas fotode või vaatluse tulemusel. Hageja esitatud hinnangus on võetud võrdluseks sõidukid, millest ei nähtu sellist kulumist, korrosioonikahjustusi ja mõlke nagu on see vaidlusalusel sõidukil. Hageja hinnangus ei ole lähtutud võrreldavate sõidukite müügikuulutustest, kuid siiski on hindaja leidnud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus on 5000 eurot. Kostja esitatud hinnangu kohaselt olid võrreldavad sõidukid kõik paremas seisundis kui vaidlusalune sõiduk. Kostja esitatud hinnangus on lähtutud sõiduki kõikidest asjaoludest (tehniliselt korras, kuid mõlkidega, kahjustustega, kulunud, mis on küll normaalne kulumine, kuid üldiselt vaid rahuldav). Sõiduki, mis on küll tehniliselt korras, kuid on mõlkidega ning mille sisu (salong, kaubaruum) on kulunud, väärtus ei ole 5000 eurot. Kostja on tõendanud esitatud hinnanguga, et vaidlusaluse sõiduki kindlustusjuhtumieelne turuväärtus on 4000 eurot. Kostja on selle hagejale hüvitanud ehk täitnud kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Maakohus andis tõenditele ebaõige hinnangu ja jättis osad tõendid hindamata. Samuti rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust.
13.Maakohus jättis hindamata lepitaja arvamuse ja 28.04.2023 esitatud müügikuulutused. Lepitaja hindas sõiduki väärtuseks 5000 eurot ja täiendavalt esitatud müügikuulutused tõendavad samuti, et sõiduki väärtus oli 5000 eurot.
14.Maakohus omistas kostja esitatud hinnangule ebaõigesti suurema kaalu võrreldes hageja esitatud hinnanguga. Kostja esitatud hinnangu koostas kostja enda töötaja. Hindaja ei vaadelnud sõidukit, vaid tegi oma järeldused samuti fotode alusel, nii nagu ka hageja esitatud hinnangu koostanud hindaja. Samuti olid mõlemad hindajad võtnud arvesse sõiduki kulumist ja mõlke. Arusaamatu on, mille alusel maakohus eelistas sellisel juhul kostja hinnangut.
15.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1). Liiklusõnnetuses hävinud sõiduki eest ettenähtud hüvitise aluseks ei ole mitte see
2-23-675 turuväärtus, mis oli enne hävimist, vaid see, mis on vajalik uue samaväärse sõiduki soetamiseks, s.o hüvitis peab olema nii suur, et hagejal oleks võimalus osta samaväärne sõiduk. Hagejal on võimalik osta samaväärne sõiduk 5000 euro eest. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
18.Pooled ei vaidle, et 20.05.2022 toimus kahjujuhtum, mille käigus hävis hagejale kuuluv sõiduk Peugeot Expert registreerimismärgiga 331 BKZ (kaubik võimsusega 94 kW, diiselmootoriga ja manuaalkäigukastiga). Samuti ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: sõiduk oli kindlustatud kostja juures perioodiks 23.05.2021-22.05.2022; hageja põhiomavastutus oli sõiduki täieliku hävimise korral 190 eurot; hageja andis hävinud sõiduki kostjale üle ja kostja hüvitas hagejale 3810 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki turuväärtus enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot või 5000 eurot ning seoses sellega, kas kostja peab hageja hüvitama veel 1000 eurot.
19.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas VÕS § 132 lõiget 1 ebaõigesti. VÕS § 132 lg 1 järgi, tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS § 132 lg 1 kohaseks hüvitiseks ei ole mitte see väärtus, mis asjal vahetult enne hävimist või kaotsiminekut oli, vaid see, mis on vajalik pärast asja hävimist või kaotsiminekut uue samaväärse asja soetamiseks. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (vt RKTKo 13.05.2004, 3-2-1-63-04, p 14). Maakohus leidiski poolte esitatud tõendeid hinnates, et sõiduki turuhind VÕS § 132 lg 1 ja TsÜS § 65 alusel oli enne kindlustusjuhtumi toimumist 4000 eurot.
20.Maakohus hindas aga ringkonnakohtu arvates kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja selle tulemusel jõudis maakohus ebaõigele järeldusele hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelistanud põhjendamatult kostja esitatud asjatundja hinnangut ja on tuvastanud seega ebaõigesti, et sõiduki väärtus enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot. Ringkonnakohus saab teha maakohtule asja tagasi saatmata uue otsuse ja rahuldada hagi.
21.Hageja esitas LKF ekspert-kahjukäsitleja koostatud sõiduki väärtuse eksperthinnangu, mille kohaselt on samaväärse sõiduki soetamise kulutused 5000 eurot. Hindaja on arvestanud, et sõiduk oli tehniliselt korras ning esitatud fotodelt nähtub, et sõiduki kere ja salongi kulumine
2-23-675 vastab sõiduki vanusele ja läbisõidule. Hinnangu kohaselt esineb sõiduki kerel väiksemaid värvikahjustusi ja mõlke. Kohati esineb roostekahjustusi. Salongis tugevamad kulumisjäljed. Kaubaruumis suuremad kahjustused, vigastatud siseseinad, kriimud ja muljumised. Sõiduk on 94 kW diiselmootoriga, manuaalkäigukastiga ja kahe istekohaga (tl 5-7).
22.Kostja esitas kostja kahjukäsitleja AJi koostatud sõiduki maksumuse hinnangu, mille kohaselt on sõiduki kindlustusjuhtumi eelne maksumus 4000 eurot. Hindaja on märkinud, et hinnang on antud visuaalse vaatluse tulemusel või fotomaterjali alusel. Hindamisel on arvestatud, et sõiduk on läbinud korralise tehnilise ülevaatuse. Sõiduki kere ja salongi seisukord on rahuldav, vastab loomulikule kulumisele. Sõiduki kerel esineb korrosiooni ja väiksemaid roostekahjustusi. Tagatiival on muljumisjäljed, vasakpoolsel tagatulel mõrad ja tagastangel kraaped. Parempoolse külje kahjustused tunduvad olevat tekkinud avarii tagajärjel. Kaubaruumis on tugevad kasutamisjäljed (kriimud, muljumised, külgmised vineerplaadid mitmetest kohtadest purunenud). Salongis on näha tugevaid kulumisjälgi (rool kulunud ja juhiistme riie purunenud) (tl 28-30).
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud hinnangust, et hindaja oleks eeltoodud tähelepanekud sõiduki kere ja sisemuse osas teinud sõiduki vahetu vaatluse tulemusel. Mõlemast hinnangust nähtub, et sõiduki kahjustused ja järeldused kulumise kohta tegid hindajad sõidukist tehtud fotode alusel. Seega ei olnud maakohtul alust eelistada kostja esitatud tõendit selle tõttu, et kostja hindaja vaatles sõidukit vahetult.
24.Kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu ringkonnakohtu arvates ka seda, kuidas hindaja on eelpooltoodud sõiduki kahjustusi ja kulumist sõiduki turuväärtuse leidmisel arvesse võtnud. Hindaja märgib, et sõiduki hindamisel kasutatakse võrdlusmeetodit ning sarnasteks sõidukiteks on sama marki ja mudelit sõidukid, samatüübilise kere ja mootoriga ning sama vanad ning lähedase läbisõiduga ja võimalikult sarnase varustusega sõidukid (tl 28-30). Seega ei ole kostja hindaja võtnud arvesse sõiduki kulumist ja kahjustusi.
25.Sarnaselt kostja esitatud hinnangule, ei nähtu ka hageja esitatud hinnangust seda, kuidas hindaja on sõiduki kahjustusi ja kulumist sõiduki turuväärtuse leidmisel arvesse võtnud. Hageja hinnangus on hindaja märkinud, et hindamiseks on kasutatud võrdlusmetoodikat, sh on arvestatud hinnatava sõiduki ja võrreldavate sõidukite seisukorda ja varustust (tl 5-7). Samas ei ole hindaja võrdluseks võtnud ühtegi sõidukit, mis oleksid vaidlusalusele sõidukile sarnase kulumisastme ja kahjustustega.
26.Kohus saab otsuse tegemisel lähtuda ainult kohtule esitatud tõenditest. Seega tuleb kohtul hinnata, kas sõiduki andmetest ja varustuse tasemest, võrrelduna sarnaste sõidukitega, saab järeldada, et sõiduki turuhind kindlustusjuhtumi eelselt oli 4000 eurot või 5000 eurot.
26.1.Kostja hindaja lähtus neljast müügikuulutusest, milles on toodud sarnase mudeli ja mootoriga sõidukid, kuid vaidlusalusest sõidukist erineva läbisõiduga – 191 478 km, 229 500 km ja 273 750 km. Vaidlusaluse sõiduki läbisõit enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 375 335 km. Kostja hinnangus on esile toodud võrdlusena küll üks sarnase läbisõiduga sõiduk (345 080 km), kuid see ei vasta vaidlusalusele sõidukile varustuse poolest – võrdlusmaterjalis toodud sõiduk oli 9 istmekohaga, vaidlusalune sõiduk aga kahe istmekohaga kaubik. Kõikide kostja esitatud hinnangus toodud sõidukite müügihinnaks on märgitud 5980 kuni 6900 eurot (tl 2830). Millise metoodika abil on hindaja jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse sõiduki turuhind enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot, hinnangust ei selgu.
2-23-675
26.2.Hageja esitatud hinnangus on hindaja tuginenud võrdlusmaterjalina samuti neljale müügikuulutusele, mille kohaselt on sarnase mudeli ja mootoriga sõiduki müügihinnad vahemikus 4999 eurot kuni 6345 eurot. Seejuures on läbisõiduks nende puhul märgitud 240 000 km kuni 304 000 km. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud hinnangus kõige lähemal oma andmete poolest vaidlusalusele sõidukile 304 000 km läbisõiduga sõiduk maksumusega 4999 eurot (tl 5-7).
26.3.Põhjendamatu on hageja märkus, et maakohus jättis hindamata LKF lepitaja arvamuse ja 28.04.2023 esitatud müügikuulutused. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses ja TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tehtud otsuses piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka nimetatud tõendite sisulises osas esitatud väidetega. Hageja poolt viidatud LKF lepitaja arvamus ei tõenda, et vaidlusaluse sõiduki turuhind enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 5000 eurot. Lepitaja järeldas oma 02.11.2022 otsuses, et sõiduki väärtus oli 5000 eurot tulenevalt LKF hindaja poolt koostatud hinnangust (tl 11). Samuti ei tõenda hageja poolt 28.04.2023 esitatud müügikuulutus seda, et sõiduki turuhind oli 5000 eurot. Selles müügikuulutuses toodud sõiduk on küll vaidlusalusele sõidukile sarnase mootoriga ja tegemist on sama mudeliga, kuid läbisõit on oluliselt erinev – 191 478 km (dtl 113-115).
26.4.Kuna hageja hinnangus on vaidlusalusele sõidukile võrdlusmaterjalina leitud kõige sarnasemate andmetega sõiduk, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda hageja hinnangust. Hagimenetluses on poolte otsustada, milliseid asjaolusid milliste tõenditega tõendada (§ 5 lg 2). Hageja esitas enda väite tõendamiseks LKF hindaja poolt koostatud hinnangu. Ehkki LKF kahjukäsitleja KJ ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, on tegemist asjakohase, lubatud ja usaldusväärse tõendiga. Tsiviilasjades võib kohus ühe poole kasuks otsustada ka siis, kui tolle esitatud tõendid on vastaspoole esitatust vaid pisut veenvamad (TsMS komm I, § 232, p 3.3.1.b). Praegusel juhul on hageja tõend veenvam kui kostja tõend. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tavapäraselt minnakse müügitehingusse müügikuulutuse hinnast 10-20% odavama hinnaga. Sellist eeldust luua ei saa ja kostja ei ole ka selgitanud, millel tema järeldus põhineb.
26.5.Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et kostja esitatud hinnangu koostas kostja enda töötaja (BTA kahjukäsitleja). Hageja juhtis juba maakohtus tähelepanu sellele, et tegemist ei ole seetõttu objektiivse tõendiga. Olukorras, kus kostja esitatud hinnangust ei nähtu, kuidas hindaja on jõudnud järelduseni, et sõiduki väärtus oli 4000 eurot ja arvestades, et tegemist on kostja töötajaga, kelle arvamuse objektiivsuses ei saa kohus kindel olla, ei saa kohus teha sellise tõendi pinnalt järeldust sõiduki väärtuse kohta. Kohus ei saa seda tõendit hageja tõendile eelistada. Kostja enda töötaja poolt koostatud hinnangu puhul pidi kostja arvestama, et selline tõend võib olla madalama usaldusväärsusega. Tõendi madalama usaldusväärsuse järelmiks on harilikult ka tõendi väiksem kaal.
27.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et sõiduki turuhind enne hävimist oli 5000 eurot. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 476 lg 1 1. lause kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Antud juhul on tõendatud, et hagejale tekkis sõiduki hävimisega kahju 5000 eurot. Seega tuleb, arvestades hageja omavastutust, kostjal hagejale VÕS § 422 lg 1, § 476 lg 1, § 132 lg 1 alusel hüvitada kokku 4810 eurot. Kuna kostja on hagejale hüvitanud 3810 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 1000 eurot. Viivise väljamõistmist ei ole hageja soovinud.
2-23-675
28.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.